Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mary Stuarti elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Mary Stuart
Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542 . aastal Šotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i perre ja hukati 8. veebruaril 1587 . aastal. Ta oli Mary I nime all Šotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542. aastast kuni 24. juulini 1567-da aastani. Kuna James V suri nädal pärast tema sündi, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560 . Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. François II suri 5. detsembril 1560. aastal. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania , Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st.
29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõbu Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid aga Margaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata. 1566 . aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel. 1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata . Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Šotimaa troonil üha ebakindlamaks.
1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1-aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale , kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga 1603 . aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.
Mary Stuarti elulugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anggela Õppematerjali autor
Kuna sündis ja suri, kellega abiellus, millal valitses jne.

Sarnased õppematerjalid

Teadus ja Ajalugu-Muusika
21
pptx

Teadus ja Ajalugu, Muusika

Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elizabeth I (15331603) Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Elizabethi hüüdnimede seas olid ka Gloriana ja Hea Kuninganna Bess. Ta oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Kuna ta oli Henry VIII tütar, sündis ta printsessina, ent tema ema Anne Boleyn hukati kaks ja pool aastat pärast tema sündi ning Elizabeth kuulutati vallaslapseks. Elizabeth I valitsemine

Muusika ajalugu
Inglise valitsejad
8
docx

Inglise valitsejad

· Katariina oli Arhturi naine, keda Henry armastas, kuid nad ei abiellunud, sest sellel ajal venna lesega abiellumine oli kui verepilastus, kuid Henry VIII õnnestus saada paavsti tõend, et Katariina polnud ta vennaga abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus nende abielu võimalikuks · Oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt · Ta esimene abielu oli õnnetu, sest ta naisel oli mitmed nürisünnitused ja poeglapsed surid kiiresti. Alles 1516 a sündis tütar Mary, kes elama jäi. · Thomas Wolsey oli kardinal ja Henry üks peamine õpetaja ja aitas hiljem teda valitsusasjadel · Tahtis ka Prantsusmaa trooni · Thomas Cromwell pooldas luterlust, kes tõusis Wolsey asemel Henry usaldusisik. · Henry VIII armus ära Anne Boleuni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Katariine ei nõustunid vabatahtlikult Henryst loobuma japüüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, paavst ei andnud nõusolekut.

Ajalugu
Maria Stuart-Stefan Zweig
6
odt

"Maria Stuart" Stefan Zweig

Maria Stuart Stefan Zweig Sotimaa 1542 ­ 1548 Maria Stuart sündis 9. detsembril, 1542. aastal. Ta isa on kurb, et tema ainus pärija pole mitte poeg, vaid tütar. Ta näeb selles vaid õnnetust ja ütleb oma viimased sõnad: "Ühe naise kaudu on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja

Kirjandus
Elizabeth I-John Ernest Neale
3
doc

"Elizabeth I" John Ernest Neale

aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Boleyniga, kes oli juba temast rase ning sama aasta sügisel sündiski tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Henry kohtles teda kui oma seaduslikku pärijat aga seda vaid kuni 1537. aastani, mil viimaks sündis tema ainus seaduslik poeg, Edward. Elizabeth saadeti Londonist minema, kuid et ta oli protestant, siis ei saanud temale osaks poolõe Mary saatust, keda pidevalt taga kiusati ning sunniti oma tiitlitest loobuma. Siiski polnud Elizabethi elu turvaline ega igav, sest Edward oli sünnist peale küllaltki haiglane ning Elizabethi võis alati võimaliku troonipärijana arvestada. Enne oma surma määraski Henry ära pärimiskorra, mille kohaselt troon pidi esmalt minema Edwardile, tolle järglasteta surma korral Maryle, seejärel aga Elizabethile. Kui ka Elizabeth oleks järglasteta surnud, läinuks troon Henry õe järeltulijatele.

Ajalugu
Inglismaa ajalugu
60
docx

Inglismaa ajalugu

James II päris trooni. Parlament ei tahtnud James II-le trooni anda, kuna ta oli katoliiklane. Jäi viimaseks katoliiklikuks kuningaks Inglismaal. Eesmärgid: kuninga võimu suurendada absolutistlike võimu põhimõtteid kasutades ning üritas vältida kõiki neid seadusi, mis kiusasid taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele). Arvati et temast saab uus Bloody Mary. Usuvabaduse nõue. 1687 James II lasi välja seaduse usuvabadusest kõigile alamatele. Otsis sellele kinnitust ka parlamendilt. Saatis 7 vastu olnud piiskopi Towerisse, kus nad aga kohtupidamisel õigeks mõisteti (!). „Surematu seitsme“ (Immortal Seven) kutse Oranje Willemile. Üks seltskond kõrgaadleid kirjutas Oranje Willemile palvega, et see päästaks Inglismaa. James II tütar Mary oli tema abikaasa. Oli otseselt siis suguluses James II-ga. Oli ka Charles I pojapoeg.

Inglise ajalugu
Inglismaa 1-19 sajand
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

....... · Rekatoliseerimise katse Inglismaal: Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553- 1558). Kartuses katoliikluse taastamise ees puhkes Inglismaal 1554 ülestõus, mis karmilt maha suruti. Kuninganna sai selle eest endale lisanime ,,Verine". Pärast abielu sõlmimist 1554 Hispaania kuninga Felipe II-ga (valitses 1554- 1598) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid.

Ajalugu
Lühiülevaade Inglismaa ajaloost
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

3.2. Rekatoliseerimise katse Inglismaal: Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553-1558). Kartuses katoliikluse taastamise ees puhkes Inglismaal 1554 ülestõus, mis karmilt maha suruti. Kuninganna sai selle eest endale lisanime ,,Verine". Pärast abielu sõlmimist 1554 Hispaania kuninga Felipe II-ga (valitses 1554- 1598) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. 3.3

Ajalugu
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

Lugu lõppes Charles'i viimisega naabruses olevasse Newport'i linna, sealt aga Londonisse, kus õnnetu kuningas 30. jaanuaril 1649 hukati. Inglismaa oli 10 aastat vabariik. Kümne aasta pärast, 1659, taastati kuningavõim, troonile tuli Charles I poeg Charles II ja "hirmsad ajad olid möödas Charles II James II James I (19. juuni 1566 ­ 27. märts 1625) oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Sotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani. James oli Mary Stuarti poeg, kes sai troonile juba aastaselt, kui ta ema troonilt tõugati. Ta oli ka Inglismaa kuninganna Elizabeth I kauge sugulane, mistõttu too otsustas trooni Jamesile pärandada (Elizabeth ei abiellunud teatavasti kunagi). Nii sai 1603. aastal teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mida kuningas hakkas nimetama Suurbritanniaks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun