Prantsuse renessanss kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Prantsuse renessanssi kokkuvõte

Sisukord: · Prantuse renessanss · Lossid · Louvre · Louvre'i algus.. · Chambordi loss · Fontainebleau loss Prantuse renessanss Väga omapäraseks kujunes renessansskunst Prantsusmaal. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadilist kunsti ning soovides ka omal maal midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid

Kunstiajalugu

1

doc

Prantsuse renessansskunst

Prantsuse renessansskunst · Suht hilja ­ alles itaalia sõdadega tuli renessanss Prantsusmaale ­ arvukalt itaalia kunstnikke ­ kuid FRA säilitab omapäraseid jooni NT: viiluga kolmnurkne katus ja kaunistatud tornid · Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli ­ tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS

Kunstiajalugu

23

doc

Renessanss - kokkuvõte

eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga

Muusikaajalugu

1

docx

Renessanssi kokkuvõte

Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti. Esile hakati tõstma ka indiviide.

Kunstiajalugu

19

ppt

Prantsuse renessans

Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss  Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 ­ 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine 

Kunstiajalugu

3

doc

Renessanssi kunsti kokkuvõte

Michelangelo-(1475- 1564) Ümbritses Väljaku( Vatikani) lossifassaadidega ja jätkas Peetri kiriku ehitamist- tegi uue kupliplaani( seda peetakse kõige ilusaimaks maailmas) ja muutis põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda. Ta stiil muutus eriti populaarseks 18s teisel poolel. Veel arhitekte : Sanmicheli?, Sansaisho, da Cldine Zerlio? Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse ­ oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt ­ Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus

Kunstiajalugu

11

pptx

Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris

pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama. Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid,ringist ja ruudust lähtuvaid põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr.  Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid.  Prantsuse renessanss arhitektuur

Kunstiajalugu

15

doc

Keskaeg III

· Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X. · Paavstide ja piiskoppide õukonnad, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi­ ei piisanud enam kirikukümnisest­ leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük. · Mõjutasid humanism ja renessanss. Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele. MARTIN LUTHER · Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli­ 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. VÕITLUSE ALGUS

Ajalugu

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)