REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul va
PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd
Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-158
pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. Anglikaani kirik: Kloostrite tegevus lõpetati Ei lubatud lihtrahval piiblit lugeda Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
· 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine pidurdas riigi omast domineerimine. katoliiklik. 1542 (=prantsuse sakslaste vastu. rahulolematus Hispaania põhjused
Kõik kommentaarid