Uus-aeg (0)

Varauusaja teemad
1. Renessanss ja humanism / mõistekaart / ptk. 29
2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30
3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon . Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/
3. teema: Muutused usuelus…
1. Reformatsiooni põhjused:
Algataja:
Tema põhiseisukohad:
Reformatsiooni suhtumine Saksamaal:
Pooldajad:
Vastased:
Tagajärjed:
2. Reformatsiooni levik( erijooned , tunnused), kas jäi püsima:
Šveits :
Inglismaa:
Põhja-Euroopa:
Prantsusmaa:
3. Reformatsiooni vastased:
Paavst :
Ordud :
Riigid:
4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
Madalmaad:
Inglismaa:
Prantsusmaa:
Euroopa tervikuna :
Varauusaja teemad
1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29
2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30
3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/
3. teema: Muutused usuelus…
1. Reformatsiooni põhjused:
Algataja:
Tema põhiseisukohad:
Reformatsiooni suhtumine Saksamaal:
Pooldajad:
Vastased:
Tagajärjed:
2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima:
1. Šveits: Zwingli tegevus: paavstivõimust sõltumatusks, missa asendati piibli lugemise ja jutlusega. Erinevalt tõlgendas Z. armualaua küsimust: luther arvas et see osasaamine kristusest, zwingli et see on lihtsalt sümboolne mälestustoiming. . zwingli õpetust arendab edasi Calvin
Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukatusse, teised õndsaks saama. Calvin arvas aga, et jumal võib juba maises elus märku anda, et saab õndsaks. Selliseks märgiks on inimese edukus.
Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal.
2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja.
Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks . Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid , kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik .
Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste . Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud.
3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini:

• Bourbonid protestandid
  
• Guiese’id katoliiklased
  
• Valois ’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel
  

Tähtsamad sündmused
Henri Bourboni abielu kuninga õega
Pärtliöö 1572

• Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja 1598 Nantes’i edikt : katoliiklus pr valitsev, protestantidel lubati tegutseda, aga mitte pariisis. Siiski pinged jäävad püsima.
  

3. Reformatsiooni vastased:
Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule.
Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola . Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232).
Riigid: põhivastane oli Hispaania . Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid.
4. Ususõjad:
põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
Madalmaad: pigem vabadussõda , sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas
Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks
Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise
Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool
Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks.

• Katoliiklased versus protestandid
  
• Taani+ingl+holland toetavad protestante
  
• Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad
  
• Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa
  

Sõda mõjus laastavalt Saksamaale
1648 sõlmiti Vestfaali rahu;

• kinnitati Augsburgu ususrahu põhimõtteid: kelle maa selle usk
  
• Saksamaa killustatuks: 300 riigikest
  
• Keisri võim piiratud(vaid pärusvaldused)
  
• Territoriaalsed kaotused: Rootsile põhja saksamaa rannikualad. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist(PR idapiir ulatub Reini jõeni )
  
• Tunnistati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust
  

Kokkuvõttes oli tegemist kohutava sõjaga, mis peatas Saksamaa arengu pea 300 aastaks!!!(lk. 242- palgaarmee hiilgeaeg)