PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid
lihtsat konkreetset vastust. Ma pean kõik detailideni lahti rääkima. Olen siis inimestele vastanud, et eelmisel kooliaastal oli koolis õppeprogrammis sees ka riigikaitse tund. Seal käisin igal kolmapäeval väga hea meelega, sest kõik, mida õpetaja ning ühtlasi ka leitnant Kalev Kiviste seal rääkis, oli minu jaoks nii huvitav, kuigi siis ei osanud ma veel arvatagi, et nendest tundidest viib asi sinna, kus praegu olen- Kaitseliidus. Kui riigikaitse tunnid läbi olid, ootas meie klassi veel ''viimne verstapuu''- riigikaitselaager. See oli miski, mida me kõik õhinal ootasime. Meil polnud õrna aimugi, kui raske seal olla võib, kuid me teadsime, et sellest tuleb midagi väga lõbusat, midagi enneolematut. Läksime siis laupäeva varahommikul Kaiu, kus toimus ühtlasi ka meie laager. Seal jagati meile varustus kätte. Panime endale vanad saksa vormid selga ning hakkasime kõmpima
2. Rahvusväeosade sünd. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. 4. Vabadussõja lõpp. 5. Minu arvamus. 1. Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2. Rahvusväeosade sünd. Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Vene Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. Kui Vene keskvõim seoses enamlaste riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus,
Autojuhiload: B-kategooria alates 2009.aasta veebruarist MUU INFORMATSIOON 3 Saavutused: 2006 retk"Mini Erna" II koht 2005 Võrumaakonna maakonna III võrkpallis 2005 Laskejooksu II maakonnas 2003 maakonna III orienteerumises Huvialad: Jahindus, autosport ning võrkpall Ühiskondlik kuuluvus:1997-2006 Kaitseliidus Noorkotkas 2003-2005 Kooli metskonna ülem SOOVITAJAD AS Kurmik Martti Zeiger Oü Ruuderi Ehitus Ülo ruuder AS Yit Ehitus Mai 2009 4 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktorile Ain Tuvikene
minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste
Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas, VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas, Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal, Suurtükiväegrupp Tapal, Õhutõrjedivisjon Tapal, Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud.
korraldatud relvastatud struktuurid Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt jaguneb kaitsevägi: üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) - üldotstarbelised üksused on mõeldud sõjaliste ülesannete täitmiseks ülesannete kogu spektri ulatuses ning territoriaalkaitseüksusteks (maakaitseüksused) - peamisteks
kõiki meeselanikke, kes 18-50 a. vanad ja rahvaväkke võtmisest vabaks jäänud otsekohe astuma Eesti Kaitseliitu, kellel on ülesandeks korra ja julgeoleku kaitsmine ning valitsusasutuste toeatamine nende sääduslikkude nõudmiste täismisel. Kaitseliitu vastuvõtmine sünnib kaitseliidu staabis, mis esialgu maakonna-valitsuste ruumides asub, igapäev kella 10-12 ja 3-5 päeval. Üle 50 a. vanade Kaitseliitu astumine on vabatahtlik." (Kivirähk 1937, 43) 1920.aasta 1 veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125000 liiget. Kaitseliitlaste ülesanded olid sõja-ajal erinevad. Kaitseliitlased pidid täitma nii politseinike, vanglaametnike ja 4 piirivalvurite kohustusi, lisaks pidid nad ka võtma enda kanda erinevate riigiasutuste töö. Näiteks Kaitseliit viis ellu nii sundmobilisatsiooni, tegeles tagalas kohtupidamisega, rekvireeris rindele toitu ja sunnivilja. Tänu ülal nimetatud tegevustele ei olnud Kaitseliit peale
KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus; 3) osavõtt õppekogunemisest. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust.
Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine. KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273 14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid. Käsk ja käsutäitmine Käsk on ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsk peab olema täpne, selge, lühike ja kindel
minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste
Kuidas mina saan kaasa aidata riigikaitsele? Riigikaitses saab osaleda mitmel moel. Kige otsesem vimalus selleks on osaleda riigi sijalises kaitses. Eestis thendab see teenistust Kaitseves vi Kaitseliidus. Eesti on valinud ldrahvaliku armee mudeli, mis phineb riigi kodanike kohustuslikul teenistusel Kaitseves ja vabatahtlikul osalemisel Kaitseliidu tegevuses. Meessoost kodanikel on ajateenistus Kaitseves kohustuslik, naistel aga mitte. Prast ajateenistust jtkub teenistus reservis. Samuti on vimalik jtkata ka elukutselise kaitsevelasena. Riigikaitse on kigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest. Riigi kaitsmine on Eesti kodanikule kohustuslik ning usun, et seda teeks
meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, kui palju inimesi suudetakse maailmas päästa, kui on olnud südameseiskumine. See protsent on Norras 50 ja Eestis 16- 21. Ta rääkis meile mis on veremahuti ja kuidas töötavad põrn ja maks. (Maks on veremahuti ja veri läheb inimesel südamest neeru.) Kui inimene läheb EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), siis on seal tavaliselt järjekord
kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860- aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist.
mees. 7 6. Töö 6.1 Töö Kuperjanovi ÜJP-is Kuperjanovi ÜJP relvur-ohvitser kapten Vaido Halliküla oli kindel, et Eesti taasiseseisvumiseta ei oleks tema lapsepõveunistus- tegelda relvadega-kunagi tegelikkuseks saanud. Vaido läks pataljoni 1993.aasta mais, mil ta elektrikuna Võru Piimatoodete Kobinaadis enam täit rakendust ei leidnud." Olin küll Kaitseliidus, kus muu kõrval võtsin meestelt vastu relvaeksameid, aga taasloodud pataljon tõmbas enam. Arvasin, et pataljonis saan tegelda vaid oma lemmikalaga," rääkis Vaido. Pataljon relvur-ohvitser pidi kindlustama meestele vajalikus koguses relvad ja lastemoona, jälgima relvade kasutamist, hooldamist ja hoiustamist. Relvade konstrueerimine ja valmistamine kohustuste hulka ei kuulunud. ,,Pataljoni ajal olen konstrueerinud ja valmistanud käsigranaadiheitja Havai ja optilise vintpüssi
Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 30.12.2012 Saue Gümnaasium Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile
Pettunud Mannerheim sõitis välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed. President Ståhlbergi aktiivsel osalemisel loodud vabariiklik Soome, kus sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida Mannerheim oli ihaldnud. 1920. aastatel oli Soome ühiskond veel liiga lõhenenud, et valge aate eestvõitleja Mannerheim oleks saanud tõusta sõjaväes või kaitseliidus juhtivale kohale. Kuid ka Mannerheimi puhul kehtib igivana tõetera: ajad muutuvad ja inimesed arenevad koos muutuva ajaga. Veebruaris 1931 presidendiks valitud Pehr Evind Svinhufvudi algatusel sai Mannerheimist Kaitsenõukogu esimees ja peagi anti talle sõjamarssali auaste. Lisaks lepiti kokku, et sõja puhul saab temast sõjavägede ülemjuhataja. Kaitsenõukogu esimehena hoolitses Mannerheim väsimatult relvajõudude moderniseerimise eest
Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana. 4 Ajateenistuse lõppedes jätkatakse riigikaitsekohustuse täitmist reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena. Ajateenistus naistele 2013. aasta kevadest on naistel võimalik läbida aja- ja reservteenistus meestega samadel alustel. Seaduse kohaselt saavad naised võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse, läbida ajateenistuse ning olla reservväelased. See tagab kaitseväelaste võrdse kohtlemise ja kõigile võrdsete võimaluste andmise. Erinevalt meestest ei ole naiste ajateenistus kohustuslik. Ajateenistustuse võimalused
Tema elukohaks sai Antsla. Siin oli tema peamisi ülesandeid laskealase tegevuse ja võistluste korraldamine. Ka ta ise oli eeskujulik laskur. 1937.a avati ltn Rebase eestvedamisel Viljandis lasketiir. Kaitseliidus teenis Rebane välja ka oma esimesed aumärgid. 1939.a sügisel viidi ta üle KL Lääne Malevasse Lihula komandandiks, kus tema ülesandeks sai suhtlemine ja side pidamine Eestisse saadetud Punaarmee
lõpetamise nõuded. Riiklik õppekava kehtestab erakorralise meditsiini eriala kohustusliku kutseõppe sisu. EMT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kiirabis ja haiglate erakorralise meditsiini osakondades ning tema teadmised ja oskused on rakendatavad töötamisel päästeasutuses, turvateenistuses, kaitseväes, Kaitseliidus ja merenduses ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;
samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt. Enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal oli eesti metsavendadel kindel koht Eesti Vabariigi kaitsedoktriinis. Vabatahtlikuse alusel moodustatud sõjalisel orgnisatsioonil Kaitseliit tuli metsavennasõjas etendada peaosa. Kaitseliidus tegeleti nii üldise sõjalise väljaõppega, kui ka konkreetsete metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6. augustil samal aastal liideti Eesti (selleks ajaks juba Nõukogude Sotsialistlik) Vabariik Nõukogude Liidu koosseisu. Järgnes Eesti ajaloo süngemaid perioode. Massilise terroriga kavatseti igasugune vastupanu juba eos hävitada
maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa. August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid noorem vend tuli elusalt tagasi. Olin ise parasjagu Kaitseliidus, kui hukkus mu isa, kuid ega talu saanud peremeheta jääda ning lahkusin Kaitseliidust, et tallu naasta. Õige pea algas veel ka Vene okupatsioon ja Vene sõjavägi tuli mind ja teisi otsima, eks nad tahtsid meid ka Vene sõjaväkke saata, kuid ma keeldusin sellest ja põgenesin takkaotsa metsa. Pärast Vene okupatsiooni tuli kohe Saksa oma peale ja sõja ajal oli mu ema pommikillu tõttu surma saanud. Sõda oli mult võtnud kogu perekonna ja alates sellest hetkest tegutsesingi üksi.
materjale, mis ohustavad või takistavad jalakäija, eriti vanuri ja liikumispuu- dega isiku liikumist Muudatused liiklusreeglite osas Sõidukiirus Suurim lubatud sõidukiirus on: bussil 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuu- nas asuvatel istmetel istuvad sõitjad veoautol 60 kilomeetrit tunnis, kui veoauto kastis on veost saatev või veose järele minev isik või kui veoautot kasutatakse kaitseväes ja Kaitseliidus inimeste veol pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis Muudatused liiklusreeglite osas Liikleja kohustused Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus
Lauatennis 1 Taipoks 1 Jooga 1 Jooksmine 1 Ujumine 1 Teised noorteorganisatsioonid 1 Võrkpall 1 Joonis 4 Seejärel küsiti, kas organisatsioon korraldab tegevusi piisavalt tihti. Kogu vastanute seast vastas 4 „ei“, kes tegelesid veel lisaks millegi muuga. Viimasena küsiti, kas tüdrukutel on plaanis jätkata Kaitseliidus (kaitseliitlase või naiskodukaitsjana) ning „ei“ vastanutel paluti põhjendada. 9 kodutütart vastasid „ei“. Põhjused välja toodud joonisel (vt Joonis 5) Joonis 5 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS Intervjuus osalesid 2 praegust kodutütart – Ly Lipp ja Ellis Rootsma, ning endine kodutütar Ilona Pärnpuu. Intervjuude küsimused olid kõigil samad (mõningaste muudatustega endise kodutütre küsimustes). Intervjueeritavaks valiti praegused kodutütred, et saada
" Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi). Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis Soome juhtkonnale aluse uskuda soomlaste soovi kaista oma riiki, kui seda peaks ohustama agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all. See sisaldas salajast lisaprotokolli, kus kaks agressorit jagasid Euroopa oma huvisfäärideks. Salajase lisaprotokolli sisust aga lekkisid kuulujutud Lääne-Euroopas juba enne selle jõustumist
Noorkotkaste eelkäijaks oli Noorseppade organisatsioon, mis oli moodustatud 1920. Pärast Kaitseliidu taasellukutsumist hakati mõtlema ka noorte kaasamisele. 1928. a. toimunud Noorseppade ülemaalisel kongressil teatas vanematekogu esimees kindral Ernst Põdder, et Kaitseliit kavatseb organiseerida noorsugu enda alluvuses Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nime all. Noorseppi paluti uues organisatsioonis aluste rajajaiks. Osad noorsepad ei tahtnud väidetavalt meelsasti ühineda, sest Kaitseliidus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Noorsepad aga kuulusid karskusseltsi. Olukord lahenes positiivselt ja noorsepad said oma kombeid noorkotkastena jätkata. Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult organiseeritud propaganda tegid organisatsiooni leviku ja menu massiliseks. Noorkotkaste allüksused tegutsesid 1930-ndate lõpuks praktiliselt kõigi üldhariduskoolide juures ja omasid olulist ühiskondlikku kaalu. 8-11 a vanuseid nimetati noorhaugasteks, vanemad noorkotkasteks
si Nt. Riigikogu- üldised ja otsesed määramise teel. järgi valmised Nt. RK nim. Riigikohtu esimehe, President-kaudsed valimised riigikontrolöri, õiguskantsleri President nim. kohtunikud, kaitseväe juhataja ja määrab ametisse kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere. Oma Alaline riigiorgan Ajutine riigirogan volitu Riigiorgan luuakse tema kesvusaega Moodustamisel määratakse kindlaks tema ste ajalis kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevuse ajalised piirid, kas e tegevus kestab kuni vastava vajaduse kalendaarselt(kuupäevaliselt), kestu äralangemiseni. Selle iseloomu ei faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või
ning Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras määratud revisjoniga. Riiklikku järelevalvet Kaitseliidu tegevuse üle teostavad Kaitseministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja: 1) inspekteerib Kaitseliitu isiklikult või alluvate ametiisikute kaudu; 2) valvab õigusaktide ja antud korralduste täitmist alluvate poolt Kaitseliidus; 3) lahendab alluvate ametiisikute vastu esitatud vaideid, kui need ei kuulu lahendamisele teiste õigusaktidega kehtestatud korras. KÜSIMUSED?
Laidoner põhiseadust rikkudes veretu sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu, põhjenduseks toodi demokraatia ja riigi julgeoleku kaitsmine ning vabadussõjalaste riigipöörde ärahoidmine. Samal päeval kuulutas valitsus välja kaitseseisukorra, EVKL-i organisatsioonid, mida oli üle 400, kus omakorda oli üle 600 liikme, suleti, nende juhtivad tegelased umbes 500 inimest arreteeriti. Vabadussõjalased kõrvaldati omavalitsustest ja riigiasutustest ning sõjaväes, politseis ja Kaitseliidus viidi läbi puhastus. Likvideerinud demokraatia ja surunud maha poliitilised vastased, hakkas valitsus tegusalt ellu viima ulatuslikku reformide programmi, mille üldsuund oli konservatiivne ja tsentraliseeriv. Riigipööre aga ei lahendanud nn. konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. A. põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud poliitiliste realiteetidega. VI Riigikogu jäi presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud.
täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 5 (2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal. §10. Lapse kuulumine kogudusse (1) Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale. (2) Noorem kui 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on kirjas järgnevat: ARTIKKEL 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. ARTIKKEL 18.
Talibani eemale hoidmine, sest taliban on halastamtu. Ta tuleb külla, ning astudes sisse, pakub su lapse eest raha, et teda omale värvata. Keeldumise korral lasti isa või ema maha, võeti laps ja koolitati ning sunniti teda enesetapu terroristiks. See on vaid 1 näide nende julmusest." (Kurisoo, 2013) Minu teine intervjueeritav oli 25-aastane Kerdo Sillart, kes oma ametilt on hoopiks õppinud kokas. Tema esimene kokkupuude kaitseväega oli 14 aastasena noorkotkaste kaitseliidus, ajateenistust alustas 2010. aastal Vahipataljonis, kus omastas nooremseersandi auastme. ,,Perekond toetas mind ja ütles, et see on minu otsus. Kuigi keegi ei tahtnud, et ma sinna lähen, proovisid nad mind ikka selles osas ümber veenda. Kõige suurem mure oli enda vanaema pärast, kuna tema oli just see kõige suurema südamega ja nuttis selle peale. Ema oli mul tugev ja toetas mind. Kuigi paistis, et nad kõik lepivad sellega, sai nii minu ema kui ka vanaema infarkti."
osas, kuid uks medal siiski koju toodi. Vabapussi lamadesasendist laskmises sai pronksmedali Johannes Siir, kellest hiljem kujunes organisaatorina Eesti lasku- rite jargmiste aastate suure edu peamisi innustajaid. Kaitsevaes ja kaitseliidus laks hoogsalt kaima laskealane tegevus, korraldati rohkesti voistlusi. Kaitsevae Arsenali tehases hakati valmistama paksu rauaga tapsuspusse. Peale laskmise tegid laskurid vabal ajal regulaarselt kuiva treeningut. Rooma MM-voistlustel 1935. aastal voitsid Eesti laskurid juba uheksa
kolm päeva ette. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] (4) Kavandatavast toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt viis tööpäeva ette. § 21. Streigi korraldamise õiguse piiramine (1) Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) Kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes. [RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013] (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes töötab selles lõikes nimetatud asutuses või organisatsioonis töölepingu alusel, välja arvatud päästeasutuses töölepingu alusel töötavad päästetöötajad ning Kaitseministeeriumis, Kaitseressursside Ametis, Kaitseväes ja Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad isikud. [RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur
21 1. streigist või töösulgust teatatakse teisele poolele, lepitajale või KOV-le ette vähemalt 2 nädalat 2. hoiatusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva 3. toetusstreigist teatatakse teisele poolele või KOV-le ette vähemalt 5 tööpäeva Streigi keeld: 1. valitsusasutustes jm riigiorganites 2. kohalikes omavalitsustes 3. kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes NB! Eeltoodud keeld ei kehti töötajate suhtes, v.a. päästetöötajad ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu töötajad. Streigi piirangud: 1. Streikimine on piiratud elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes 2. Neis ettevõtetes tuleb tagada hädavajalik teenindus- või tootmismaht, mis määratakse poolte kokkuleppel, sellel puudumisel lepitaja poolt 3
on TS seaduslik Kui TSiga toetatud streigil esitatakse lisaks seaduslikele tööalastele nõudmistele ka poliitilisi nõudmisi, on TS seaduslik. See kehtib ka, kui TSil esitatakse poliitilisi nõudmisi lisaks toetatud streigil esitaud tööalastele nõudmistele Streigiõiguse piiramine Streigikeeld on (PS-ist absoluutpiirang): Valitsusasutustes ja muudes riigiorganites Kohalikes omavalitsutes Kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes Streigikeeldu ei ole töölepingu alusel töötaval isikul, v.a kui ta töötab töölepingu alusel päästetöötajana või Kaitseministeeriumis, Kaitseressursside Ametis, Kaitseväes ja Kaitseliidus. Neis asutustes lahendatakse tulid lepitaja vahendusel või kohtus. (KTLS § 21, ATS § 59 ) Streigipiirang (KTLS § 21): Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes
üleriigilisel toimimisel. Paika oli pandud teatud põhimõtted, mille järgi inimest kontrolliti. Kui tegemist oli nt 30. aastatel inimesega, kes oli kuulunud impeeriumi perioodil mingisse erakonda, siis teda vastu ei võetud. Väga oluliseks ohumärgiks oli see, kui inimene oli välismaal käinud. Kui neid põhimõtteid kõiki oleks rakendatud Eesti puhul, siis paljud olid välismaal käinud, olnud erinevates organisatsioonides. Kõige hullem, kui inimesed olid olnud Kaitseliidus - omaalgatuslik altpoolt organiseerimine, Kaitseliidus olemine oli hullem kui Eesti sõjaväes teenimine. Kui vaadata konkreetsemalt Eestit, oli selle partei liikmete leidmisega ikka tõsiseid probleeme. EKP liikmeskonda iseloomustas 1944-90: · 1945. alguseks oli EK(b)P liikmeid 2409, 1948. aasta alguseks oli parteiliikmeid 16 400. 1953. aasta algusesk 21 200 ning 1988. aastal oli partei liikmeid 113 000 - tegelikult 10% tollase Eesti NSV elanikest olid partei liikmed
Nii 1940. kui ka 1941. aasta okupatsiooniga jäi meie munapunkt ikka selleks vahenduse kohaks. Sakslased olid munade ja peki eest valmis kõike andma, toodi langevarjusiidi, tüdrukud õmblesid sellest leerikleite, väike äri käis ja selle tõttu oli meil piisavalt süüa, peeti maha ka mõni tormiline sünnipäevapidu. Kui ma pärast Eesti taasiseseisvumist toimikuid lugesin, siis jah, need süüdistused polnudki väga selged. Isa oli olnud Kaitseliidus, kuid mitte Omakaitses, ent kuna tal oli veoauto, siis võeti teda paaril korral sakslaste ajal mingile haarangule kaasa. Ta ootas autoga kusagil tee peal ja eesti omakaitselased läksid mingit punast otsima. Ükskord kamandati isa Haapsalusse vange viima. Ta simuleeris, et auto mootoris midagi juhtus, vangid, nende hulgas üks tema tuttav, laaditi metsa vahel teisele masinale ümber. Isa vabanes nõnda ebameeldivast toimingust, ta nagu ei tahtnud nendest asjadest osa võtta,
iseseisvuse de facto (faktiliselt, samas mitteametlikult) tunnustamise GB ja Pr valitsuste poolt Sõjategevuse algus I MS lõpp andis vene enamlastele võimaluse tühistada senised kokkulepped Saksamaaga ja alustada ettevalmistusi endise impeeriumi taastamiseks + loodeti valla päästa maailmarevolutsioon. November 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku) + a)Narva alt Tallinna peale + b)Pihkva alt Valga-Võru suunas. + Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi + Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp, Jaan Anvelt jt Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 22
mis on kohustuslik kõigile meesko- elluviimise tagavad seadustega piirit- danikele, lepinguline tegevteenistus letud õigused, kohustused ja vastutus, kaitsejõududes, kohustuslik teenis- mis riigikaitse korraldamisel lasuvad tus reservis ja vabatahtlik teenistus Riigikogul, Vabariigi Presidendil ja Kaitseliidus. Ka naissoost kodanikud Vabariigi Valitsusel. Riigikaitse põhi- võivad teenida kaitsejõududes vaba- mõtted on sätestatud Eesti Vabariigi tahtlikkuse alusel nii lepingulises te- põhiseaduse 10. peatükis, kus on mää- gevteenistuses kui ka Kaitseliidus. ratud kodanike õigused ja kohustused
toiduaineid, loodi põrandaalune Omakaitse ja välisdelegatsioonid saavutasid EVR iseseisvuse de facto tunnustamise GB ja Pr valitsuste poolt (de facto - faktiliselt, samas mitteametlikult) VABADUSSÕJA PÕHJUSED JA ALGUS I MS lõpp andis vene enamlastele võimaluse tühistada senised kokkulepped Saksamaaga ja alustada ettevalmistusi endise impeeriumi taastamiseks. Ühtlasi loodeti valla päästa maailmarevolutsioon. Nov. 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku). Rünnakut plaaniti kahes suunas: a)Narva alt Tallinna peale ja b)Pihkva alt Valga- Võru suunas. Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi (nt eesti punased kütipolgud). Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp, Jaan Anvelt jt Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis.
Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivselt tarbida. Selle asemel peavad nad pidevalt praktiliselt harjutama, vajadusel ka sisu vaidlustama ning tegema ettepanekuid käsiraamatu arendamiseks. Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressil: [email protected] Veiko-Vello Palm major
- kui TS-iga toetatud streigil esitatakse lisaks seaduslikele tööalastele nõudmistele ka poliitilisi nõudmisi, on TS seaduslik. See kehtib ka juhul, kui TS-il esitatakse poliitilisi nõudmisi lisaks toetatud streigil esitatud tööalastele nõudmistele - (3-2-1-159-13) kaasus seminaris 14.4.3 Streigiõiguse piiramine - streikimine on keelatud : o valitsusasutustes jm riigiorganites o kohalikes omavalitustes o Kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes - Teostavd ametlikku võimu, nad ei tohi streikida, KOVi töötajad võivad. - eeltoodud keeld ei kehti töötajate suhtes, v.a. päästetöötajad ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu töötajad - neis asutustes lahendatakse tülid lepitaja vahendusel või kohtus - (KTTLS § 21 lg-d 1-2) - streikimine on piiratud elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes
annaabi.ee 
