Eesti vabariigi kaitsejõud (0)

EESTI VABARIIGI
KAITSEJÕUD
Raivo Pehk 2006
Riigikaitse eesmärk (allikas: Rahuaja riigikaitse
seadus)
Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-
ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus,
põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel
ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad.
Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja
seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja
põhimõtetest.
Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist
koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.
Riigikaitse juhtimine
Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab
nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu
Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus.
Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on
kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse
Vabariigi President.
Eesti Vabariigi kaitsejõud
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt
korraldatud relvastatud struktuurid
Kaitsejõudude ülesanne on tagada
pidev sõjaline valmisolek ja kaitse
Kaitsejõud koosnevad kaitseväest,
Kaitseliidust ning
Siseministeeriumi valitsemisalas
olevatest sõjaväeliselt korraldatud
üksustest.
Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on
kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus
kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus
Kaitseliidus.
Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude
põhiosa moodustavad reservis olevad üksused
Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt jaguneb kaitsevägi:
üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) -
üldotstarbelised üksused on mõeldud sõjaliste ülesannete
täitmiseks ülesannete kogu spektri ulatuses
ning territoriaalkaitseüksusteks (maakaitseüksused) - peamisteks
ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse
korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine
Kaitsevägi koosneb:
Maaväest
Õhuväest
Mereväest
MAAVÄGI
Maavägi koosneb:
Maaväestaap
4 jalaväe väljaõppekeskust
(Kuperjanovi, Pärnu, Viru,
Vahipataljon)
lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus
Tapal (suurtükiväegrupp,
õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon,
tagalakeskus, KV keskpolügoon)
Üksik-sidepataljon ja
Rahuoperatsioonide keskus
Operatiivüksused ((6
territoriaaljalaväepataljoni, 5
luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad
(Scoutspataljon, Kalevipataljon,
12.jalaväepataljon))
JALAVÄEBRIGAAD
Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav
enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi
tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema
koostöös NATO väeüksustega.
Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad ,
120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja
õhutõrje raketisüsteemid.
Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes
ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi
peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide
läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu
kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel
arvatakse see territoriaalüksuste koosseisu ning asendatakse uute äsja välja
õpetatud väeüksustega.
MEREVÄGI
Merevägi koosneb:
Mereväestaabist
Mereväebaasist
Miinilaevade Divisjon (5 alust).
Sõjaajal antakse Mereväestaabi
käsutusse merepiiri valvega seotud
Piirivalve üksused ja vajalik
tsiviilressurss.
ÕHUVÄGI
Õhuvägi koosneb:
Õhuväestaabist
Lennubaas
Õhuseiredivisjonist
Sõjaajal antakse Õhuväe käsutusse
Piirivalve Lennusalk ja vajalik
tsiviilressurss.
KÜSIMUSED?