KAITSEVÄETEENISTUSE
SEADUS
Raivo Pehk 2006
Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid,
korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute
õigusliku seisundi.
Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas
seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus
ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja
üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.
Kaitseväeteenistuse liigid on:
1) tegevteenistus;
2) reservteenistus.
Tegevteenistuse liigid on:
1) ajateenistus;
2) lepinguline teenistus;
3) osavõtt õppekogunemisest.
............................... 70 Asendusteenistus ............................................................................................. 74 Reservi arvamine ..............................................................................................74 Õppekogunemine ............................................................................................ 75 Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76 Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted ............................................. 77 6. Riviõpe .................................................................................................... 83 Rivimäärustik .....................................................................................................84 Riviõppe põhimõisted .....................................................................................85 Rivi liigid ..................................................
kindlustuslepingus (seaduses) ettenähtud kindlustusjuhtumi saabumise tõttu, olenemata selle isiku ainelisest seisundist (tegelikust abivajadusest). Kindlustushüvitis tuleneb seega isiku õigusest vastavat toetust saada, mitte aga isikul esinevast vajadusest. Sotsiaalkindlustus kohustuslikkuse astmelt vaadatuna saab olla kas kohustuslik või vabatahtlik: 1) kohustuslik on sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu.
Kõik kommentaarid