Kaitseväe teenistuse seadus (0)

KAITSEVÄETEENISTUSE
SEADUS
Raivo Pehk 2006
Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid,
korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute
õigusliku seisundi.
Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas
seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus
ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja
üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.
Kaitseväeteenistuse liigid on:
1) tegevteenistus;
2) reservteenistus.
Tegevteenistuse liigid on:
1) ajateenistus;
2) lepinguline teenistus;
3) osavõtt õppekogunemisest.
Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma
kaitseväeteenistuskohustust.
Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust,
on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16.
kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole käesolevas seaduses sätestatud alustel ja
korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist.
Kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja
reservväelasteks.
Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja
reservteenistuskohustuse täitmiseks.
Mobilisatsiooni korral kehtib kõigile kaitseväekohustuslastele ühtne
kaitseväeteenistuskohustus.
Kaitseväeteenistuskohustuse täitmata jätmise korral on Kaitseressursside
Ametil õigus teha isikule ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib
Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras.
Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000
krooni.
Kaitseväeteenistuse subjektideks on kutsealused, kaitseväelased,
reservväelased ja eruväelased.
Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav
kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse
kutsumisest vabastamiseni.
Kaitseväelane on tegevteenistuses olev Eesti kodanik.
Kaitseväelased jagunevad tegevteenistuse liigi alusel:
1) ajateenijateks;
2) kaadrikaitseväelasteks;
3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks.
Esmakordsel tegevteenistusse astumisel annab kaitseväelane Eesti
kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:
«Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule
Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki
vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma
elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja
vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel
korral seadus mind rangelt karistab.»
Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele
kutsutud kaitseväekohustuslane.
Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja
nooremallohvitserideks.
Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava
hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud,
vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik.
Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks,
allohvitserideks ja ohvitserideks.
Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe
õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid.
Kaitseväe õppurid jagunevad:
1) kursuslane - allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväe
õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib
õppida ka kaitseväeüksuses.
2) aspirant - ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib
kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel;
3) kadett - kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib
kaitseväe õppeasutuses põhikursusel;
4) kuulaja - kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses
keskastmekursusel või kolledzis.
Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja
vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud
kaitseväe reservi.
Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks,
allohvitserideks ja ohvitserideks.
Eruväelane on kaadrikaitseväelane, kes oma tervise seisundi või vanuse
tõttu või muul seaduslikul alusel on vabastatud
kaitseväeteenistuskohustusest ja arvatud erru.
KÜSIMUSED?