Riigikaitse kokkuvõtlik töö (1)

Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus.
Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega
Eesti vabadussõda – 1918-1920
Johan Pitka – 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja.
Julius Kuperjanov – 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni , mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas.
Johan Laidoner – 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas.
Aleksander Tõnisson – 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte.
Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli
Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev).
Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920.
Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev.
Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel.
Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus , maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus , põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.
Riigikaitse demokraatlik juhtimine – Riigikaise allub rahva demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele
Kaitsejõud – Kaitsevägi ja kaitseliit .
Julgeolekuriskid – Sõjalised konfliktid, väline surve, rahvusvaheline terrorism, teised julgeolekuriskid, majanduskriisid
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( North Atlantic Treaty Organisatsion)
NATO artikli 5 põhimõte – Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu.
Maaväe väljaõppekeskused –
1. Jalaväebrigaad – terve Eesti, staap Paldiskis,
Scouts – pataljon Paldiskis,
VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus,
VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis,
VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis,
VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas,
VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas,
Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal,
Suurtükiväegrupp Tapal,
Õhutõrjedivisjon Tapal,
Pioneeripataljon Tapal,
Kaitseväe keskpolügon Tapal
Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik
Sõjaväe mudelid – Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi
Ajateenistusse ei kutsuta – tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud.
Tegurid, mis välistavad ajateenistuse kohuse täitmise – arstliku komisjoni otsuse järgi on ta tunnistatud tegevteenistuseks kõlbmatuks või ajutiselt kõlbmatuks kestusega üle kahe kuu, tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabaduskaotuskaristuse kandmise tõttu, kui ajateenija on kohustatud ainsa hooldajana hooldama raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest, kui ajateenija on perekonnaseaduse järgi lapsevanem , eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval vähemalt kaht last või kasvatab üksinda vähemalt üht last.
Ballistika – Teadus, mis käsitleb kuuli lendu õhus. Jaguneb siseballistika, välisballistika ja haavaballistika.