See, mis mind tõeliselt huvitab
Ameerika iseseisvuspäeval näidatakse ikka telekanalitest filmi
’’Sündinud 4.juulil’’. See linateos räägib Ron Kovic’ist,
kes on oma eluga korduvalt pahuksisse sattunud, seda kõike tänu
tema sõjaväelisele karjäärile, kus mees kogu aeg tõusis, kuid
siis toimus tema jaoks ’’saatuslik pauk’’, mis ta ’’musta
auku’’ kaasa viis. Terve Ronny maailm oli tema jaoks kokku
varisenud, sest ta oli harjunud väga aktiivse eluviisiga , kuid siis
järsku sai jäädava selgroovigastuse ja tema sõjaväe karjääril
oli lõpp tulnud. See film on mind palju inspireerinud, imestan isegi
vahel kuidas, sest see teos peaks vastupidiselt inimesi taolistest
huvidest eemal hoidma, kuid mingil seletamatul kombel pani see film mind pikemas perspektiivis Eesti Kaitseliidust huvituma.
Eelnimetatud film muutis mind alguses väga emotsionaalseks nagu
kõik sõjafilmid mind muudavad. Kuid siis mõtlesin, kuidas pääseda
Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas. ,,Teooria ja harmoonia õpetajaks sai mul karm pedagoog Leo Semlek, kes tegi mulle harmoonia väga hästi selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas.
Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "..
tööliskeskkonnas, siis tekkisid ka esimesed jutud sellele alusele. Ja tööliste, lihtsate inimeste elu kujutamine oli see, mida tol ajal kangesti taheti. Nii et minu esimesi lugusid võeti üsna hurraaga vastu. Alles siis, kui 1968. aastal ilmus "Kaheksa jaapanlannat", mis oli juba eksistentsialistlikum, samanistlikum, ilmus Sirbis ja Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide,
Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :) Kui sa hommikul peeglisse vaatad sis tee seda hoolikalt , kuna sealt vaatab vastu poiss keda ma armastan ! You're my everything, that i could ever dream of. Sa ütlesid et mõistad mind alati, kuid hetkel kui mu jätsid, ei mõistnud sa mu valu ega seda, et ma ei suuda ilma sinuta elada. Please give me one more chance . I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! No Matter What I Do , I Always Forget To Forget You . My teddybear is just like you, but the only diffrent is .. that he always miss me .. And I feel I can fly when I stand next to you . Let a little sunshine in your heart ! .
hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene
Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti.
· Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi
Kõik kommentaarid