Eesti 1918. aastal (0)

Tallinna Humanitaargümnaasium
Referaat
Eesti 1918. aastal
Vladislav Tsõpov
Juhandaja: Janno Aksin
Tallinn 2008
Sisukord:
1. Ajutine Valitsus.
2. Rahvusväeosade sünd.
3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine.
4. Vabadussõja lõpp.
5. Minu arvamus.
1. Ajutine Valitsus.
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit , kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat.
2. Rahvusväeosade sünd.
Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Vene Veebruarirevolutsioon . Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale .
Kui Vene keskvõim seoses enamlaste riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit.
3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine.
Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida . Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel:

• sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi;
  
• välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad;
  
• rahvas teaks , et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.
  

 
Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu.
Manifest:
“Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil  “kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama” ja et kord “Kalev koju jõuab oma lastel’ õnne looma”. Nüüd on see aeg käes!” 
Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24. veebruari keskpaiku oli Tallinn pagevatest venelastest puhastatud ja kesklinn eestlaste käes. Sadamas oli veel Vene sõjalaevu, Pääskülas juba sakslaste eelüksused.
Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!” 
Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää Soome pääseda, aga langes sakslaste kätte ja hukati. Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks.
Eesti taas vallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. 
 4. Vabadussõja lõpp.
Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki , 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu.
5. Minu arvamus.
Minu arvates. 1918. aasta oli Eesti jaoks kõige tähtsam aeg. Sellel ajal eestlased näitasid oma
soovi ja tahtmisi olla iseseisvad.
Manifest mängis tähtsat rolli selles. See oli väga oskuslikult läbimõeldud ja koostatud, et rahvast inspireerida. Eestlased olid tublid , et jõudsid väljakuulutada iseseisvust päev enne sakslaste tulekut.
Arvan, et Ajutine Valitsus koosnes arukatest inimestest, kellel oli tõesti väga tähtis, et kui mõeldi Eestist, siis mõeldi kui iseseisvast riigist.
Eesti oli tol ajal päris hästi ka varustatud relvadega, autodega jne. Sõjavägi oli lahinguteks valmis. See kõik tõi eestlastele kautahtliku võidu.
Arvan, et 5000 eestlast on väike hind sellise võidu saavutamiseks, kui „Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile”.
Kasutatud allikad:
1. [ http://kuusemets.planet.ee/dokument /ajalugu.html] - 12.04.08 (14:30)
2. [ http://www.vk.kra.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=54&Itemid=65 ] - 12.04.08 (11:20)
3.[ http://www.mig.ee/index.php/mg/est/kodakondsus_ja_migratsiooniamet/ajalugu__1 ] - 12.04.08 (14:00)
4. [ http://www.finland.ee/doc/et/suursaat/ajalugu.html ] - 12.04.08 (14:40)
5. [ http://www.pahklimae.edu.ee/news/soda_est.ht m] – 12.04.08 (15:10)