Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul
Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Samuti ei mõelda pikemalt järele lause puhul: ,,Ma läksin oma koduuksest välja", et kas see uks tõepoolest olemas on. Loogikavastaste oletustega pole mitte midagi peale hakata, kuid selleks, et neid ära tunda, peab mõtlema, mis lause kasuks ja mis selle vastu räägib. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed. On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia ...
tõesed. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda arvates teavad, nad tegelikult usuvad. Ma tean Ma usun See on nii Ma kahtlen / kahtlemine Kogemus Täielik kindlus Teadmine ja Kindlus kuuluvad erinevatesse kategooriatesse (308) Varasem kogemus võib olla praeguse kindluse põhjus, kuid kas ta on ka selle alus? (429) Mida ma tean seda ma usun (177) Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised laused on tõesed, milliseid tuleks kontrollida. AITÄH! Q&A
tuvastada ning kontrollida. Seda arvamust toetab fakt, et terves maailmas korraldavad evalimisi sellisel tasemel nagu Eesti, ainult käputäis riike, kuigi vahendid selliste valimiste teostamiseks on palju rohkematel riikidel, kes on teadlikult vältinud elektroonilisi valimisi. Samas on mitmed ITalased eksperdid väljendanud kahtlust väidete, et elektroonilised valimised on rohkem riskantsemad kui tavalised valimised, osas ning vihjanud, et evalimistes kahtlemise põhjused peituvad pigem poliitilistes, kui reaalsetes motivatsiooniallikates. Elektrooniliste valimiste korral on üks võimalik negatiivne tulemus näiteks serverite ülekoormamine, kas õnnetu juhuse või sihitud rünnaku tulemusel. Sellisel viisil on võimalik, et kaob sadade tuhandete häälte info, mille kaotus oleks tavaliste valimiste korral olnud mitmeid kordi keerukam saavutus. Kui muuta hääletamine ainult elektrooniliseks, tekiks
Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee
mõttemaailma. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja talletab selle meie mällu, mis tekitab meie sisemaailmas järgmised asjad: tajumise, mõtlemise, kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
Õige tegu on ükskõik milline tegu, mida Jumal nõuab. 3. According to Ockham, where does the concept of things exist? Mõistuses. 4. What is the name of Ockham’s theory of knowledge? Nominalism. E. Descartes 1. What is the main question that Descartes is trying to answer? „Kuidas ma saan kindel olla, et ma elan tões?“ 2. Which are four precepts of Descartes' method? Selgete ja eristuvate ideede leidmine (süsteemselt kõiges kahtlemise teel) ja nendega tegelemine; keerukamate ideede analüüsimine (kas keerukam idee koosneb selgetest ideedest?); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only these ones? Kaasasündinud ideid, kuna Jumal on loonud mõistuse ja Jumalat saab usaldada. 4. “I think, therefore I am”. What does this phrase mean? Ainus, milles kahelda ei saa,
erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. PRANTSUSMAA Rene Descartes((1596-1650) *mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus *pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. *"Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire (Francois Marie Arouet (1694-1778) *uskus teadmiste jõudu *"purustage koletis", ,,Kui jumalat ei oleks tuleks ta välja mõelda" *loodusõigus, loodusseadustest lähtumine *trüki, sõna ja isikuvabadus, omand *valgustatud absolutism- valitseja liit filosoofidega. Charles Montsquiege *võimude lahususe teooria- võimu tueb jagada *inimeste ja riikidevaheline omapära tuleb geo. Paiknemisest
Aga kas sellisel juhul pole inimest ennastki? Descartes väidab, et inimene siiski eksisteerib. Inimese teeb inimeseks ja olemasolevaks mõtlemine. Kui inimene katkestab mõtlemise, siis lakkab ta olemast, samas kui ta katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas
jätta juhtudeks, kus seda tavalises keelelises suhtluses kasutatakse. Sealt läheb Wittgenstein keelemängude ja sõnade tähenduse juurde. Wittgenstein juurdleb aga selle üle, kas sõnad ikka alati tõesed on, sest muutuvates keelemängudes muutuvad ka sõnade tähendused. On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Mõistlikul umbusul peab olema Wittgensteini arvates alus, sest on asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. 7 "Filosoofilised uurimused" Ludwig Wittgensteini kolmas tähtsaim teos on "Philosophische Untersuchungen" ehk "Filosoofilised uurimused". Autor töötas raamatu kallal mitu aastat. Teost peetakse
Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694- 1778). Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed
Minu teeninduskeel ei ole täiuslik ja seetõttu esitan viis ettepanekut, kuidas ja mida enda teeninduskeeles parandada. 1. Toodete suurepärane tundmine. Uuele töökohale asudes peaksin kindlasti koheselt huvi tundma müüdavate toodete/teenuste kohta, sest nii on sisse elamise protsess lihtsam ja saan paremini tööülesannetega hakkama. Samuti saaksin kliendile edastada kiirelt usaldusväärset informatsiooni. 2. Iseseisvus. Peaksin lõpetama kahtlemise iseendas ja proovida lahendada probleemsed olukorrad iseseisvalt ja mitte ärritudes. See aitaks mul olla rohkem professionaalne ja pikas perspektiivis saan tunduda ettevõttele, kus ma töötan, rohkem usaldusväärne. 3. Positiivsus ja komplimendid. Peaksin töökaaslastele ja klientidele tegema komplimente ja olema rohkem positiivne. Nii säilivad suhted paremini ja konflikti olukordasid on vähem. 4. Raevunud klientide rahustamine
Tegeledes sellega, mida ta tunneb, rahuldab ta oma vajadusi ja elab õnnelikult, mitte asudes selle kallale, mida ta ei tunne, ei tee ta vigu ning väldib õnnetusi. Mina-filosoofiline tõlgendus - oma autonoomia teadvustamine - enda avastamine mõistusliku ja kõlbelise olendina Protagoras : - kõikide asjade mõõt on inimene : olevate, et nad on, olematute, et neid pole. 6) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Descartes'il (loeng; Saarinen, 106-116) Kahtlemine mitte kahtlemise enese, vaid tõese ja tõsikindla teadmise pärast kahtlemine kui inimese mõtlemise viis kahtlemine, s.t mõtlemine on iseendale vahetult tõsikindel ja selge asi Cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen Kogu kahtlemise juures on tõsikindel vaid see, et ma mõtlen; et ma mõtlev asi olen (res cogitans). Seda ma tean vahetu kogemuse ehk hinge intuitsiooni ehk kõigile inimestele omase
tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab
defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 1."Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib
. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena. 4.Levib kosmopolitism enda maailma kodanikuna tunnetamine. HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU, FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil. Pyrrhon- liider. Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit.Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine. 2. vool Atomism uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3. Hedonistlik moraal moraal, mis on suunatud lõbule ja naudingule. Leidsid, et siis on in vaba, kui naudib elu. Epikuros rajas epikurismi.Pärit Saamuse saarelt
Inglise filosoofid avaldasid mõju prantsuse valgustuse tekkele. Prantsusmaal oli sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. 1685. a Nantes´i edikti tühistamisega kaotati usuvabadus ja hugenottide jäi ainsaks õiguseks õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes, v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire nägi teed ühiskonna ümberkorraldamise reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See oleks tähendanud, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga.
kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikkud. 2.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise rajajaks loetakse Arkesilaos Pitanest (u. 318- 243 eKr), kes võttis kursi skeptitsismile, kui ta sai Platoni Akadeemia kuuendaks juhiks. Arkesilaos oli suur Pyrrhoni skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise enda õigsuses. Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis oma kõrgpunkti. Karneadesele on omased samad dialektilised vaated mis Arkesilaoselgi, kuid erinevalt Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale. Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel.
3.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise esimeseks harrastajaks ning viljelejaks oli Aiooliast pärit Arkesilaos (u 315-241 eKr). Tema skeptilised vaatekohad näisid kujunevat peamiselt poleemikas stoik Zenoniga, kelle tunnetusõpetuslikke vaateid arvustades jõudis ta arvamusele, et nii meeltetaju kui ka mõistusliku tunnetamise täpsuses tuleb üldse kahelda ning väitis koos skeptikutega, et õigem on üldse loobuda otsustamisest asjade üle. Teatakse koguni, et ta kahtles isegi kahtlemise õigsuses. Akadeemilise skepsise silmapaistvamaks esindajaks kujunes Küreenest pärit Karneades (u 214-129 eKr). Tema vaateid leiame peamiselt tema õpilaste teostest, sest ta ise kirjanduslikult tegev ei olnud. Karneades lähtub küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui selline võimalik on. Ei ole olemas veendeid ega ka tõekspidamisi, mis võiksid kehtida üldiselt tunnustatud tõena. Pealegi puudub meil
Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb, et ühenduse üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus. Seda siis kui eesti kohus kahtleb EL õigusakti õiguspärasuses ja kehtivuses või kui eesti kohtul on raskusi õiguse tõlgendamisega. EL õigusakti õiguspärasuses kahtlemise korral on kõigil eesti kohtutel kohustus küsida euroopa kohtult eelotsust. Õiguse tõlgendamise osas võib ükskõik milline eesti kohus küsida eelotsust, kuid kohustus on Riigikohtul. (juhul kui puudub varasem praktika ja õiguse tõlgendamine ei ole ilmselge. Sellisel juhul eesti kohus peatab menetluse ja küsib euroopa kohtult eelotsust, eelotsuse saades jätkab eesti kohus menetlust sealt kus see pooleli jäi ja teeb eelotsuse põhjal lõppotsuse. Eelotsused mõjutavad õigust tervikuna
Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?
16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842-1910) ■ muutis pragmatismi populaarseks ■ Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. ■ pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele ■ uskumusel on kolm omadust: 1)uskumus, millest oleme teadlikud 2)uskumus vaigistab kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine ■ ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele ■ uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine ■ usk aitab meid: usk et fakt leiab aset- fakt leiab aset, ei usu et fakt leiab aset- ei tule fakti ■ tõesed on need uskumused mis töötavad
On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Samuti ei mõelda pikemalt järele lause puhul: ,,Ma läksin oma koduuksest välja", et kas see uks tõepoolest olemas on. Loogikavastaste oletustega pole mitte midagi peale hakata, kuid selleks, et neid ära tunda, peab mõtlema, mis lause kasuks ja mis selle vastu räägib. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed. On juhtumeid, kus kahtlus ei ole mõistlik või see tundub loogiliselt võimatu. Kahtlemine nõuab konkreetset põhjust selleks. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist
printsess Elizabethile. Ta armastas suhteid kuninglike isikutega pidas kirjavahetust Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes ta ka hiljem oma õukonda kutsus. Ta sõitiski Rootsi ja pidi ärkama hommikul kell 5, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ta suri kopsupõletikku paar kuud peale Rootsi jõudmist. Ta oli peale filosoofiks olemist ka kirjanik. Kui Augustinus otsis kindlust usu ja rahu läbi, siis Descartes püüab saavutada teadmist. Süstemaatilise kahtlemise meetod – kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas, see on kogu Descartese filosoofia lähtekoht. Kui siiani uuriti taevakehade liikumist ja muid maailma omadusi, siis Descartes kuulutab, et kindlaim teadmine on inimestes endis. Meeled on eksitavad, ta soovitas distantseeruda meeltest ja igapäevastest uskumustest ja tuleks vaadata enda sisse ehk mediteerida
Nt 3x3=9. teiseks tõelised teadmised on üldkehtivad. Kõiges muus tuleb kahelda. Filosofeerimisel tuleb kinni pidada õigest meetodist: esiteks iga probleem tuleb jagada alaosadeks, sest neid on kergem lahendada; teiseks tuleb alustada kergematest küsimustest ja üle minna raskematele; kolmandaks uurimisvaldkonnast tuleb koostada faktide ja avastuste loetelu, mis aitab probleemi lahendamisele kaasa. Süstemaatilise kahtlemise meetod kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Kahtlemine on meetod tõeotsingul. Oli autoriteetide vastane, sest nende kaudu ei muutu miski tõeks. Ka autoriteedi arvamused vajavad tõestust. Ta leidis, et meeled ja tajud petavad meid. Tõestuseks toob uneargumendi. St et meie meeltes puudub mehhanism või abivahend, mis ütleks meile, et see on ainult uni, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et me oleme kellegi mängukanniks, kes tekitab meis kujutlusi või tajusid. Selleks
uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine. Samuti mõeldakse, et poisiks refleksiooni, kahtlemise, kriitilisusega, või tüdrukuks olek tingib teatud käitumismalli siis saab inimene olla vabam ja poisil polegi põhjust olla õnnelikum. mõistev ja tüdrukul agressiivne. Tegelikult Vaba tahe ja ettemääratus avaldub temperament alati väga Vabadusel on üks suur vaenlane ettemääratus. konkreetsetes tingimustes, mis võivad
Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et sääraste küsimuste üle pead vaevata, leidis ta, et inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega, kus iganes ta elab. Tasub välja tuua, et skeptikute filosoofia ei olnud ainult kahtlemise filosoofia. Skeptikud ei öelnud, et ,,hetkel ma seda ei tea, aga kunagi ehk saan teada" või ,,ma arvan, et ma tean seda, kuid ma ei ole kindel". Skeptikud ütlesid hoopis, et ,,üldse mitte keegi ei saa teada üldse mitte midagi"; ning kiiduväärt järjekindlusega jätkasid nad ka selle nukra fakti teadmise eitamist. Ehk siis nad eitasid, et nad teavad, et nad mitte midagi ei tea! Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene
Selles küsimuses tekkis kaks seisukohta: 1. Empirism pidas uute kogemuste allikaks kogemust. 2. Ratsionalism pidas uute kogemuste allikaks mõistust. Kerkis esile ka tõe probleem. Uusaja ratsionalism Rene Descartes (1596 1650) elegantne mees, peetakse ka geomeetria leiutajaks. Tema eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, millele on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, nagu 2 x 2 on 4 ja teiseks nad on üldkehtivad. Süstemaatilise kahtlemise meetod Kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Ta ei kahtle teadmiste võimalikkuses, vaid senise teadmise kehtivuses. Ta ei ole skeptik (vaatleb ja uurib, aga jätab otsuse tegemata), vaid kahtlemine on talle abivahendiks, kahtlemine on vahend uute teadmiste leidmisel. Nõudis vabanemist autoriteetidest, sest läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks. Oma arutluskäiku alustab ta tõdemusega, et meie meeled petavad meid. Tõestuseks toob ta
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4
,,Bellum omnium conten ommas"). Ei või üksteist maha tappa (nagu hunt jänest) ja loodud riik peab jälgima, et inimesed sellest kinni peaks ja kaitsma õigusi, karistama. 2) Ratsionalism tunnetuse aluseks peetakse mõistust. Mõistusele rajanev tunnetamine. Rajajaks peetakse prantsuse filosoofi R.Decartes (1596-1650). ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Nimetatakse ka uusaja skeptitsismiks - kahtlemise filosoofia on ratsionalismi ideeliseks aluseks. Decarts oli metoodiline, põhikindel kahtleja ,,ainus asi milles ei saa kahelda, on kahtlus ise". Ta sai väga hea hariduse Jesuiitide kolleegiumis, aadli perekonnast pärit. Nõrk tervis, tehti talle õppeasutuses privileeg ei pidanud osalema füüsilistes harrastuses. Põhimõtted: 1) ta ei võta iialgi vastu ühtegi riikliku ametit (ometi võttis ta vastu Rootsi alaealise kuninganna Kristiina koolitaja koha),
suures ulatuses mõistuslikult kaalutletud. Nii on meie teadvus mõistuse küpsekssaamise hetkel juba täidetud paljude eelarvamustega. Seetõttu tuleks vähemalt kordki elus püüda kahelda kõigis oma arvamustes, s.t. püüda teadlikult kahtluse alla seada kõik, mida me seni oleme tõeliseks pidanud. Niisuguse mõtteeksperimendi eesmärgiks ei ole aga mitte kahtlemine iseendast, vaid sellise kahtluse kaudu just nimelt kahtluse ületamine, niisiis kahtlemise kaudu absoluutselt kaheldamatu teadmise saavutamine. Kui niisugune teadmine leiduks, siis tuleks just see seada teadmiste süsteemi alustunnetuseks ning püüda temast dedutseerida kogu ülejäänud inimlik teadmine nii, et ka too omandaks tõsikindla aluseelduse ning korrektse järelduse kaudu oma kaheldamatuse kinnituse. Kuna eesmärgiks on saavutada absoluutselt kindel teadmisvundament, teeb Descartes selle mõtteeksperimendi
10 Prantsuse versioonis: "...mida saab haarata vaid vaimu arusaamise abil". 11 Prantsuse versioonis lisatud: "...või pigem tajumisakt". 6 rõivaste, mille all võivad peituda ka automaadid12? Aga ma otsustan, et nad on inimesed. Ja nii taban seda, mida arvasin nägevat silmadega, üksnes otsustusvõime põhjal, mis on minu vaimus. Ent see, kes ihkab tavaarvamustest rohkem teada, häbenegu otsida kahtlemise alust kõneviisidest, mida on leiutanud rahvas, mistõttu jätkakem, pöörates tähelepanu sellele, kas ma mõistsin seda, mis vaha on, täielikumalt ja selgemalt esimesel korral kui ma heitsin pilgu ja uskusin, et tunnetan vaha välise meelega, või vähemasti niinimetatud ühismeelega [sensu communi]13, s.o kujutlusvõimega? Või pigemini nüüd, kui olen hoolikalt uurinud nii seda, mis vaha on, kui seda, kuidas teda tunnetatakse
(ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on leida uued 'tõe' allikad) Uustromantismile on omased irratsionaalsemad filosoofiad (mingid parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus maailmapildis kahtlemise põhjus oli sotsiaalne kunstnikud lootsid luua ühiskonnas progressi kuid toimus pigem vastupidine, rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku,
Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier. “Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”,
5.Orde et regula Regula Sancti Benedicti oli Õhtumaise munkkonna ühe vähemuse õiguskord. See on Euroopa õigust palju kujundanud ja kestvalt mõjutanud nagu kõik moodsad konstitutsioonitekstid kokku. Munklik eluviis meelitas ligi harituid ja oli mitmesuguseid munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine.
5.Orde et regula Regula Sancti Benedicti oli Õhtumaise munkkonna ühe vähemuse õiguskord. See on Euroopa õigust palju kujundanud ja kestvalt mõjutanud nagu kõik moodsad konstitutsioonitekstid kokku. Munklik eluviis meelitas ligi harituid ja oli mitmesuguseid munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine.
atraktiivse välimusega indiviid ühesoolises kinnises asutuses kogeda sagedamini kaasvangidepoolset seksuaalset ahistamist,mistõttu atraktiivne olla võib suurendada seksuaalsete rünnakute ohvriks langemise ohtu.Lisaks on tõenäoline,et kriminaalse populatsiooni hulgas esineb rohkem vigastatud füüsisega isikuid. Mitmetes uuringutes on näidatud,et kothualuse atraktiivsus on hea ennustamisvõimega factor isiku süüditunnistamisel nn mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult 10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20
kõikide koolkondade dogmad. Oma otsustustest loobumist kommenteerisid skeptikud troopidena. Kuna loobuda tuli ka moraalseist otsustusist, iseloomustab skeptikute eetikat relativism. Akadeemiline skepsis kujunes välja Aiooliast pärineva Arkesilaose (~315-241)poleemikas stoik Zenoniga. Arvustades viimase tunnetusõpetust, jõuab järeldusele, et nii meeltetaju kui mõistusliku tunnetuse täpsuses tuleb kahelda, seega tuleb loobuda igasugustest otsustustest. Hakkas kahtlema isegi kahtlemise õigsuses. Ak. skepsise silmapaistvaim esindaja Karneades Küreenest (214-129). Ei kirjutanud, tema ideid ta õpilaste töödes. Kritiseeris kõiki kaasaegseid filos. õpetusi, eriti stoikusid. Kahtles teadmimse võimalikkuses, tõekspidamiste tõelevastavuses, tõe kriteeriumides ja millegi tõestamise võimalikkuses. Nn. kindlatele tõdedele võib üksnes omistada teatud määral tõenäosust. Kritiseeris ägedalt stoikude
Noore Undi legend elab edasi, 66 saab valmis telefilm, millele Unt kirjutab stsenaariumi. Noore Undiga tekivad muutused. Üleminekutekst "Elu võimalikkusest kosmoses" 1967. Sissejuhatus uude järku, sellepärast, et see vaatepunktide vaheldumine toimub tekstis viisil, mida tollases eesti kirjanduses polnud. 3 põhilist vaatepunkti, mille vahel põrgatatakse juttu. Lahenduses rohkem konstrueerimist, aga väga huvitaval viisil. Jooned, mis lubavad kahelda, mis annavad kahtlemise, kas tegemist on realistliku tekstiga. Kui 60ndate lõpul räägitakse eksistentsialismi mõjudest Eesti proosas, siis Undil need hästi näha.Partei kriitika jätab märkamata noorkriitika märkused. Unt kordab üht põhiskeemi ja armastuskolmnurk toetab seda, esteetiline plaan kogu aeg muutub. 60ndatel nii muutunud, et põhjust rääkida teises perioodis Undi loomingus. Võiks nimetada modernistlikuks Undiks. Selge, et 60ndate-70ndate looming ühtmoodi ja mis pärast tuleb, teistmoodi
Protsessile orienteeritud isikuks saamine Enamus kaasaegseid motivatsiooniteooriaid on seisukohal, et edu saavutamiseks peame keskenduma pigem protsessile kui eesmärgile. Kogu käesoleva teema materjal rõhutab protsessi tähtsust tulemuse asemel. Csikszntmihalyi (1990) väidab, et optimaalse kogemuse (vookogemuse) saame siis, kui võtame ette selgete eesmärkidega väljakutseid sisaldavad ülesanded, mis meile kohest tagasisidet annavad. Sellises olukorras kaotame igasuguse eneses kahtlemise ja tunnetame kontrolli olemasolu. See mulje on nii tugev, et me püüame teha ükskõik kui suuri pingutusi selle nimel, et vajaminevaid oskusi arendada. Paljud motivatsioonist kirjutajad on väitnud, et saavutuse peamiseks hüvituseks või saadavaks rahulduseks pole mitte eesmärgile jõudmine, vaid selle suunas pingutamine mitte "kohal olemine", vaid "kohale saamine". Unistuse saavutamine on küll erutav, ent sellest saadav nauding reeglina lühiajaline
10. sajandiks peale Kristust oli hereesiale tehtud lõpp ning zoroastristlikud tekstid läbisid redaktsiooni, kaotamaks kõiki jälgi zurvanismist. (NIGOSJAN 1993:89) Päriselt see siiski ei õnnestunud. Kosmoloogilise legendi järgi soovinud Zurvan poega ning selle saamiseks toonud ohvreid. Siiski hakanud ta kahtlema oma võimes järglasi saada. Ohvrite toomise eest jäänud ta ootama head poega, kelle Zurvan nimetas Ohrmazd`iks. Kahtlemise tõttu aga eostunud ka teine poeg, kelle ta nimetanud Ahriman`iks. Need kaksikud pidanud valima kurja ning hea vahel. Ohrmazd valinud hea ning Ahriman kurja. Zurvan tõotanud oma valitsuse kinkida sellele, kes sünnib esimesena. Kahtluses eostunud Ahriman rebinud üsa lõhki ning tunginud välja. Zurvani küsimuse peale, kes ta on, esitles ta end Ohrmazd´ina. ,,Zurvan ütles temale: ,,Minu poeg on särav ja hästilõhnav, sina oled aga tume ja kuri." Ja kui ta
annaabi.ee 
