Kohanimede ja tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (2)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Eesti keele reeglid

panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks

Eesti keel

12

doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,

Kirjandus

7

doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,

10. - 12. klassi kirjandus

6

doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

-kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu  omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu

Eesti keel

5

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI

Eesti keel

16

docx

Kokku-lahku kirjutamine

sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev,

Eesti keel

10

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild
 c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem
 d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik
 Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:
 Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:
 märja turba hunnikud märjad turbahunnikud
 tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud
 meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

Eesti keel

6

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev

Eesti keel

Kommentaarid (2)