TÖÖÕIGUS Kaasus nr 46 Töötajale teatati ette töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Etteteatamisperioodil ta haigestus ja haigus kestis üle nelja kuu. Pärast nelja kuu möödumist, haiguse ajal, teatati talle uuesti ette, et teda vallandatakse, kuid § 86 p 9 alusel. Seda aga ei jõutud teha, sest enne kahe nädala möödumist teisest hoiatamisest töövõimetusleht lõpetati ja töötaja asus tööle. Siis aga vallandati ta TLS § 86 p3 alusel. · Kas koondamise kohta varem tehtud etteteatamine on jõus või on töötajal õigus nõuda hüvitist nagu ette hoiatamata jätmisel TLS § 87 lg 2 alusel? · Kas vallandamine oli seaduslik? (Vastu on võetud uus töölepingu seadus ja ülesandes esitatud vanad paragraafid ei ole õiged.) Eeldame, et tegemist oli täistöölepinguga, kuna küsimuses räägitakse koon...
Kaasus Tegemist on tuletõrje kaasusega, kus tuletõrjutatel tuleb langedada otsus, kas lõhkuda ära teise omand, et hoida suurem katastroof ära. Kolm hoonet on omavahel kõrvuti ehitatud ning kõige vasakpoolne maja oli laus-leekides ning kuniks tuletõrjujad kohale jõudsid, olid leegid juba kõrvalmajale väga lähedal ning kui vahepealne maja oleks põlema läinud, siis oleks süttinud ka kõrval olev kõrge hotell, kus inimesi evakueerida oleks väga raske ning nad riskiksid palju rohkemate inimeludega. Seetõttu sätestab päästeseadus §21 lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide ojade ja jõgede tõkestamine. 1) päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi ...
KAASUSE LAHENDAMISE KONTROLLSKEEM 1. Selgitada, miks see juhtum jääb avaliku korra kaitsealasse? Millise korrakaitseorganina politsei tegutseb, millised on pädevus ja volitused? 2. Analüüsida meetme kohaldamise õiguspärasust - järgida eesmärgipärasust, proportsionaalsust, otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik). 3. Võrrelda õiguste riiveid. 4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi. 5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist. 1. Korrakaitseõigus jaguneb: - ohuennetusõiguseks, so avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamine ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamine; ...
Kaaskonkurss. Lahendus kaasusele nr 3, ,,Kukenurme Keskkool võtab tööle matemaatikaõpetja". Autor: Otsustasin valida selle probleemi, kuna sooline diskrimineerimine on praegusel ajal, kui tööpuudus on ühiskonnas kõrge, väga aktuaalne ning meeste ja naiste vahel on konkurents tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade ...
..kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel" • Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele". • Lõpuks mõisteti süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest. KAASUSE LAHENDAMINE Lahendatakse ekspertstiilis: järelikult, kas A võis, seetõttu jne.. 1. OBJEKTIIVNE KÜLG – tegu & tagajärg ning põhjuslik seos nende vahel. Kirjuta välja, mida koosseis ette näeb ja siis hakka neid tõestama!! 2. SUBJEKTIIVNE KÜLG– teo tegija sisemaailm :tahtlus, kaudne tahtlus, kavatsus. 3. ÕIGUSVASTASUS – kontrollitakse ka negatiivselt ehk kas on õigustav asjaolu
Madis sind võtku! Madis on olnud juba väiksest poisist saati teistest temavanausega lastest peajagu lühem ning kehaehituski oli tal pigem peenike, kui suur. Päris pikaks ja sihvakaks ta ei sirgunudki. Alatasa oli Madis haige, ega saanud oma eakaaslastega õues ringi joosta ja mängida, selleasemel istus ta toas vaadates, mis teised õues teevad. Pidevalt teda kiusati ja noriti tema välimuse pärast. Nüüd on Madis lapseeast juba välja kasvanud ning temast on saanud tubli kuldsete kätega 50-aastane härrasmees. Pilked, mõnitused ja näpuga näitamine tema kasvu üle polnud lõppenud. Varem, kui kooliajal kiusati teda tihti nii füüsiliselt kui ka vaimselt, siis nüüd on küll füüsiline kiusamine ära jäänud, kuid ikkagi tehakse talle haiget vaimselt. Ta oli küll kuldsete kätega ja igati andekas poiss, nii mõnestki oma tarkusega peajagu üle. Kuid sellest hoolimata kiusati ja mõnitati teda pidevalt. Sellest hoolimata, et Madis...
- hageja on omanik - kostja valdab asja - juhul, kui kostja valdab asja, siis puudub valdusel õiguslik alus. Lisaks peab ühe abikaasa poolt peetava õigusvaidluse korral olema vaidluse pidamiseks seoses ühisvaraga vastavalt PkS § 29 lg 1 lausele 1 olemas olema: - teise abikaasa nõusolek. Esimese kooseisuelemendi olemasolu kontrollimiseks peab kindlaks tegema, kas M on saanud asja omaniks ning omanikuks saamise korral ka asja omandi säilitanud. Kaasuse tekstist nähtub, et F-i ema andis televiisori kinke esemena üle pärast abielu sõlmimist. Kuna M ja F ei sõlminud abieluvaralepingut ega ole kaasusest nähtuvalt valinud varasuhet ka abiellumisavaldusega, siis kohaldatakse nende vara suhetele alates abielu sõlmimisest varaühisuse kohta sätestatut (PkS § 24 lg 2). Üldreeglina kuuluvad varaühisuse kestel omandatud asjad abikaasade ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud
Eetilise konflikti lahendamine 1. Ravimifirma lennutas apteekrid Londonisse Juhtumi kirjeldus 19.04.2013 keskpäeva paiku kogunes Tallinna lennujaama üle paarikümne apteekri, kes lendasid ravimifirma korraldatud kolmepäevasele Londoni reisile. Ravimifirma juhi sõnul oli tegu nende paremate koostööpartneritega ning reis seotud toidulisanditega, mida tohtivat turundada igat moodi. Ravimiameti esindaja kinnitusel on aga ka toidulisandi turundusele seatud piirangud. Sellele lisaks ei tohi apteeker võtta vastu kallimat kui 6,4eurost kingitust. Äripäev sai mõni aeg tagasi vihje, et ravimifirma Vitabalans Pharma lennutab Eesti apteekrid Londonisse ning reisile pääsemise tingimuseks on ravimi Ibumax edukas müümine. Ibumaxi müügiloa hoidja ja tootja on Soome firma Vitabalans OY, kelle tütarfirma Eestis on Vitabalans Pharma. Artikkel: http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=AB6F3DD2-E796-4A0F-A287- 6248C0CD4F...
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit ebaseaduslikult. Seega toimub asja väljanõudmine isikult kes valdab telerit õigusliku aluseta. Nõude aluse kontrollimine: Kuna E nõuab P käest telerit endale tuginedes sellele et omand on talle üle läinud peame esmalt kontrollima kuidas tekib omand
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendaja mag. Siim Kuusik Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 KAASUSE TEKST..................................................................................................................3 2 KAASUSE LOOMUS............................................................................................................. 3 3 KAASUSE LAHENDUS VARIANT A PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................4 3.1 Millised nõuded on Erosel Daphne vastu?........................................................................5 3
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND I aasta Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt
Eutanaasia on põhjendatud S: Eutanaasia lubatavuse üle on vaieldud sajandeid. Ühiskonnas on tõstatatud küsimus, kas inimesel peaks olema võimalus ise oma surma üle otsustada või peaks surm saabuma loomulikul, looduse poolt ette nähtud viisil. Eutanaasia ei ole üheselt mõistetav probleem vaid on läbi põimunud eetilistest, meditsiinilistest ja juriidilistest küsimustest. D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. K: Halastussurm peaks olema legaliseeritud, sest igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada ning seetõttu on eutanaasia põhjendatud. IA: Inimene piinleb valudes, mida pole võimalik vaigistada. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin...
Euro kasutuselevõtt on põhjendatud S: Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline küsimus, mis puudutab meid kõiki- üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna.. D: Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. K: Euro kasutuselevõtt on Eestile kasulik nii majanduslikuks kui ka poliitilises mõttes. IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute ...
III. Kaasuse lahendus. („Kuidas motiveerida mativeerimatut?“) Aita Martinil mõelda, mida sellises olukorras teha? Nagu me teame, töörahulolu ja motivatsioon oma lähete poolest jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Antud situatsioonis oli Madise algse töötamise stiimuliks eelkõige materiaalsete hüvede saamine ehk kaatri ostmine. Madis väidab, et tal on piisavalt vahendeid/ raha, et veeta pika puhkuse ja mõnusalt elada. Tal ei ole antud hetkel plaanis midagi muud teha kui sõita kaatriga ja veeta mõnusalt aega, kuid edaspidises perspektiivis tema eesmärgid kindlasti muutuvad. Oletame, et järgmiseks suveks tahab ta kaatri asemel endale osta suurema kaatri või hoopis jahti. Lähtudes iseloomulikust tarbimissoovi kasvust, tekib vajadus rahuldada oma vajadusi ehk teenida rohkem. Eeldates fakti, et Madis on parim ning arvatavasti ainus projektijuht tarkvarafirmas, on tähtis et firmas panustaks igaüks ühise eesmärgi, heaolu (sh. maine, tulu) nime...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused....
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, ...
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne).
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on
Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teemaga kurssi viimine Ajurünnak Kaasuse struktureerimine Tõestusmaterjali otsimine Viimistlemine Harjutusväitlus Millest väitluskohtunik lähtub? Kohtunikutöö peamine eesmärk on langetada toimunud väitluse suhtes õiglane ja erapooletu otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes. Väitlusformaadi reeglitest Väitlejate räägitavast jutust Kohtuniku arusaamisest, mis väitluses toimus Heast tahtest Väiltuse sisust Peamised vaidlusküsimused
korraldajad teemat välja mõeldes ootasid? 2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed.
Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava
haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab
........................................7 Tõestusmaterjal................................................................................................................................8 Viitamine..........................................................................................................................................8 Eitav kaasus.....................................................................................................................................9 Kaasuse ettevalmistamine: praktilised näpunäited........................................................................10 III osa: Väitlemine .............................................................................................................................12 Paigutus ruumis..............................................................................................................................12 Kõneajad........................................................................
aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping). 3 Olles jõudnud järeldusele, et kaasus käsitleb töösuhet, tuleb täpsemalt piiritleda kaasuses peituv probleem: kas see on seotud lepingu sõlmimisega, lepingupoolte õiguste - kohustustega, töötaja või tööandja kohustuste mittetäitmisega, puhkusega, töötasuga jne. 4 Kaasuse faktilise ja õigusliku olustiku hindamisel tuleb tähelepanelikult jälgida lepingupoolte argumente oma seisukohtade põhjendamiseks, eeldades sealjuures, et need ei pea vastama tegelikule olukorrale, mis tuleb välja selgitada kaasuses esitatavast tõenduslikust materjalist. 5 Selle eeltöö alusel tuleb leida suhte faktilisele iseloomule (suhte sisule) vastav töölepingu seaduse säte, liikudes sealjuures oma otsinguloogikas üldiselt
tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu) Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegemist mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga! Tõlgendamise esemeks on algfaasis õiguse tekst.Tõlgendamise abil väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja selgemalt kui seda on tehtu dõiguse normis. Tõlgendamise lähtepunktiks on antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste normide seast ja normi tekstiga tutvumine(kogu tekstiga). Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle
kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil, A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202. LAHENDUS Hüpoteetilise tulemuse esitamine : O2 saab nõuda varalise kahju hüvitamist V-lt AÕS § 84 lg 1 alusel. EELDUSED 1. Kas O2 on auto omanik? AÕS § 68 lg 3 O2 ei ole auto omanik. Omanikuks olemise tingimused : · Poolte kokkulepe oli · Võõrandajal käsutusõigus-oli, sest autot müüs omanik · Valduse üleminek- ei olnud
Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2)
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg
Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma. - Lepingu sõlmimine ja kehtivus– (VÕS § 9) kaasuse teksti kohaselt on pooled lepingu sõlminud. Kaasusest ei järeldu, et lepingul oleks sisu- või vormipuudusi järelikult on leping kehtiv. Rikkumine - Poolte kohustused – A-l oli kohustus anda laenu, V on kohustatud selle tagasi maksma. Lisaks oli V kohustatud maksma intresse VÕS § 401 lg 1 järgi. Ja kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist intressi ja põhivõlapealt
Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”. 2 See tähendab, et PKS § 119 reguleerib ainult seda olukorda ning ei saa sellele tugineda järgmine kord, kui tekib vaidlus vanemate vahel mingis teises küsimuses lapse kohta. Kaasuse asjaoludest nähtub, et Heli ei soovi ühist hooldusõigust täielikult lõpetada, vaid tahab ise otsustada, mis kooli läheb laps. Seoses eeltoodud lapse ema soovi ja asjaoluga, et Heli ja Raju ei saa kokkuleppele tulla, Heli saab pöörduda kohtusse, nõudes Rajult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. 1 variant: PKS § 119. (Heli tabab otsustada vaid seda, mis kooli läheb laps) 1
J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes
lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes
Ehitusprojekt (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine (1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: /.../ 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 1 KAASUSE LAHENDUSKÄIK Enne kaasuse lahendamisele asumist tasub üle lugeda, millistele küsimustele on vaja vastus anda. Antud kaasuses on esitatud kaks küsimust: neist esimene puudutab menetlusnõudeid, mis on osa haldustegevuse formaalse õiguspärasuse temaatikast (vt skeemi: punkt B.I.2.) ning teine küsimus on esitatud haldustegevuse sisulise õiguspärasuse kohta (vt skeemi: punkt B.II.).
Kaasus nr.24 TLS § 11 lg 1 leiab, et: ,,Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse." Seega kohus võib ennistada töötaja uuesti tööle. Kaasus nr.94 Antud kaasuse puhul ei ole tööandjal õigus pärida andmeid tema tervisliku seisundi kohta. Töötaja võis keelduda oma andmete esitamist, kuid tal on kohustus esitada arstitõend. Tööandja ei tohi nõuda haigusloo ega diagnoosi esitamist töötajalt ega tervishoiuteenuse osutajalt. TLS § 15 lg 2 p 8 väidab kindlalt, et töötajal on kohustus teavitada omal algatusel tööandjale oma tervislikust seisundist, mis võib ohustada töötaja elu ja tervist. Tööandja peaks
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus
Kindlalt on olemas 1. Kaitsja 2. Väitja Uurimustöö kaitsmisel on alati oponent, kes esitab töö kohta küsimusi, otsib nõrkusi. Väitluse elemendid: 1. On eitajad ja jatajad e. Väitlejad 2. Teema 3. Kohtunik 4. Teema peab võimaldama mõlemal poolel väidelda. 5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit. Kui küsimus on liiga isiklik, siis vastama ei pea. Esindada ei tohi ainult iseennast. 1. jaataja 1. eitaja 2. jaataja 2. eitaja 1. Juhatab teema sisse 1. Tuvustab 1. Taastugevdab oma 1. Teeb 2. Tutvustab olulisi 2
,,Autoriõiguste kaasus" Selles kaasuse puhul on tegu autoriõiguste rikkumisega. Lauluhuviline kodanik nimega Mari otsustas kasutada üht talgulaulu ja panna see oma laulikusse rahvapärandi säilimiseks, kuid seda ilma autorilt eneselt luba küsimata. Laulu autoriks oli Luule, kes oli äsja surnud, seega kuulus laul Luule lastele, kes nõudisd selle eest autoritasu. Mari argumendid oma teo põhjendamisel: Mari soov oli säilitada rahvaluulet. Laul oli muutunud küla tunnuslauluks, mida kõik oskasid
Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist? Hüpotees: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. Materiaalsed eeldused: kehtiv taganemine (kehtiv leping, rikkumine, vastutus, oluline rikkumine, taganemisavaldus) I MATERIAALSED EELDUSED Kehtiv taganemine 1. Võlasuhe Lepinguliik – VÕS § 208 lg 1 järgi on tegemist müügilepinguga, mille kohaselt Kaupo
Seega imbekombel on süüdlaseks seesama mees, Clean Away firma autojuht, kes kosmeetikafirma omanikud oli päev varem oma korterist välja visanud. Samuti kinnitas Clean Away firma juhatuse esimees, et sisejuurdluse tulemusena on selgunud, et tõepoolest on 1000 pudelist teatud osa on omavoliliselt endise autojuhi poolt territooriumilt välja viidud. Süüdlase tööleping lõpetati koheselt. Eesti Politsei lõpetas antud kaasuse menetlemise kuriteo koosseisu puudumise tõttu, väites, et kuna tooted olid mõeldud nii või naa hävitamisele, siis nende müügist ei tekkinud kosmeetikafirmale märkimisväärset kahju.
3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Eristab äriseadustikus nimetatud äriühinguid ja selgitab äriühingu liigi valikukriteeriumeid Analüüsib esitatud väiteid ja hindab nende tõepärasust Selgitab kaasuse võimalikku lahendit nimetades toetavad õigusaktid
kohustulik ja kestab kaks aastat. Kui õpipoisiamet on läbitud, siis olete noor algaja jurist B perekonnas. Ameerika Ühendriikide õiguse kujudamisel on jällegi olnud suur roll juristide akadeemilisel õigusharidusel. Õigusteaduskondades õpetati seadusesõna ja sellest arusaamist, olulisel kohal oli õiguse praktilisest kasutusalast arusaamine ja oskus kasutada pretsedenti kui õigusallikat ja töövahendit. Ameerikas on olulisel kohal Case study ehk kaasuse analüüsi meetod, mille eesmärgiks on õpetada tulevasi juriste mõtlema ja rääkima nagu juristile kohane. Case study hõlmab endas kaasuse asjaoludega tutvumist ja lühikokkuvõtte tegemist sisust kus peab olema välja toodud kaasuse asjaolud, poolte nõudmised ning kohtu poolt rakendatud reeglid ja printsiibid koos kohtu selgitustega. Õppejõud peab kommenteerima ja parandama analüüsi ja tagama selle, et tudengil tekib arusaam sellest mis on oluline ja mis mitte.
Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju
M- il oli suur koormus ning seetõttu ei võtnud koolist ta aktiivselt osa. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. 4) Kas alaealiste töötamisele ettenähtud piirangutest on kaasuses esitatud asjaolusid arvestades kinni peetud? Põhjenda oma seisukohta. Too välja konkreetsed piirangud, mis kaasuse asjaolusid puudutavad ja analüüsi, kas antud juhtumi puhul oli töölepingu seaduses sätestatut arvestades toimitud õigesti või mitte. Töölepingu alusel võib TLS § 49 lg 1, on öeldud, et ei tohi töötada 22.00-06.00 vahelisel ajal. M töötas kogu talvise koolivaheaega. Kirjas ei ole mitu tundi töötas M. Alaealine serveeris alkoholi, kuigi ta pole veel täisealine ning see on seaduse järgi keelatud AS § 47 lg 5
MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest
on otsene valdaja) 1.1.2. Kehtiv asjaõigusleping V ja H vahel ? (+) 1.1.3. Käsutusõigus V-l ? (-) V ei ole omanik, sest Ehituse ABC on eelduslikult omanik. 1.2. Kas H omandas terastalasid AÕS § 95 lg 1alusel? (-) 1.2.1. Kehtiv AÕL (+) (1.1.2) 1.2.2. kas H sai asja otsese valduse? (+) (1.1.1) 1.2.3. võõrandal käsutusõiguse puudumine (+) (1.1.3) 1.2.4 kas H oli heauskne? (TsÜS § 95 lg 2) (+) - kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et H ei teadnud, et V-l ei olnud õigust omandit [terastalasid] üle anda. (Sellest tuleneb, et H on heauskne valdaja, MITTE HEAUSKNE OMANIK-SEST ASI ON VARASTATUD) 1.2.5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine (-) ESINEVAD (AÕS § 95 lg 3 ) - V on terasalasid varastanud, Ehituse ABC tahte vastaselt. vahekokkuvõte: v ei omandanud talasid AÕS §95 lg 1alusel AGA vaata alla -> 1.3
Lisaks ka Euroopa Parlamendi ja Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele (liikmesriik, üksikisik, ettevõte). Kontrollib liidu organite või asutuste õigusasktide seaduslikkust, mille eesmärgiks tekitada tagajärgi kolmandatele isikutele. (kontrollitav ei ole politsei tegevus ja siseriikliku julgeoleku tagamine, siis ei saa kontrollida õigusaktide seaduslikkust, ) KAASUSE LAHENDAMINE 1) Faktid, taust 2) Õigusnormid, põhimõtted (direktiivi säte,ELTL mille alusel direktiiv vastu võeti, ELTL288 direktiivi ülevõtmise kohta, EL4(3)) 3) Õiguslikud küsimused (Kas dirketiivi sättel on vahetu õigusmõju tekitada üksikisikule õigusi kohustusi- selge, täpne, tingimusteta, ei saa teisiti tõlgendada (Euroopa kohtu kohtupraktikast tulenev) Kuidas mõjutab isikuid ajaline küsimus (ühe puhul direktiiv
annaabi.ee 
