50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merit Vislapu
Õppematerjali autor
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu. Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny. Kuidas suhtub ühiskond sellesse? Homoseksuaalsus on üha rohkem ja rohekm olnud ühiskonnas aktiivne teema. Mõeldakse palju selle üle kas lubada neile lapsendamist, legaliseerida homoabielud ja aksepteerida neid või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud, ulatudes täielikust heakskiidust ja suhtevormina avalikust tunnustamisest kuni püüdeni seda täielikult välja juurida. Vaatamata koletuile katseile vabastada ühiskond homoseksuaalidest (näiteks saatsid natsid oma reziimi ajal Saksamaal veerand miljonit meeshomoseksuaali gaasi
Ükski neist punktidest ei osuta üheselt homoseksuaalsele suundumusele. Tegelikult rõhutab sääraste käitumismudelite olemasolu neid sisemisi võimalusi, mis inimestel homoseksuaalse reaktsiooni suhtes on olemas. Tavaliselt ei teadvusta homoseksuaalne laps seksuaalse arengu varastel etappidel oma erinevust kaaslastest, vaatamata sellele, et ta võib kokku puutuda täiskasvanute vaenuliku suhtumisega mõnesse käitumisviisi. Mõistmine, et tema seksuaalsus erineb teiste omast, võib homoseksuaalsetel lastel toimuda järkjärgult või äkilise välgatusena, näiteks juhul, kui teised sõimavad teda homoks. Aeg-ajalt küsib vastassoo vastu seksuaalselt ükskõikne laps endalt, ega ta ometi homoseksuaal ole. Igaüks, kes tahab homoseksuaalsuse kohta rohkem teada, põrkab kokku probleemiga, kust saada informatsiooni. Eesti keelset selleteemalist kirjandust on vähe. Kerge on sattuda vanade käsiraamatute peale, kus homoseksuaalsust käsitletakse haigusliku seisundina. Ka meedias ja
Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pooldatakse rohkem partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste isikute vahelisi õigusliku seisukoha küsimusi ja tunnustaks samasooliste isikute kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga, seejuures abielu mõistet kasutamata. Nende arvates on partnerlusseaduse abil võimalik laiendada ka perekonnaliikme mõiste sisu, mis võimaldaks sarnaseid sotsiaalseid tagatisi erisooliste paaridega võrreldes. Sotsiaalministeerium arvab, et mitteabielulise kooselu reguleerimine on perekonna arenguid arvestades oluline samm, tagamaks koos elavatale paaridele õigusliku kaitse. Vaba kooselu paaridele tuleb võimalike probleemide tekkimise puhuks tagada vähemalt miinimumkaitse ning ka samasooliste paaride kooselu vajaks paremat reguleerimist. Tallinna Tehnikaülikooli Inimõiguste Keskus (IÕK) oli seisukohal, et samasooliste paaride
1999. aastal Hameri uuringuid korranud Kanada geneetikud ei saanud oodatud tulemusi. Kuigi nad on kindlad, et homoseksuaalsus on geenidega determineeritud, arvavad nad siiski, et need geenid pole lokaliseeritud X-kromosoomis (Kon 2004: 64). 1.3.2 Hormonaalsed tegurid Soolised erinevused ja seksuaalne veetlus on seotud suguhormoonidega, mis liigitatakse meessuguhormoonideks (androgeenid) ja naissuguhormoonideks (östrogeenid) (Kon 2004: 60). Ei ole leidnud kinnitust väide, nagu oleks homoseksuaalsetel meestel kõrgem östrogeenide tase. Lesbide hulgas esineb kõrgenenud testosterooni taset vaid kolmandikul. Samas ei tooda organism hormoone regulaarselt ning nende tase võib ühel inimesel tugevasti kõikuda. Samuti sõltub 9 hormoonide tase vanusest meestel testosteroonitase vananedes väheneb, östrogeenide tase aga tõuseb (Meyer-Bahlburg 1995).
Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna
Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid