Kaasus (0)

Kaasus
Annabel ja Maris on 25-aastased väikefirma omanikud, kummalegi kuulub 50% firmast . Nende ettevõte eksisteerib juba kolmas aasta ja tegeleb looduslike kosmeetikatoodete importimisega Eestisse.
Kuna aasta lõpp oli taas tulekul, otsustasid nad nagu lasta lao põhjalikult üle kontrollida. Selgus, et lattu on kogunenud kasutuskõlbmatuid näopesuvedelikke, mida pole suudetud maha müüa, lausa tuhande pudeli jagu. Pooled neist ei sobinud enam müügiks, sest pudelidisain oli vahepeal muutunud ning vana disainiga pudelite müügi keelas tootja rangelt ära, ülejäänutel oli lihtsalt säilivusaeg läbi saanud, seega olid nad ajapikku muutunud ohtlikeks kemikaalideks. Firma omanikud võtsid ühendust prügifirmaga Clean Away , et korraldada kemikaalide äravedu ja nende hävitamine.
On möödunud kaks kuud. Pärast seda, kui mitmes rahulolematu klient nende Tartus asuvasse esinduskauplusesse sisse astus, et tagastada neile nende poe poolt imporditud ebakvaliteetne kaup, jõudis Maris jälile müügiportaali Okidoki kuulutusele milles seisnes, et internetis käib aktiivne äri nende poolt juba kaks kuud tagasi hävitamisele saadetud kasutuskõlbmatude näopesuvedelikega. Antud situatsioon on firmale suureks probleemiks, sest internetimüüja küsib pudeli eest, mis poeletil maksab 10 eurot, lausa neli korda väiksemat hinda. See annab internetimüüjale ilmselge konkurentsieelise ja tähendab kosmeetikafirmale arvestatavat puudujääki tulus . Hinnanguliselt võib see kahju tuua firmale lausa 2500 eurot. Firmaomanikud tegid Eesti Politseile viivitamatult avalduse varavastase süüteo kohta, nende soovitus oli aga koguda ettevõttel ise asitõendeid, et Okidoki portaalis müügis olev kaup on tõepoolest sellele firmale kuulunud varaga.
Maris otsustas müüjaga anonüümselt näost näkku kohtuda. Telefonitsi kokkulepitud kohtumine leidis aset müüja kodus ühes Supilinna eramajas. Maris veendus koheselt, et tegemist on sajaprotsendiliselt nende toodetega. Müüja ise väitis, et tegemist on mingisuguste laojääkidega ning ta sai need kellegi tuttava kaudu ja rohkem neid müügile ei pidavat tulema .
Prügifirma vannub, et nende tagauste kaudu ohtlike kemikaalide taas mustale turule ringlusesse sattumine on välistatud. Järgmisel päeval külastavad Maris ja Annabel koos taaskord Supilinna näopesuvedelike müüjat ja seekord mitte anonüümselt, et küsida otse välja: kuidas sattusid hävitamisele saadetud tooted nende käsutusse? Sel korral oli ka pereisa kodus, kes viskas firmaomanikud vihaselt välja.
Nii kosmeetika- kui ka prügifirma eitavad enda süüd . Näopesuvedelike müüja ei räägi midagi, ent juba järgmisel päeval saabub siiski läbimurre. Ilmselgelt eelmise päeva firmaomanike külastusest šokeerinud müüja helistab ise firmasse, et paljastada tõde - ta väidab, et tema mees, kes töötab Clean Away firmas, tõi talle kottitäis nende imporditud näopesuvedelikke (väidetavalt 80 pudelit), sellepeale ta hakkas neid ise kasutama ja jagas ka sõpradele, kuid jõudis selgusele, et neid on liiga palju - ta otsustas osa müüki panna. Ta ei teadnud pudelite päritolu - seega ka seda, mis nende müüki panemine võib kaasa tuua.
Seega imbekombel on süüdlaseks seesama mees, Clean Away firma autojuht , kes kosmeetikafirma omanikud oli päev varem oma korterist välja visanud. Samuti kinnitas Clean Away firma juhatuse esimees, et sisejuurdluse tulemusena on selgunud , et tõepoolest on 1000 pudelist teatud osa on omavoliliselt endise autojuhi poolt territooriumilt välja viidud .
Süüdlase tööleping lõpetati koheselt. Eesti Politsei lõpetas antud kaasuse menetlemise kuriteo koosseisu puudumise tõttu, väites, et kuna tooted olid mõeldud nii või naa hävitamisele, siis nende müügist ei tekkinud kosmeetikafirmale märkimisväärset kahju.