Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita
Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel poolel seisid tiibadega härjad. Siseruumide kaarlagesid kaunistasid reljeefid, mis jutustasid mingit lugu (lahingut nt). Mesopotaamia vanimad elamud on roogonnid, mille katused olid kõrkjate latvadest valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber. Sumerite poolt ehitatud Valge Tempel: Algselt olid tavalised ühe-astmelised tsikuraadid, kuid hiljem hakati usinasti valmistama kolme-astmelisi tsikuraate.
Paradiisilinnud hangivad toitu harilikult puude otsast. Üksikutel liikidel on toidu suhtes erinevad nõudmised. Paradiisilinnud toituvad puuviljadest, lehtedest, pungadest ja õitest. Lisaks söövad nad putukaid ja muid tillukesi elukaid. Paradiisilindudel on erinevad nokad, mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinnu nokk sobib ideaalselt papaiade, banaanide ja metskirsside söömiseks. Mõningatel paradiisilindudel on aga peenike vibukujuline kaardunud nokk, millega nad sambla seest ja puukoore alt putukaid otsivad. Paljunemine Erinevate paradiisilindude käitumine on mängimise ajal erinev. Iga isaslind proovib emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades,
kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid,
Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel. Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes
Ülemise kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Vitraaž täidab hoones umbes 600 ruutmeetrit. Värvilistest akendest on kaks kolmandikku algupärased 13.sajandist pärinevad klaasid. Aknad eemaldati 19.sajandi algul ja II maailmasõja ajal, et neid hoida kahjustuste eest, hiljem pandi need tagasi. Alumine kabel on pühendatud Neitsi Maarjale. Alumise koja mingilmääral tagasihoidliku disaini alla kuulub maalitud lagi, mis sarnaneb tähistaevale ning kaardunud sambad, mis on kaunistatud medaljonidega, mis tähistavad apostleid. 6. Seos kaasajaga – Praeguse ajani aktiivne kirik. 7. Sinu valiku põhjendus ja empaatilised mõtted seoses ehitisega? Valisin antud ehitise seetõttu, et lugesin raamatut, milles räägiti sellest kirikust ja pakkus huvi milline see välja näeb ning kasutasin võimalust selle kiriku kohta rohkem teada saada. Väga huvitav ja huvitava ajalooga kirik, mida tahan kindlasti kunagi külastada Pariisis.
Ürita viia kaks lõiget kokku. Kui palk on jämedam kui juhtplaadi pikkus: Alusta lõikamist sinust teisele poole jäävast puutüve küljest. Tõmba saagi enda poole ja jätka lõikamist ülalt alla. Siis lõika alt poolt. Kui palk on vastu maad, suru saag läbi palgi alumise külje ning lõpeta lõige pealtpoolt. Palk pingega küljelt Seda tuleb harva ette, et langetatud puu jääks paindega küljele. On VÄGA tähtis, et taolise palgi järkamisel ollakse kaardunud palgi siseküljel, kuna puu võib pärast läbi saagimist kergesti liikuda. Arvatavasti on parim meetod palgi pinge alt vabastamist alustada saagimisega ülevalt poolt. Spetsiaalsed lõikemeetodid VÄGA tugevalt paindunud palkide, nagu näiteks tormi murtud puude, tükeldamiseks. Avatud lõige: Kui palk on väga tugevalt külje peale painutatud, on avatud lõike meetod väga hea alternatiiv. Soovitatav meetod: Kõigepealt tuleb teha juhtsälk kaardunud palgi sisekülge
Lõuad / Hambad: Kääritaoline hambumus. Silmad: Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad võivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii üks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmevärvilised silmad. Pilk on läbitungiv kuid sõbralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas. Kõrvad: Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, tihedalt lähestikku ja kõrgel asetsevad. Kõrvad on paksud, hästi karvased, tagaküljest kergelt kaardunud, täiesti püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega. KAEL: Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv. KERE: Selg: Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega,mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv. Nimme (lanne): Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelkumerdunud.
jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga, ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2 Lucy leidmine
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne
vahetab ta korduvalt kesta. TOITUMINE Täiskasvanud jaanimardikad ei söö mitte midagi. Vastsed see-eest on äärmiselt aplad. Nad on röövloomad ning püüavad igasuguseid tigusid. Jaanimardika vastne järgneb teole selle poolt maha jäetud limajälge pidi. Mõistatuseks jääb, mismoodi nad taipavad, millises suunas mööda jälge minna, ent väljavaadatud saagil pole just kuigi palju põgenemisvõimalusi. Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb. Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast.
siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk. ·Sild on ehitatud lubjakivist mis on päris , mis on vaid pool kilomeetri kaugustest karjääridest. ·Mõned akvedukti kivid kaaluvad 6 tonni. ·Silla ülemine tase on veidi kaardunud alumise suunas. ·Arvati, et akvedukti ehitati kolm aastat kus töötasid umbes 800- 1000 töötajat. Caracalla termid ·Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad ehk termid. ·Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas. ·Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. ·Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus
(sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid instrumentaalteoseid, jazzi ja idamaise muusika sugemetega efektne "Display IX: Jeeriku pasunad". Vokaalmuusika Kammerlike "Leelolaulude" (1975) aluseks on neli Leelo Tungla luuletust kogumikust "Õitsev kuristik". Kangro üks ilusamaid töid on elu ja armastust ülistav ladinakeelse tekstiga kantaat "Gaudeo" (1987)
lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. Kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. Turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. Selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. Laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. Rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. Jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva värviga. Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmisja pidamistingimustega ning
vanuses inimene, kes tunnistab usutõdesid ja gurude ettekirjutusi. Rahvus, sotsiaalne staatus nahavärv jne pole siinjuures oluline. Sümboolika The Khanda on peamine sikhide sümbol. The Khanda on tõlgendatud sümboolselt mitmel moel: "The Sikh embleemile Khanda sisaldab ringtesti terasest esindavad ühtsuse Jumal, kahe teraga mõõk sümboliseerib Jumala mure tõe ja õiguse, ja kaks ristatud mõõgad kaardunud ümber väljaspool selleks, et tähistada Jumala vaimne võim." Sikhid rõhutavad oma kuuluvust viie erilise sümboliga (tuntakse kui K-d): Kesha- pikad ja lõikamata juuksed Kangha- kamm Kara- metallkäevõru Kachha- teatava lõikega püksid Kirpan- mõõk/pistoda Need kõik aitavad kaasa ühtsuse ja eesmärkide saavutamisele. Kirpan Kangha Palverännakud Sikhide kõige tavalisemaks palverännaku kohaks on Kuldne tempel
iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Võipätakad on putuktoidulised taimed. Tema kasvukohad on enamasti vesised ja toitainetevaesed. Putukate püüdmiseks on võipätakal lehed, mille pind on kleepuva limaga kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla
kasvab veekogude kallastel pikad püstised, erkkollased lehed pikkus 1-1,5m Risoom-musta värvi valmistamiseks (mürgine ja sööbiv) seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied
15 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 4.5 Küüneogad Küüne servast irdub ogataoline kõva tükk. Tekib sagedamini küünte närimisel või väiksemate traumade tõttu. 4.6 Küüne lokkimine Juuksuritel ja teistel premanentainete kasutajatel küüs pehmeneb ja kaardub ülespoole. Küüs muutub sirgeks, kui kaardunud osa lõigatakse küüne kasvades ära. 4.7 Küüne irdumine Küünelakk ja selle eemaldamise ained võivad põhjustada küüne irdumist. See võib olla küünelakiallergiast. 16 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e KOKKUVÕTE Paljude küünehaiguste korral on maniküür vastunäidustatud, kuna on tekkinud
mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. ,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis
Imavad väga hästi vett ja peavad kaua vastu, peaaegu pool aastat. Neid lappe ei tohi väänata vaid nad tuleb kuivaks pigistada. Eriotstarbelised harjad: Tolmuhari Sobib: · Tolmu pühkimiseks kõikidelt pindadelt Peale tolmu pühkimist tule lahtise akna all hõõruda harja vart käte vahel, siis tolm eemaldub. Peale puhastamist hõõruda harja käte vahel, et saada tagasi staatiline elekter, mis tegelikult korjabki tolmu harja sisse. Otsast kaardunud nailonhari Sobib: · Radiaatorite vahede ja torude taguste puhastamiseks Pikk ja tugevate harjastega hari , mis otsast kumeraks painutatud. Selleks sobib ka pudelihari, kui seda otsast painutada. Tolmuimeja Kaasas on erinevad otsikud, mille kasutamist vaata passist: · Põranda ja vaiba puhastamiseks · Tekstiilipindade puhastamiseks · Tolmuimemiseks · Pragude puhastamiseks · Lisahari 5 erinevat plekki ja kuidas neid eemaldatakse
Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning kontrollida hingamise ja vereringe esinemist. Elektripõletuse tunnusteks võivad olla teadvusetus; kogu naha paksust haarav põletus koos turse, kõrbemise ja söestumise esinemise sisenemis- ja väljumiskohal; soki tunnused; pruunikas, vasekarva jääknäht nahal, kui kannatanu on olnud kaardunud läbistatava kõrgepingevoolu toimel. 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral? Esmalt enne kannatanu puudutamist tuleb kindlaks teha, et kannatanu ei oleks ühenduses vooluallikaga. Seejärel loputada elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohta ohtralt külma veega põletushaavade jahutamiseks. Kui on võimlik, tuleks panna kätte ühekordsed kindad. Põletuspind katta steriilse haavapadjaga, puhta kokkumurtud kolmnurkrätiku või
Tõutäkkudel ja märadel peavad olema selgelt väljendunud sootunnused. 2.1.4. Kehaehitus Kehaehitus on suursugune ja harmooniline, mis soodustab hobuse saavutusi sportlikel aladel. Siia kuuluvad: keskmise pikkusega, pealt kumer ning kuklaga hästi ja kergelt ühendatud kael, suured libajad abaluud, selgelt eristatav kaugele seljale ulatuv turi, töövõimeline selg, mis vastab atleetliku sporthobuse standardile ja ühendab endas liikumise, kandejõu ja tasakaalu, pikk, kergelt kaardunud muskliline laudjas ning harmooniline kerejaotus eeskehaks, keskosaks ja tagakehaks (Joonis 2). Edasi on soovitav kehaehitusega sobivad jäsemed korrektsete suurte liigestega, keskmise pikkusega sõrgatsitega ja hästivormitud kapjadega, mis lubab eeldada pikka kasutusiga. Peale selle korrektne, st. tagantvaates otsene jäsemeteasetus, külgvaates otseasetsev esijalg ja hästisuunatud hüppeliigesega umbes 150- kraadise nurga all tagajalg ja igal juhul sirge varbatelg umbes 45-50-
väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. *toores konst- pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud)
tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu- võtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomplek- sidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampsir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampsiri sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad
tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomp- leksidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampšir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampširi sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad
Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein) Mürgiputk kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega. Parim määramistunnus on maa-alune risoom - pikuti pooleks lõigatult, on seest tühi, kuid ristivaheseintega kambriteks jaotatud. Jõeloomastik. Selgrootud(kiiljas jõekarp,keeristigu,liuskur,jõevähk) Jõekalad: Eurütermsed(veetemp ei piira-haug,lepamaim), Külmaveelised(temp kuni 13c- jõeforellm,ojasilm), Jahedaveelised(13C-17C-harjus), Soojaveelised(15C-16C- koger,säinas,hink,kiisk) Loomad- rohu-,järvekonn/vesipapp,jäälind,vihitaja,lauk/saarmas,ondatra,kobras
väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
Järgmisel päeval pärast sündi, mõnikord aga sama päeva õhtul jookseb vasikas juba väledasti. Ema imetab teda hilise sügiseni, mõnikord kuni järgmise vasika sünnini. 5-6 tundi pärast esimest imetamist eristab ema oma poega lõhna järgi hästi karja paljude teiste vasikate hulgas. Vasikas aga tunneb oma ema ära hääle järgi. Kolmandal elunädalal hakkavad kasvama sarved, septembris või oktoobris puhastuvad need nahast ja on nüüd püstiste või veidi kaardunud varraste kujulised. Sarved muutuvad aasta-aastalt keerukamaks ja saavutavad täisarengu alles 4.-5. eluaastal. Suguküpseks saavad põhjapõdrad teisel eluaastal, kuid isased ei võta sigimisest osa enne kolmandat eluaastat, sest vaemad rivaalid ei lase neid emaste lähedale. Täiskasvanud isased viskavad sarved maha pärast jooksuaja lõppu, tavaliselt novembris või detsembris. Täiskasvanud emased kannavad sarvi kogu poegimisjärgsetel päevadel. Zooloog P.P
Riiet omadustele on sellel võib siis nihutada või suhteliselt kõrge reljeefina luua tihedamaid vastupidavus, mis on sarnaseid karusnahku. võrreldav villaga. Soojus-tundlikkus Modakrüülkiududel on modakrüül võimaldab ka mõõdukas vastupidav parukaid olema hõõrdekindlus ja kaardunud ja soojuse väga madal visadus. stiilis kahjustamata. Modakrüülid on halva soojus Modakrüüli kasutatakse juhtivusega. Kuigi kangas on ka fliisis, kududa karusega pehme, soe ja vastupidav ning kangas tugevdusriide ja vetruv, kuid mittekootud kangastesse on kalduvus pillingule(topiliseks muutumine). Modakrüüli
Pilet 18 Picea omorika (Pancic) Purkyne serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid,
a., mil Taani astus Euroopa Ühisturgu (praegu Euroopa Liit), hakati Taanist tõusigu massiliselt välja vedama. Landrassi tõugu sead on viljakad, varavalmivad, kiirekasvulised, heade lihaomadustega ja neilt saadakse kvaliteetset peekonit. Sead on peekoni-tüüpi, tugeva konstitutsiooniga, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga, kitsa lauba ja suurte lontis kõrvadega. Käel keskmise pikkusega, liitub turjaga märkamatult, turi vähearenenud, roided kaardunud, rind sügav ja lai. Selg sirge või veidi kaardus. Kõhu-joon sirge. Laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid hästi arenenud. Jalad sirged, liigesed hästi arenenud. Nahk elastne, peen, harjased läikivad, valged. Temperament elav. Landrassi tõugu sead on varavalmivad, noorsead on kiirekasvulised ja väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga lihakehad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik
Sordid erinevad üksteisest ‘Erik peamiselt õite värvi, a’ puhma kõrguse ja õitseaja poolest. • Parasniiske huumusrikas muld. Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele ASTILBOIDES TABULARIS - LAUDLEHT • Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, karedate, kuni 70 cm läbimõõdus elastsete lehtedega, mis asetsevad pikkadel tugevatel vartel. Õied pisikesed, kreemid, pöörisjas kuni 25 cm pikkuses õisikus, õitsemise lõpus kaardunud. Õievars kuni 150 cm pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva. Risoom pindmine, jäme, roomav. • Kasvukoht: parim koht on poolvarjus. Eelistab huumusrikast savikat mulda. Niiskuselembene. Talvitub katteta, kuid kevadised öökülmad kahjustavad noori lehti. Niiskes kasvukohas talub ka eredat päikest, kuid ikkagi on ta klassikaline varjutaim. BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE BERGEENIA • talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga
kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. - kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. - turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. - selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. - laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. - rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt
pikem. Põisikud kujult munajad, 3,5-4,5 mm pikad rohekad või kollakad, hiljem pruunistuvad. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. VÕNK-KASTEVARS Nime: Deschampsia flexuosa päritolu uurides, saame teada, et taime perekonnanimi tuleneb prantsuse loodusteadlase Des- Longchampsi (surn. 1849) või Deschamps´i nimest, flexuosa aga tähendab ladina keeles siia-sinna kaardunud. Eesti keeles kasutatakse ka paralleelset nime - võnkvars. Kõrreline. Kasvukoht: liik on karakteerne kuivemates kuusikutes, männikutes ja segametsades; kasvab ka puisniitudel, raiesmikel ja puisraba kuivadel servaaladel. Hõremurusalt kasvav, lühikese risoomiga, rohkete tõusvate kõrtega kuni 80 cm kõrgune mitmeaastane taim. Lehed pehmed, niitjad. Pööris kuni 15 cm pikk, hõre, sageli tipust veidi longus, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud
ainult ühe aasta, hiljem rohekad, püsides puul 4...6 aastat. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...10 cm pikad, seemnesoomused õhukesed, piklikrombjad ja saagjaservalised. Serbia kuusk (Picea omórika [Pancic] Purk.) Omorica Selle kuuseliigi vana serbiakeelne nimetus. 1875. a. prof. Pancic'i poolt Serbia kahes distriktis kasvamas leitud. Väga korrapärase kitsaskoonusja võraga puu kodumaal kuni 40 m kõrgust saavutav. Alumised oksad allapoole kaardunud, ülemised rõhtsalt. Areaal: Kodumaaks on Balkani poolsaar. Kasvab väikesel alal Drina jõe äärsetes Tara mägedes, tõustes kuni 1500 m kõrgusele. Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm
6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu. Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad. Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul võivad aga saabuda krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohelised, aga valminult muutuvad mustaks
7/31 koonule, koon lühike ja lai, tömp ning järsult 'äralõigatud' ninapeegel. Lõuad laiad ning jõulised, kergelt rippuvad mokad, mis tekitavad kandilise profiili. Silmad on väikesed, teineteisest eemal, tumedad. Kõrvad on laialt lahus asetsevad, väikesed, õhukesed. Hambumus: käärhambumus või kerge alahambumus. Kael on keskmise pikkusega, kergelt kumerdunud, lihaseline. Keha: lai ja sügav rinnakorv, hästi esijalgade vahel asetsev. Kaardunud roided. Jõuline selg ja nimmeosa, sügavad küljed, väga vähesel määral ülespoole hoidev kõhujoon. Jäsemed: hea nurga all esiseis, sirged, jõulised, tugevasti lahus asetsevad esijalad, jõuline luustik, sirge kämmal. Laiad, jämedad, lihaselised tagajalad, laialt lahus asetsevad. Käpad on suured, ümarad, hästi kumerdunud varvaste ja mustade küüntega. Saba on kõrgel asetsev, peab ulatuma kannaliigesteni või madalamale, hoidub rippu või kaarjalt.
laiuvast põõsast kuni 12...20(25)-meetrise puuni (Laas, 2004). Kuna liik on väga varieeruv, on soovitatav kasvatada teada välimuse ja suurusega sorte (Palmstierna & Johanson, 2006). Mägimänni sortidest on enam levinud ´Genom,´, Hesse´, ´Kobold´, ´Humpy´ ja ´Mops´. ´Genom´ on 1,5...3 m kõrgune laiavõreline väga tihe põõsas. Selle okkad on 3,5...4,5 cm pikad (Laas, 2004). ´Hesse´ on kääbusjas väga madal põõsas, millel on 7...8 cm pikkused tumerohelised okkad ja veidi kaardunud oksad (Laas, 2004). ´Kobold´ on laikeraja vormiga ja jäikade okstega. Tihedalt asetsevad okkad on 2...3 cm pikkused (Laas, 2004). ´Humpy´ on aeglaselt kasvav põõsas, millel on horisontaalsuunas kasvavad oksad. Põõsas on 0,5 m kõrge ja kaks korda sama lai. Sordile on omased ka ülespidise suunaga käbid ja tihedalt paiknevad tumerohelised okkad (Palmstierna & Johanson, 2006). ´Mops´ on justkui laia võraga põõsas. Selle kõrgus jääb vahemikku 0,5...1,2 m ja laius on 1,5 m
toorikut, tuleb kasutada mitmeid erinevaid töövõtteid. Paindunud latt tuleb asetada plaadile kõverdunud kohaga ülespoole ja hoides teda kinni ning andes tugevaid lööke kõvernunud kohale (joon. 84a). Alguses tuleb lüüa kõverdunud koha servadele ja siis olenevalt lati sirgestumise astmest, läheneda järk-järgult löökidega kumeruse keskkoha poole. Õgvendus lõpetatakse kergete löökidega. Vastavalt vajadusele, tuleb latti perioodiliselt pöörata küljelt küljele. Serviti kaardunud latti õgvendatakse rihtimisega. Väändunud latti õgvendatakse esmalt kruustangide vahel väänamisega ja õgvendamine lõpetatakse plaadil vasara kergete löökidega (joon. 84b) joon. 84 Õgvenduse järgne kontroll teostatakse põhiliselt visuaalselt, täpsemalt saab kontrollida märkimisplaadil valguspilu järgi. Lehtmaterjali õgvendamine on keerulisem. See sõltub deformatsioonist, mis mõjus lehtmaterjalile
piklikrombjad ja saagjaservalised. Sordid: 'Columnaris', 'Fat Albert'; 'Glauca Globosa'; 'Globosa'; 'Glauca Pendula'; 'Hoopsii'; 'Koster'; 'Moerheimii'; 'Montgomery'; 'Oldenburg'; 'Procumbens'; 'Spekii'; 'Thomsen'; 'Edih'; 'Erich Frahm'; 'Glauca Procumbens'; 'Hoto'; 'Iseli Fastigiate'; 'Iseli Foxtail'; 'Lucky Strike' = ('Lombarts'); Serbia kuusk (Picea omórika [Pancic] Purk.). Väga korrapärase kitsaskoonusja võraga puu kodumaal kuni 40 m kõrgust saavutav. Alumised oksad allapoole kaardunud, ülemised rõhtsalt. Areaal: Kodumaaks on Balkani poolsaar. Kasvab väikesel alal Drina jõe äärsetes Tara mägedes, tõustes kuni 1500 m kõrgusele. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav.
asetust hinnatakse. emistel tuleb veel arvesse nisade arv kui põrsaste toitmise eeldus. 22. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Hingamistüüp ehk leptosoomne tüüp. Sellise konstitutsioonitüübiga loomi iseloomustab kiire ainevahetus, kus ülekaalus on oksüdeerimisprotsessid. Neil on hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Neil on pikk, sügav ja kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel ja on tugevasti tahapoole kaardunud. Seega roiete- ja selgroovaheline kraniaalne nurk on nüri. Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised, kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud
niitudel ja puisniitudel. harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad. Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul võivad aga saabuda krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohelised, aga valminult muutuvad mustaks.
Puitu kasutatud II maailmasõjas ka lennukitööstuses. Picea omorika (Panci) Purkyn serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka,
ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. 54 MÄGIMÄND Liigikirjeldus Mägimänni (Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranzikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele
Seega lõigates eelmise aasta puitu või vanemat, tuleb edaspidi uusi kasve märgatavalt vähem. Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu (E. Käger, 2011). 7. Pinus mugo - mägimänd 7.1 Liigikirjeldus Mägimänni (ladina k. Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele
Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu. MÄGIMÄND (Pinus mugo) Joonis 8. Mägimänd. http://muhedikumaailm.blogspot.com.ee/2015/06/kelle-aeg-praegu- on.html Iseloomustus Mägimänni looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele
Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Kõrgus alla 30 m. · Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud · Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. · Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. 8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis) Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas
annaabi.ee 
