Avastused meie esivanemate kohta (0)

Avastused meie esivanemate kohta.
Haruldane ning huvitav leid.
Teadlased on välja kaevanud kolmeaastase tüdruku hämmastavalt hästi säilinud skeleti, mille vanuseks hinnatakse 3,3 miljonit aastat. Teadalaste sõnul on selline leid vägagi uskumatu, kuna tüdruku säilmed on hämmastavalt täiuslikult säilinud.
Luud leiti juba 2000. aastal Etioopia kirdeosas. Sellest saadik kulus teadlastel viis aastat, et eemaldada fossiili ettevaatlikult pinnasest . Arvestades seda, kuivõrd hästi oli säilinud suurem osa skeletist, hukkus noor inimeellane ilmselt õnnetul moel ja praktiliselt silmapilkselt üleujutusest tingitud mudalaviini alla.
“ Olend liigitati Australopithecus afarensis’eks, kelle sarnased elasid Aafrikas neli kuni kolm miljonit aastat tagasi. Afarensis’te kuulsaimaks esinajaks on skelett , millele pandi nimeks Lucy ja mis leiti juba 1974. aastal.” See oli üks esimesi peaaegu täielikult säilinud täiskasvanud afarebsis’e skelett. Nüüdsest leidu nimetatakse naljatades Lucy tütreks, kuid tegelikult elas Lucy temast hoopis sadakond tuhat aastat hiljem. Nii antigi uuele skeletlile uus nimi – Selam. Selam tähendab mitmes Etioopias räägitavates keeles rahu. Lapse skeleti või selle osade leidmine on haruldane, kuna lapse luud on täiskasvanu omadest nõrgemad. See skelett kuulus naisoost lapsele, mis tehti kindlaks kompuutertomograafiliselt, lõualuus olevaid hambaid uurides.
Kas meie eellased suutsid puudel ronida?
Selami leidmine peaks õhutama küsimust, kas meie eellased suutsid nii enamvähem püstiasendis kõndida kui ka puudel ronida ja liikuda nagu ahvid . Enamik teadlasi usub, et afarensis seisis püsti ja kõndis kahel jalal, kuid seda, kas nad suutsid ahvide kombel puudel turnida eriti ei usuta. Selleks et puudel turnida saaks on vaja pikki käsi, mis neil täiesti olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga.
Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga , ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või šimpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest.

Lucy leidmine

1974. aastal otsisid professor Donald Johanson ja tema juhendatavad tudengid Etioopias loomaluid, kuid nad sattusid aga väikesele käsivarretükile. Jphanson arvas kohe, et see kuulub hominiidile. Lõpuks leiti kokku ligi 40 protsenti skeletist. Vaagnaluu järgi tehti kindlaks, et tegemist oli naisega ning seepärast nimetatigi skelett Lucyks – Beatlesi laulu “Lucy in the Sky with Diamons” järgi, mida väljakaevamiste ajal pidevalt raadiost tuli. Arvatavasti suutis Lucy enamusajast kahel jalal kõndida ja see on oluliseim ja varaseim asi, mis eraldab inimest ja ahvi, ning sellepärast liigitatakse Lucy inimese poolele. Osa teadlasi kahtleb, et umbes 110-150 cm pikkused ja täiskasvanuna 30-45 kg kaalunud afarensis’ed liikusid sirgel kahel jalal – pigem puusadest ja jalgadest painutatud, nagu seda teevad mõnikord šimpansid, kes tavaliselt liiguvad neljakäpukil.
Ükskõik mil molel, aga igal juhul liikusid nad enam kui kolm miljonit aastat tagasi savannides ja metsasemates piirkondades, toitu otsides .
Kasutatud kirjandus :
“Eesti Päevaleht” – 30.09.2006 lk. 36. “ Lucy tütar on leitud : hiidvanad luud heidavad valgust ahvinimesele
4