10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaana213
Õppematerjali autor
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam
et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud see on talle lihtsalt omistatud. Sofistid- Sofistid olid Vana Kreeka tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad. Esimene neist oli Protagoras Abderast. Ta küsis esmesene oma õpetuse eest raha. Protagoras sõitis läbi pea kogu Hellase, oli Ateenas kahel korral. Periklese palvel töötas ta välja uue konstitutsiooni projekti. Hiljem ta vahistati ja mõisteti surma. Tegelikult ta pagendati,aga teel Sitsiiliasse ta uppus. Süüdistuse põhjuseks oli tema raamat
Herakleitos Ioonia filosoofide hulka loetakse vahel ka Efesosest pärit Herakleitost, kuna ka tema mõtiskles arche-küsimuse üle ning on isegi kuulsam kui Mileetose mõtlejad. Juba eluajal hakati Herakleitost ( u.554- 483) tema raskestimõistetava väljendusviisi pärast nimetama Tumedaks. Sokrates on tema teose "Loodusest" kohta öelnud: "See, mis ma mõistsin, on suurepärane. Arvan, et samasugune on ka see, mida ma ei mõistnud." Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis- rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitos oli veendunud, et kõik olemasolev on absoluutselt muutuv, ka "ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda", sest sellesse voolavad üha uued ja uued veed. Maailmakorraldus on allutatud
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine
Tema arvates polnud tõeline muutus üldse võimalik. Miski ei saa muutuda millekski muuks kui selleks, mis ta juba on. Ta muidugi tundis, et looduses toimuvad pidevad muutused. Seda tajus ta oma meeltega. Aga ta ei suutnud seda tõsiasja kõlastada oma mõistusega. Ta pidi valima, kumba ta usaldab rohkem, kas meeli või mõistust, valis ta mõistuse. Tema arvates loovad meie meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese mõistusega. Vanakreeka filosoof Herakleitos elas Väike-Aasias Efesoses. Ta usaldas oma meeli rohkem kui Parmenides. Parmenides ja Herakleitos olid mõnes mõttes täielikud vastandid. Tema arvates olid looduse põhiomadusteks just pidevad muutused. Ta arvas, et maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast ütleski ta, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne
mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. SAAMISE FILOSOOFIA kõik on pidevas muutumises. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega:"Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu","Eksisteerime ja ei eksisteeri", "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda". Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne.
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi.
(1,2,3,4) Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend). 3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid