Islam (0)

ISLAM
Raivo Kaer , TLÜ RTI 2009
Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mošee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma.
Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund . Kõige tuntuim oli jumal Allah. Meka ja Medina olid kaubanduskeskused.
Muhamed sündis Mekas 570pKr. Umbes 40-aastaselt hakkas nägemusi nägema, ramadaanikuu ajal ilmutas talle ennast ingel Gabriel, kes ulatas talle kirjutise, käskides seda lugeda, see on Koraanis, 96.suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks.
Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad . Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi.
Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused.
1. Monoteistlik usutunnistus .
2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid , pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam .
3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast.
4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni.
5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul.
Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud . Vargal tuleb käsi raiuda, abielurikkuja kividega surnuks loopida, püha sõja kohustus ja kättemaks auhaavamise eest, ümberlõikamine, koolnu matmine 24h jooksul, maetakse näoga Meka suunas jne.
Kuukalendri järgi koosneb aasta 354päevast. Lubatud pidada kuni nelja naist.
Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid.
Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade.
Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3%
Dervisid on sufistlikud mungad , elavad kloostrilaadsete vennaskondadena.
Islami aluspõhi:
¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt
¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon
¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid.
Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku.
Muhamed 570 - 632pKr.
Koraan
Sunna- pärimused
Sariaad - usuline seadus
Usu viis tugisammast: üks jumal, viis palvehetke päevas, almuste jagamine, paast ja palverännak Mekasse.