37, Gesellius, Armas Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu maantee. 67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev), · Taagepera mõis (1907 1912, 40-meetrise torniga), · Neeruti mõis (1903 1906, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), · spordiselts "Kalevi" hoone Pirital 1911, Karl Burman sen., hävinud. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Tartu Pauluse kirik (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 (1913, Artur Perna, K. Burman sen.) ja Tatari tänav 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris
Sajandivahetuskunst I rida 1) Mis on sümbolismis tähtsam, kas teose sisu või vorm? Sisu on tähtsam 2) Kes oli 19.-20. sajandivahetuse tuntuim skulptor? A. Rodin 3) Milliseid kunstiliike hakati väärtustama 19. sajandi lõpukümnendil? Hakati väärtustama tarbekunsti, arhitektuuri. 4) Nimeta tuntud juugendlik arhitekt, kes elas ja töötas barcelonas? A. Gaudi 5) Millised Eesti teatrid on juugendistiilis? Vanemuine, draamateater, Estonia 6) Millele pandi alus Eesti kunstis 19-20. sajandivahetusel? Pandi alus kunsti õppimise võimalustele ja rahvakunstile. 7) Kus võis Eestis õppida kunsti 19-20. sajandivahetusel? A. Laikmaa ateljee koolis 8) Kes oli tuntud isik Eesti kunsti ja seltsielus 20. sajandi alguses? Ants Laikmaa 9) Nimeta ja kirjelda A. Laikmaa portreid?
· tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse · värvid ei jälgenda tavalist loodust, vaid on salapärase muimasmaa loomise vahendiks · vastavalt ''Rändav poeet'' ja ''Ophelia'' · 1890. Roosiristlaste ordu salong · tunnustasid imepäraseid ja müstilisi teoseid · sveitslane F. Hodler · juugendlik vorm · ''Päev I'' · ''Öö'' · hollandlane J. Toorop · juugendlik vorm · ''Kolm pruuti'' · A. Böcklin · töötas Saksamaal, kasutas tihti realismilähedast vormi · ''Surnute saar'' · kuulsaim vene sümbolist M. Vrubel · kujutab inimhinge traagikat, isikupärane · mosaiigitaoline värvikäsitlus · ''Istuv deemon'' · belglane J. Ensor · maaliliselt kõige huvitavam ja uuenduslikum
Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse-Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.
vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone, ehtekunsti. W. Morris http://www.vam.ac.uk/images/image/22358-large.jpg Juugendlik joon: nõtke looklev tihti taimmotiividega läbipõimunud Ornamentikas on näha naturalistlikku taimemotiivi stilisatsiooni, mis sageli on seotud jaapani rahvakunsti motiividega. Oma täiuslikemas avaldustes tungib juugendi nõtke joon ka eseme vormi. Juugend kunstnikel oli kahesugune eesmärk : 1. nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust 2. nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib
Postimpressionism Paul Cezanne Paul Gauguin Vincent van Goch Henri de Toulouse 1. kõik asjad pidi saama tagasi viia puudus omanäolisus ja sisu kunstnik oli erapooletu, - geomeetrilisele kujule; puudus vorm jahe vaatleja 2. maalimistehnika- pintslilöögid, maalimistehnika; värv maalimistehnika; värv; värvi ja pintslitöö hetkeemotsioonide kujutamine; värv pintslilöögid 3. - 4. alguses tumedad, hiljem heledad dekoratiivne, puhtad, säravad, kirjud tumedad, jõulised, tume ...
eemaldati NoorEesti 12.august, 1940 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming 20.saj tippsaavutus Juugendlik joon Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Lennuk. 1910 Mõjutused rahvusromantismist Üldistatud vormikäsitlus Dekoratiivne stiliseering Edvard Munch Deemon. 19111912 Surma viis. 19111912 Click to edit Master text styles Second level
Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev. Postimpressionistid olid algul vaimustatud impressionismist. Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Gaugin hakkas pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Ta pidas süzeed teisejärguliseks või isegi lausa ebaoluliseks.
· Paul Raud · maastikumaalised areng impressionismi suunas · oluline püsivalt Eestis elav portretist · ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
- Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed. - Gustav Moreau- “Rändav poeet”(müstiline, pegasusega) ja Odilon Redon- “Ophelia” (õhuline, naine)– Andsid mütoloogilistele või
Nikolai Triik (1884 1940) Oskar Kallis (1892 1918) Leedu: Mikalajus Konstantinas Ciurlionis Soome: Aleksei Gallen-Kallela (1865 1931) Vene: Mihhail Vrubel (teda köitis M. Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus) Nikolai Roerich rahvusromantist Norra: Edvard Munch vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje) 5 Skulptor Auguste Rodini 3 tööd. Eesti keeles ilmunud raamat ,,Alasti tulin ma" Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks
· Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell) Vaip "Siurulindu Kalevipojast" kavand 1915 tarbekunst, (vill), rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on valmistanud Merike Lond 1997. aastal. Konrad Mägi · 1875 -1925 · 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" -
Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia Liikumist maalil anti edasi joonisfilmi filmikaadrite joonistamisega. Võeti üle kubistlik kogemus- värvikirev mosaiik. Skulptuuris olid väljavenitatud vormid Arhitektuuris jäädi kavanditele Liikumise lõhkus Esimene Maailmasõda ! Kk Juugend/Fovism 1. Kus sündis Juugend ja missugust protesti ning püüet väljendas? 2. Kes oli Juugendstiili alusepanijaks? 3. Juugendlik iseloomustus ruumide sise- ja väliskujunduses 4. Iseloomusta Juugendlikku ornamentikat, kes oli loojaks? 5. Kas Juugendi looja ideed ja püüded jõudsid eesmärgini? 6. Millest sai roovide kunstnikerühmitus nime? 7. Nimeta roovide esindaja 8. Iseloomusta roovide loomingut
pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopavälise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud PontAveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872 1898) mustvalges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (18621918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega.
Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika. Arendati edasi aatomi ehituse selgitamist. A.Einsteini erirelatiivsusteooria. Leiutati süüfilise ravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Kirjandus ja kujutav kunst: Hakati välja andma Nobeli preemiat. Ilmus uus vool kirjanduses- ekspressionism. Juugendlik uudsus. Filmikunst sai jalad alla (Charlie Chaplin) Muutused moes. Spordi populaarsuse kasv.
jne). Neid ühendavad sarnased teemad(surm,haigused,üksindus,kurjus,sünd),mida kujutatakse ebatraditsiooniliselt. Oluline ei ole kuidas midagi kujutatakse vaid mida kujutatakse. Sümbolismi peetakse elitaarseks kunstiks, et mõista sümboleid, tagamõtteid ja tähendusi, mis maalidel peituvad. On vaja tunda ajalugu, kirjandust,mütoloogiat jne. Edvard Much (1863-1944) Kuulsaim Norra kunstnik. Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest
põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks
· Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. Rajajad: (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga) PICASSO · Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg) · Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga · Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu. · ,,sinine periood" 1901-1904 õnnetud muserdatud inimesed , hallikas, sinakas kolriid, moonutab inimkeha ,,Kaks rändnäitlejat", ,,Vaesed rannal" · ,,Roosa periood" 1904-1906 elurõõmsam, ,kujutab peamiselt artiste ,,Tüdruk pallil", · ,,Picasso-Cezanne periood (1907) mälestusnäitus - geomeetrilised vormid,
Õunapuu - puu oks on maalitud reljeefselt Tuba Arles - kõik on kujutamist väärt Paul Cezanne 1839-1906 Autoportree Alustab impressionistlikult kergelt Isa - vanemaid joonistab klassikalisel, traditsioonilisel, relistlikul moel Saint-Victoire'i mägi - vormiga peab tegelema, värv pole üldse oluline Natüürmort õuntega - valib kindla vormiga asju Henri de Toulouse Lautrec 1864-1901 Plakatid - suured ühtlased värvipinnad, vähem infot aga intensiivsemalt, juugendlik font Silmatorkamine>infokogus Maalib impressionistlikult Juugendstiil 1880, 1890-1910->1920-30 Art deco Moodne stiil - tekib inglismaal Art nouveau - uus kunst prantsusmaa Style liberty Sesezzion - austria Jugend - saksamaa ajakirja järgi Luuakse disain, tüdimus tööstusrevolutsiooni toodangust, ebasümeetrilisus, vastandub klassitsismile, katmata materjal(ei krohvita), aknad on erineva kujuga ja erinevatel
mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust ,,Maastik punase pilvega". Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine. Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks sulamisega. Pidevaid otsinguid näeme ka värviskaalas ühetoonilisest, summutatud pastelsest kuni kontraste, intensiivselt hõõguvani
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika arenesid väga kiiresti. 1900. a esitati hüpotees geenide olemasolus ja panfi alus geneetikale, sündis kvantmehaanika. Selgitati aatomi ehitus, avastati eletron. Einstein esitas erirelatiivsusteooria. Sündis kuulus Sigmund Freudi psühhoanalüüs.Kirjandus, kunst, muusika, kino Hakkati jagama Nobeli preemiaid ,,inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Kirjanduses hakkas levima juugendlik uudsus. Kirjandusse tuli uus voolekspressionism, mis seadis esikohale autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris vailitses juugendlik stiil, kuulsaimGustav Klimt. Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid närvilisus, subjektiivsus, dramatism. Samuti levis kunstis ka abstraksionism, mille loojaks peetakse Vassili Kadinsky't. Tekkis veel teisi ,,isme": fovism, naivism, kubism. Muusikas hakati otsima uusi kõlavärve ja väljendusvõimeid
Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur. Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard?i Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst.
draakonimotiiv. ,,Püha Perekonna kirik" Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. ,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks. ¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt
Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust. Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine. Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei-Jones.Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti. G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ''kole skelett'' kuid nüüd on see Pariisi sümbol. Eriliselt juugendlik on Barcelona. A. Gaudi kavandas Sagrada Familia kiriku. E. Saarinen projekteeris Tallinnas maja Pärnu mnt. 10. Ja A. Lindgren projekteeris Vanemuise teatrimaja mis hävis II maailmasõja ajal. Eestis esindavad veel juugendstiili Estoni teater, Eesti Draamateater ja Õnnepalee Pärnu mnt. N. Triik, K. Mägi, K. Raud on viljelenud juugendstiili. ''Noor-Eesti'' on kirjandusrühmitus. ''Noor-Eesti'' I albumi kaane kujundas N. Triik
tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad
Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, ,,Elu Picassoga", film ,,Picasso looja ja hävitaja". Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque'i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada. Klassikaline kunstiharidus. 19.sajandi lõpus saab tuttavaks Barcelona juugendlik-sümbolistliku kunstiga. Kuid 19-aastasena jõuab Pariisi, Prantsusmaast saab Picasso uus kodumaa. Kolides Pariisi, asub elama Montmartre'le, paelub pahederohke ööelu. Picasso imetleb pahedeelu (Lautrec suhtus irooniaga), joovastub sellest elust, millele õige pea järgneb pettumus ja masendus. Kui ta pettub, saabub tema kunstiloomingusse Sinine periood 1901-1904 maalib inimeste süngeid külgesid, õnnetud
Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm. Sinine Periood: õnnetud, muserdatud inimesed, hallikas-sinine koloriit. Silma torkab ka inimese anatoomia tugev moonutamine. Järgnes Roosa Periood suht melanhoolne meeleolu, kujutab palju artiste. Cezanne-i mälestusnäituse mõju on tuntav. Algab Cezanne-i Periood, mis kasvab üle kubismiks. Hakkab moonutama pildi konstruktsiooni. Püüe kujutada eset korraga mitmest küljest (Braque tegi sama).
37, Gesellius, Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu nt. 67, A. Bubõr, N. Vassiljev), Taagepera mõis (1907 12, 40-meetrise torniga), Neeruti mõis (1903 06, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), spordiselts "Kalevi" hoone Pirital [1911, K. Burman sen. (1882 1965), hävinud]. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul
objekti peale ning seetõttu polnud see objektiga olemuslikult seotud, ornament aga oli funktsionaalselt tingitud ja seega objektiga ühte põimunud. 1895 enda maja Brüsseli lähistel (Bloemenwerf) - tema karjääri tipphetk. Väljast lihtne juugend, kaarduvad joones, sujuv ent seest äärmuslik ... 1902 "Strukuraalselt lineaarne ornament" Ornamentika vs ornament(funktsionaalne kaunistus) ... Kölni Werkbundi näituse teater 19124 Juugendlik betoonikäsitlus, vormiliselt uus - tagasihoidlikum HISPAANIA Antoni Gaudi Kohaliku arhitektuuri taaselustamine vs algupärane väljendusvorm Orgaaniline geomeetria + loodus Uus mosaiigitehnika trencadis Jooniste asemel maketid Keeruliste vormidega katsetamine Julgus, loomingulisus Käsitöömahukad ja kallid ehitised Disainis limiitideni, rahast sõltumata. Rippfassaad jätab liikuva mulje, ebatavaliste materjalide kasutamine, sisehoov pidi olema midagi enamat kui liht koht
Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika. Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs. (,,Unenägude tõlgendus,,) Arenes lennundus, autode tootmine suurenes ja kiirenes. Kultuur: Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss. Majandus: Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Ettevõtted kasvasid. Tehnika ja teaduse kiire areng. Konveiermeetodi kasutamine (sai rohkem toota ja kiiremini) Auto polnud enam luksusese, mida ainult kõige rikkamad said endale lubada (Fordi autotehas)
Lindgren ja V. Lönn. Hoone kavandati polü funktsionaalse kultuuri- ja ärikeskusena, kus kahte monumentaalset saalikorpust ühendas tagasiulatuv madalam keskosa. Keskosa esimesel korrusel asusid äriruumid ja piljardisaaliga restoran, teisel korrusel kasiino, teatri- ja kontserdisaal. Hoone sai II maailmasõjas tõsiselt kannatada, sõja lõppedes taastati see arhitekt A. Kotli projekti järgi. Taastatud ja laiendatud hoone oli vanast 1,4 korda mahukam. Hoone lõunaküljel säilis juugendlik-klassitsistlik kujundus. Pärnu maantee poolne fassaad erinebalgsest, on vähem liigendatud ja monumentaalsem. 100EEK 1994. aastal trükiti Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd täiendav kogus 100-krooniseid pangatähti. Nende kujundus jäi samasuguseks nagu 1991. ja 1992. aasta seeria pangatähtedel. Kasutusele võeti mõned uued turvamärgid. Läbi pangatähe jälgitav mitmevärviline giljoss asendati stiliseeritud rukkilille kujutisega
kuningapalee kompleks koos Hõbepagoodiga, mis on loodud 1800-ndate keskel. Phnom Penh on oma tänapäevase väljanägemise saanud Prantsusmaa prorektoraadina. Linna tänavad on suhteliselt lihtsa ülesehitusega: suurimad tänavad liiguvad põhjast lõunasse ning idast läände, peamine vaatamisväärsuste ja aktiivse elu kese jääb Tônlé Sabi jõe äärde idaossa. Peale lihtsa tänavate süsteemi pärinevad sellest ajastust veel Kambodza rahvusmuuseum, Prantsuse villad, kirikud ja juugendlik turuhoone Phsar Thom Thmei. Pärast riigi iseseisvumist 1950ndatel hakkas linn kiiresti kasvama. Kuningas Sihanouk soovis linna esinduslikumaks muuta, mistõttu hakati ehitama uusi hooneid. Noored, tihti Prantsusmaal koolituse saanud khmeeri arhitektid said võimaluse konstrueerida hooneid "uue khmeeri arhitektuuri" vaimus. Nende loomingus oli Bauhausi, Euroopa postmodernse arhitektuuri ja Ângkôri traditsiooniliste elementide mõju. Kuni 1970
vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Arhitektuuris olid tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati, vaatamata mässule tööstuse vastu, uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga.
Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad
,,Soome maastik", ,,Proua Menningu portree", ,,Lennuk", ,,Ants Laikmaa portree". Jaan Koort saavutas tuntuse skulptorina, alustas kunstnikuteed maalijana, skulptorina võttis endale eeskujuks tolleaegse Prantsuse moodsa maali, ,,Hirv". Paul Burman tegi impressionistlikke pilte, tal oli ka ekspressiivne, jõuline alatoon. Oskar Kallis, teda on peetud üheks andekamaks Eesti kunstnikuks, kelle anne ei jõudnud välja areneda, kuna ta põdes tiisikust ning suri noorelt. Juugendlik, rahvusromantiline stiil ning pildid Eesti mütoloogia ainetel, kuulsaimad Kalevipoja teemalised. Sel ajal alustas oma loominguga ka Karl Jansen, rahvusromantilised teemad. Arhitektuuris tegid Eestis sel ajal ilma rohkem soomlased, nt Lindgren ja Lönn projekteerisid Estonia teatri juugendlikus stiilis. Tartusse tegi Saarinen Pauluse kiriku. Ehtne rahvusromantiline hoone Tartus on eestlase tehtud, EÜSi maja, mille insener oli Georg Hellat. Eesti kunst Vabariigi ajal
PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904)
Monumentaalse värava juurest köidab pilku 40-meetrine sihvakas torn, viilud, rõdud, toekad korstnapiibud ning mahtude elav liigendus, mis rõhutab juugendile omast asümmeetriat. Uhke torn teeb ehitise tõeliselt suursuguseks ja veel kindluslikumaks muudab hoonet selle väiksed aknad, mis lasevad domineerida seinapinal. Juugendi veidi liialdav ja vanaaegne stiil avaldub ka interjööris. Madalalt võlvitud trepihall on ühtaegu nii keskaegne kui pehmelt juugendlik. Maja oli tollal ka sisseseadelt väga kaasaegne: lossis oli ka keskküttesüsteem. Siseruume täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Hoone tegutseb praegusel ajal hotellina ning on väga populaarne koht pulmade korraldamiseks, hotellis on kokku 32 hotellituba. Mõisa ajaloolisust on maksimaalselt rakendatud ka tänapäeval: hotelli toad kannavad endiste elanike eesnimesid: lossi peasaal on Hugo saal, tema naise nime kannab restoran (Anna Sophie). Funktsionalism Tammekannu villa 1932
pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872-1898) must-valges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (1862- 1918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. WILLIAM MORRIS (Tikitud padi, Kuninganna Guinevere) DANTE GABRIEL ROSETTI (Beata Beatrix, Kodu aasadel) EDWARD BURNE-JONES (Kuldne trepp, Ingel )
puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale
Giorgio de Chirico (veristlike eeskuju) Salvador Dali (veristlik) Rene Magritte (veristlik) Skulptuur: Max Ernst Alberto Giacometti (kriipsutaolised pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust
Üks põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse käsitleda seda vaadeldava perioodi sakraalarhitektuuri jõulise avalöögina
Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad
Kuulsaimad selle suuna tegelased Van Gogh ja Cezanne. Nad arvasid et impressionistide kunst on tundevaene ja et kunst peab väljendama kunstniku hingeseisundit. *Sümbolism: Sümbolism levis 19. ja 20. sajandi vahetusel üle Euroopa ning puudutas paljusid kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik. *Juugend: Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20. sajandi vahetusel kõikides kujutava kunsti liikides, arhitektuuris ja tarbekunstis. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat süsteemitut elektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Juugendliku ornamentika iseärasuseks oli lihtsustatud, sujuvalt ümaraks stiliseeritud kontuur. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Mõiste, kujunemine Prantsusmaal, iseloomustus läbi Louis XIV ja Louis XV valitsemise.
sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad
illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildid kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavlised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks on süntetism. Nii hakati nimetama maailimisviisi, kus peaagu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. 3) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega
vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Arhitektuuris olid tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati, vaatamata mässule tööstuse vastu, uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga.
Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud looklevast raamistusest. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles on näha kordusi välisfassaadi ümaratest vormidest.
ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Arhitektuurist tasub nimetada Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi, kes võitsid võistluse Tallinna saksa teatri (praegune Eesti Draamateater) ehitamiseks. See sopiline rohmakas paeplokkidest ehitis esindab Peterburis levinud, soome rahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugendstiili, nn severnõi moderni. Soome mõjudega on ka Riia sakslase Otto Wildau projekteeritud kindlusetaoline juugendlik mõisaloss Taageperas Valgamaal. Kõige romantilisem ja omapärasem on aga Lutheri mööblivabriku klubi, mis kavandati Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse ühisloominguna. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks, värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks variandiks on süntetism: maailmisviis, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Paljud 19. ja 20. saj vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase Aubrey Beardsley (,,Salome Ristija Johannese peaga" tehtud O. Wilde ,,Salome" ainetel )mustvalges graafikas ja austerlase Gustav Klimti (,,Juudit")maalides. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades Sümbolistidele olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud kosmopoliitsed teemad. Rahvusromantism seevastu tahtis väljendada rahva ajaloo, rahvaluule
Metroo sissekäik Pariisis (Porte
Dauphine).
Peter Behrens. Suudlus.
Peter Behrens (1868-1940). AEG turbiinitehas, Berliin, 1909.
(
annaabi.ee 
