Impressionism, postimpressionism, neoimpressionism (2)

Impressionism – muljetamine: 1870-1890. Kunstivool , mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp . Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik -realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 „Olympia“, 1865 „Eine murul “ (probleem hele-tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi – pildid heledad. „ Keiser Maximilani hukkamine “. Glaude Monet : 1874 „ Impressioon . Tõusev päike“ siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused . Tegi ka skulptuure.
Pierre- Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro – tänavad. Alfred Sisley – eeslinnas. Sklp : hetke püüdmine. Rodin „Mõtleja“. Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson , Ants Laikmaa , Paul Burman .
Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis . Georges Seurat – täpptehnika. Paul Signac – täpptehnika, piklikum.
Postimpressionism : stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane , skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad . Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon . Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin : sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse -Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.