Kunstisuunad (0)

Impressionism

1860datel aastatel koondusid noored Prantsuse kunstnikud uuendusmeelse Claude Monet ümber. Nad pidasid koolides õpetatavat akadeemilist kunsti rangete reeglite tõttu aegunuks. Rahvas suhtus nende loomingusse esialgu vaenulikult . Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud . Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon (mulje). Claude Monet impressioon „Tõusev päike”. Levis 1874- 1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid: Renoir ,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud.
Tunnused :

• Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest
  
• Maalitakse taevast,vett,lilli,kohvikuid, raudteid ,heinamaid
  
• Kunstnikud maalisid vabas õhus
  
• Kasutati heledaid värvitoone
  
• Püüti edasi anda valguse muutumist ja maaliti samu objekte erinevatel kella- ja aastaaegadel
  
• Loobuti selgetest piiroontest
  
• Teose puhul on oluline kujutamisviis mitte sisu
  
• Pintslilöögid meenutavad täppe või kriipse
  
• Värvi pannakse paksult, jääb krobeline mulje
  

Neoimpressionism /puäntillism
Oli kunsti vool,mis levis 1880-20saj alguseni. Uue maalitehnika aluse panijaks peetakse Georges Seurat’d. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Tunnusteoseks „Pühapäeva pärastlõuna Grand Jatte’l”. Stiil levis teistesse maadesse Paul Signac’i kaudu.
Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Neid huvitasid eelkõige optilised efektid, mitte vahetute muljete edasi andmine. Tahtsid taastada maalikunstis kindla struktuuri ja kompositsiooni tähtsuse. Kandsid värvid lõuendile väikeste korrapäraste punktide,laikude või joontega. Punktide paigutamisel püüti arvestada reegleid, mis annaks värvidele tardunud ilme, vormid jäävad lamedaks. Kasutati spektri värve ja optilise segunemise teooriat.
Postimpressionism
1880date lõpul tekkis nö reaktsioon impressionistide vastu. Postimpressionistid pidasid impressioniste jahedateks ja ilma tunneteta kõrvaltvaatajateks. Nad hakaksid otsima uut kunstilist väljenduslaadi, kuid tegid seda erineval moel ja ei moodustanud ühtset rühmitust. Kõik postimpressionistid toetusid impressionismile ja said sellest tõuget, kuid erinevate eesmärkide ja erinevate tulemustega. Murrangulised tähendused kunstiajaloos on kolme suure postimpressionisti looming: Vincent van Gogh, Paul Gauguin , Paul Cezanne . Postimpressionism on puht prantsuslik nähtus, kuid avaldas hiljem mõju kogu Euroopa kunstile.
Vincent van Gogh (1853-1890)
Iseõppijast Hollandi kunstnik. 1886 asus elama Prantsusmaale, kus valmisid tema elu parimad tööd.
Algul maalis tumeda koloriidiga pilte lihtrahva elust. Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid looduspilte (lilled,põllud,viljapuu aiad, päevalilled ja päike). Kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Esemed ja inimesed on enamasti ümbritsetud tumedate kontuuridega.
Paul Gauguin(1848-1903)
Alustas kunstiga hilises keskeas impressionistide mõjutusel. Varsti pettus impressionismis ja hakkas otsima huvitavamat väljenduslaadi. Tundis huvi kaugete loodusrahvaste primitiivse elulaadi vastu. Elas ja töötas aastaid Vaikse ookeani saarte(Tahiti ja Markiisi saared), kus maalis põhiliselt eksootilist loodust ja pärismaalastest naisi selle taustal. Uskus, et lihtsates vormides ja puhta värvi pindades väljenduvad püsivad vaimsed väärtused. Põlgas kaasaega ja püüdis luua lihtsat naiivset kunsti, mis oleks hingelähedane.

• Erksad ja eksootilised värvikombinatsioonid
  
• Kergelt juugendlikud lookleva joonega figuurid
  
• Rõhutatud kontuurjooned
  

Tuntuks sai varsti pärast surma, kui teda hakati pidama uue ajastu teerajajaks kunstis. „Leebuse aeg on möödas, nüüd vajame barbareid, kireajastu on algamas.”
Paul Cezanne (1839-1906)
Kõige rohkem 20.saj kunstnikke mõjutanud postimpressionist , keda peetakse kubismi eelkäijaks. Alustas impressionistina, kuid sai kriitikutel väga palju mõnitavaid hinnanguid ja muutus erakuks.Võrreldes teistega näis tema piltidel olevat rohkem moonutusi ja kohmakas ruumikujutus. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist vaid looduse põhistruktuuri leidmist . Kõik objektid looduses meenutasid talle geomeetrilisi kujuneid. Ta kasutas objekti kujutamist korraga erinevatest vaarenurkadest. Teoste sisu pidas ebaoluliseks, põhiliselt maalis loodust ja natüürmorte. Üheks tähtsaks osaks maalis pidas ka värvi.
Sümbolism
Sümbolistlikeks nimetatakse paljusid erineva laadiga maale(juugendlikud,rahvusromantilised jne). Neid ühendavad sarnased teemad(surm,haigused,üksindus,kurjus,sünd),mida kujutatakse ebatraditsiooniliselt. Oluline ei ole kuidas midagi kujutatakse vaid mida kujutatakse. Sümbolismi peetakse elitaarseks kunstiks, et mõista sümboleid, tagamõtteid ja tähendusi, mis maalidel peituvad . On vaja tunda ajalugu, kirjandust,mütoloogiat jne.
Edvard Much (1863-1944)
Kuulsaim Norra kunstnik. Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud ,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos „Karje”.
Juugend 19saj teine pool 20saj algus
On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi( Hispaania ). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist.
Maalis peetakse juugendi tunnuseks pisut pikaks venitatud figuure, mis on sageli ümbritsetud lookleva kontuuriga. Kujutatu pidi moodustama kauneid ja keerulisi ornamente, nt taimed muutuvad naise kleidiks, kappavad hobused hajuvad mereleinetesse, juuksed muutuvad merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha .
Gustav Klimt (1862-1918)
Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna. Loomingu algperioodil süüdistati tema teoseid pornograafias. Figuurid on tihti erootilistes poosides, palju on alasti naisi. Maalis Viini kõrgseltskonna daame. Naise tüüp on sale , elegantne ja peente näojoontega. Maale täidavad rikkalikud ornamendid, mis sulavad figuuridega kokku. Armastab eriliselt kollaseid ja kuldseid värvitoone.