KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia)
KUNSTIÕPETUS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism
Euroopale lärelejõudmise ees. Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses. Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli Marinetti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Masinaajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt. Kuulsad: Giacomo Balla (Koer keti otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni;
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa
Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec Maurice Denis (nabii) Pierre Bonnard (nabii) Eduard Vuillard (nabii) Fovism - Nende joonistus oli tinglik, kuid värvid puhtad ja kõlavad. Värvid kantud lõendile suurte korrapäratute laikudena. Nad hülgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck
Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van
Kõik kommentaarid