Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- kerge juugendliku joonega ja ää
1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid
Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12. Augustil 1940. a. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on kujutanud oma loomingus meie maastikku ja inimest, eriti silmapaistev on tema portreelooming.
Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja
Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika 1901. aastal. õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis kus peagi suri. ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.
Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust, esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas.
Kõik kommentaarid