referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris
võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas · Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi.
kuid iseloomulikumaks alternatiiviks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow poolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Artur Mac- Murdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See ornament on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. 1980.aastal hakkas Euroopas levima stiil- Juugendstiil (Sai nime Saksamaa ajakirja Juugend järgi) Uues stiilis kujundati kõike: mööblit tapeete tekstiili raamatuid riietust ajakirju klaasi plakateid keraamikat Juugendliku arhitektuuri tähtsamad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Kõige fantaasiakülluslikum ja äärmuslikum looming oli hispaanlase Antonio Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilise looduse omased kõverjooned.
keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti valmisid kivikattega parklad maja ette. 2005 valmis pargi servas asuv vanast moonakatemajast renoveeritud külalistemaja. Laitse Lossis on külastajatele avatud 1. korruse ruumid. Lossipark on alati avatud. Lisaks pubile on suveperioodil avatud päikesepoolne rõdu, mis mõneti kopeerib Veneetsia Doodzide palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö
materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega. 2.Juugendkunst Venemaal (arhitektuur, juveelikunst). Teosed ja nende loojad. Juveelikunst: Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist.
varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Realism maalikunstis Jean Babtiste Camille Corot. 1796-1875. Prantsusmaa Camille Corot. Sild Nantes'i lähedal. Camille Corot. Camille Corot. Chartres'i katedraal. 1830. Maastik. Camille Corot. Fontainebleau' mets. 1840. Camille Corot. Orpheus ja Eurydike
Kõik kommentaarid