käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja kontrollida juhuslikkuse teguri abil. Kaks kujundit defineeritakse nimepidi pall ja väli. Välja koordinaate kasutatakse selleks, et pall liiguks vastavalat välja piiridele. Algseisu seadistamisel liigutatakse välja koordinaatide abil pall uuesti välja keskele. STSENAARIUM Mängu põhimõte seisneb selles, et kasutaja seadistab liguri abil endale sobiva palli liikumiste arvu. Lisaks saab kasutaja soovi korral seadistada palli liikumise juhuslikkust
Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan veduudimaalija maalija, kes maalib linnavaateid ehk veduute, neid käsitletakse ajalooliste dokumentidena. Inglise park looduslähedane pargi stiil, taotleb juhuslikkust, üksikud puud või puude salud, hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad, kärestikud, kosed, ojakesed.
Nime andis kirjanik G. Apollinaire Sürrealism on 20.saj kunsti- ja kirjandusvool. On öeldud ka, et sürrealism pole mitte vool, vaid maailmavaade, ellusuhtumine. Sürrealismi kõrgaeg oli 1920-1930.aastatel Prantsusmaal. Sürrealismi kunstis iseloomustab: · Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse , teadvuse piirangutest · Tähtsaks peeti unenägusid, nägemusi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni · Loomise juures rõhutati automaatsust, spontaalsust, juhuslikkust · Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse(nt põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika; erootika, õudus, II maailmasõja järel religioon
4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust. Draamas kehtisid 3 põhimõtet:aja, koha ja teguviisiühtsus. 1) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.(Boileau ,,Luulekunst´´) 2 ) Esimese eestikeelse kunstluuletuse kirjutas Reiner Brockmann. 3) 17.saj inglise luuletaja John Milton tõi inglise luule välja madalseisust (,,Kaotatud paradiis´´)
Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne
ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism 2)Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära ; välditakse juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile 7) Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida
Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Et hüpotees vastu võetaks peab seega hüpotees võetakse vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega , koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. 3 9 4 8 2 1 8 4 4 9 2 9 3 1 3 6 8 9 4 8 9 2 4 7 4 4 0 4 0 4 3 4 5 4 6 6 9 5 8 9 2 8 8 7
· baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid
laia võrgustiku, kus erinevad diskursused põimuvad, ristuvad, lõikavad üksteist. 5. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: kommentaar. Mis funktsioon on kommentaaril diskursuse konstitutsioonis? Kas ja kuidas eristab Foucault diskursust ja teksti? Kas diskursusel on Foucaulti jaoks käesoleva teksti raames alati ühene tähendus (mõelge, mis on pr. keeles discourse )? Kui ei, siis mida see taotleb? Kommentaari funktsiooniks on piirata diskursuse juhuslikkust korduse ja samasuse kujul (identiteedi mäng). Foucault` jaoks ei tundu teksti ja diskursuse eristamine iseenesest tähelepanu all olevat. Arvan, et tekst saab olla diskursuse osa ja samuti saab ka diskursus olla teksti osa. Diskursus kui tekst tundub minu silmis ainult võimalik sel juhul, kui paralleelselt silmas pidada, et diskursused ei ole isoleeritud. Diskursuse mõiste on Foucault`kahemõtteline, tähistades ühel hetkel kõne,
Abstrakstionismi teke ja levik Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistide loomingus kaob äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Siiski on nende töödes veel juhuslikkust ja kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. 1911.aastal püüdis rühm Pariisis elavaid noori kunstnikke tuua oma kubismist inspireeritud töödesse rohkem värvi ja poeesiatunnetust. Orfistlik eksperiment viis peagi välja läbinisti abstraktse maali juurde, mis põhines harilikult hoogsatel loogetel, kuid seejuures tekstuursetel värviplokkidel. Kunstivooluna pidas orfism vastu üksnes esimese maailmasõjani, samas avaldas suurt mõju kaasaegse kunsti arengule. 3
Sellest järeldades võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutusi. Platoni jaoks olid ideed aluseks nähtavatele asjadele ja need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles nii aga ei arvanud, tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Pigem mõistis Aristoteles ideed kui asja olemust ja midagi mis soeb ühte mitmes suhtes küll erinevaid, kuid tegelikuid samalaadseid asju. Ta ei välistanud juhuslikkust, kuna organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda, kuid kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Platonil oli erinev arusaam ka ideaalsest riigist. Tema jaoks pidid filosoofid juhtima riiki. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks seda, kus kodanikuõigused kuuluksid keskmise jõukusega inimestele. Brigitte Salmus
ykesk 54 F= 0,13 Fkr(4,20)= 2,87 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus: Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. 69 "+" 9 "-" K 51 "+" K 33 "-" K 81 "+" K 54 "+" 54 "+" 30 "-" K 94 "+" K 37 "-" K 87 "+" K 43 "-" 32 "-" K 94 "+" K 43 "-" 18 "-" K 89 "+" K 85 "+" 41 "-" 54 "+" 62 "+" 88 "+" K 49 med
nim footoniks. Footon, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks. Lisa: 1)kavnt-energiaportsjon2)elektron-stabiilne elementaarosake3)prooton-elementaarosake Sümmeetria, asümmeetria ja füüsikaline maailmapilt -Sümmeetria ja asümeetria on mõistetepaar, mille abil iseloomustatakse võrdlevalt säilivust ja muutumist, üldist ja konkreetset, sarnasust ja erinevaust, paratamatust ja juhuslikkust.-Algul oli sümmeetrial vaid geomeetriline sisu, hiljem laiendati seda nähtustele ja seadustele.-Kui maailm oleks ideaalselt sümmeetriline, siis oleks see igavesti muutumatu ja ühetaoline, kus oleks kõik üheselt ette määratud.-Kui maailm oleks ideaalselt asümeetriline, puuduksid selles igasugused seaduspärasused ja poleks midagi säilivat.-sümmeetriat ja asümeetriat ühendab paratamatuse ja juhuslikkuse seaos, sümmeetriamõiste oluliseks tunnuseks on:1.jäävus2
muutub energiaks. ELEMENTAAROSAKESTE UURIMINE Kosmiline kiirgus on ammentamatuks allikaks elementaarosakeste uurimise seisukohalt. Kosmiline kiirgus tekib tähtedel toimuvate termotuuma reaktsioonide käigus ning sisaldab endas väga suure energiaga osakesi. Kui suure energiaga osakesed põrkuvad teiste osakstega, võib selle vastasmõju käigus tekkisa uusi osakesi, mis on võimalik uurida eriliste detektoritega. Minimeerimaks kosmilise kiirgusest tulenevate osakeste juhuslikkust, püütakse kiirgusele sarnast olukorda luua ka Maa pealsetes tingimustes- kiirendites. Elementaarosakeste kiirendid on seadeldised, kus elektronmagnetväljas antakse osakestele ülisuur energia ning sobival hetkel korraldatakse nende osakeste kokkupõrge ning uuritakse põrkel tekkivaid osakesi.
Teemaks – armastus, armukadedus, sõprus, saatus, elu filosoofilised probleemid uus teatrižanr commedia dell´arte-rahvakomöödia, avaldas mõju Eu draamale, näit. Elukutselised, valmis tekst puudus-stsenaariumid, tekst improviseeriti näidendi käigus, 16.s Barokk ja klassitsism: tunnused-B-17-18saj. Maailm on lõhestatud, kaootiline; Vastandite ja kontrastide kunst; Väga emotsionaalne. K-18-19saj. Emotsioonide asemel on mõistus ja mõistuspärasus(ratsionalism); välditakse juhuslikkust; Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Erinevus B valitses kaos, itaalia/hispaania, K selgus ja korrapära, Prantsusmaa Valgustus: filosoofiline kirjandus- f liikumine oli, ühiskonda taheti paremaks muut. Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism:
järgnevale Euroopa draamale. 11. Keda ja miks on peetud renessansiteatri alusepanijaks? Millise kuulsa hoone/ehitise ta rajas? Kuhu? Shakespeare peetakse renessansiteatri alusepanijaks, kes ehitas koos Richard Burbage'iga The Globe'i Londonis, kus esialgselt peeti kroonimispidustusi. 12. Nimeta baroki ja klassitsismi peamisi erinevusi (nii kirjanduses kui kunstis) 1) Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast 2) Barokk oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele, aga klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13. Millised zanrid olid valdavaks nii baroki - kui klassitsismiajastul?
2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord. Determinism - õpetus, mis väidab, et kõik siin maailmas omab põhjust, ei ole olemas juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada) ,,Hea saavutatakse vaeva ja õppimisega.'' Arukas on see, kes ei kurvasta selle üle mida tal pole, vaid on õnnelik selle üle mis tal on. *Herakleitos( u 540-470 eKr) Elas Ephesose linnas(Väike-Aasias) eraklik filosoof Herakleitos tume- hüüdnimi, sest kasutas palju kujundlikke võrdlusi. Nuttev filosoof - suhtus väga põlglikult rahvamassi, nad on eelarvamuste kriisis. Filosoofia eripära - tegi rõhuasetuse looduse liikumisele ja muutumisele
a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad
113 3859 8 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterid Märgirid Käänupunkti Järjestatud a a d rida 12 1 6 - k 4 11 + 6 62 + k 7 20 - k 10 62 + k 11 7 - k 12 98 + k 15
Leiame üldise rühmasisese dispersiooni: s20 = 606,6 Leiame rühmadevahelise dispersiooni: s2A = 244,52 s A2 Leiame F-statistiku: F = 2 = 0,4031 s0 f1 = k (rühmade arv) 1 = 3 1 = 2 f2 = N k = 25 3 = 22 Fkr = F1-(f1, f2) = F0,95(2, 22) = 3,43 Kuna FN < Fkr, siis võtame nullhüpoteesi vastu. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0,05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Kontrollin aegrea juhuslikust olulisuse nivoo = 0,05 juures. Kuna punktis 1. on juba rida ümberjärjestatud mediaani leidmiseks, siis pole siin ümberjärjestust vaja teha ning mediaaniks on 51. Teen lähterea, märgirea ja käänupunktide tabeli: 7 4 5 1 5 2 2 3 5 5 8 3 5 8 3 6 5 9 1 1 7 5
113 3859 8 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterid Märgirid Käänupunkti Järjestatud a a d rida 12 1 6 - k 4 11 + 6 62 + k 7 20 - k 10 62 + k 11 7 - k 12 98 + k 15
Leian F-statistiku: Leian F-statistiku kriitilise väärtuse (tabelist): Kuna F (0,33) < (2,87) Fkr, siis võtan nullhüpoteesi vastu ning loen hüpoteesi põhjal keskväärtused homogeenseteks. Xxxxx xxxxx xxxx 9. Käsitlen valimit A aegreana pikkusega N= 25 ning kontrollin olulisuse nivoo = 0,05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Moodustasin esialgse aegreapõhjal märgirea: - 32 + 75 + 53 - 42 + 94 - 7 - 0 + 47 - 30 - 31 + 96 - 2 + 70 - 28 - 10 - 29 - 15 + 99 - 32 + 47 + 68
ANDMED on süsteemi elementide omaduste arvulised väärtused. PROTSESSID (sündmused) on süsteemi elementide omaduste ajalis-ruumilised muutused. Süsteemi olek. Entroopia Asugu mingi süsteem olekus X (x1,x2 .. xn), kus süsteemi iga elemendi esinemise tõenäosustõenäosus oleks P(xi)= pi Süsteemi entroopia = - = ENTROOPIA H(X) mõõdab juhusliku suuruse X juhuslikkust. Mida väiksem entroopia seda korrastatum on süsteemi olek, mida suurem on entroopia, seda korratum e. juhuslikum on X. Konstant ei ole juhuslik, seetõttu on konstandi entroopia 0. Ökoloogiline entroopia väljendab bioloogilist mitmekesisust mida liigirikkam on ökosüsteem, seda suurem on entroopia s.o. seda juhuslikum on mingi kindla liigi esinemine juhuslikus väljavõttes Kas jää sulamisega klaasis muutub süsteem ühtlasemaks ja
s 0 772,36 F- statistiku kriitiline väärtus on: F kr=F 1−α ( k−1, N−k )=F 0,95 ( 4 ; 20 )=2,87 Kuna F< F kr ehk 0,265< 2,87 , siis võtan hüpoteesi vastu ja loen keskväärtused hüpoteesi põhjal homogeenseteks. Kusjuures F- statistiku väärtus väga väike võrreldes kriitilise väärtusega, seega homogeenus on tugev. 9. Käsitleda valimit A aegreana pikkusega N=25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo α = 0,05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaanikriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Aegrea 12 10 8 6 4 2 0 0 5 10 15 20 25 Lähteri Märgiri Käänupunk Järjestat da da tid ud rida 84 - 1 44 - k 1 79 + 7 87 + k 10 15 - 15
s 2 100,9
F = A2 = = 0,1073
F-statistik: s0 940, 6
F-statistiku kriitilise väärtuse leian tabelist: Fkr = F1-(k-1;N-k)=2,87
Selleks, et nullhüpoteesi vastu võtta, peab F
Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , antud juhul on 0,22 < 2,87, seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterida Järjestatud rida Märgirida Käänupunkt 69 1 + 10 1 - k 76 7 + 79 10 + 84 15 + k
Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: 118,61 F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterid Märgirid Käänupunkti Järjestatu a a d d rida 32 - k 0 75 + 2 53 + k 7 42 - k 10 94 + k 15 7 - 28 0 - k 29
Rühmade keskväärtused (tabelis): Rühmade dispersioonid (tabelis): Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmadesisese dispersiooni suhe: Nullhüpoteesi vastuvõtmiseks peab . Seega võetakse nullhüpotees vastu. Keskväärtused on hüpoteesi põhjal homogeensed. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle algrea graafik, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Märgirid Järjestatud Lähterida Käänupunktid a rida 17 - 1 2 - K 2 39 K 5 37 - 14 14 - K 18 18 - 19
Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes. Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist. Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas. Inimese hing on materiaalne ja koosneb samuti aatomeist, inimese surres need hajuvad. Tunnetuse jagas Demokritos '' tumedaks'' , meeleliseks see annab üldjoontes küll õigeid, kuid mittetäielikke teadmisi, sest need sisaldavad palju subjektiivset ja ''tõeliseks'', mõistuslikuks annab teadmisi maailma olemusest, aatomeist ja tühjusest. Eetilistes tõekspidamistes pooldas Demokritos mõõdukust, see võivat teha inimese õnnelikuks
F-statistik: 2 s 151,28 F= A2 = =0,128 s 0 1183,9 F- statistiku kriitiline väärtus on: F kr=F 1−α ( k−1, N−k )=F 0,95 ( 4 ; 20 )=2,87 Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo α = 0.05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Variatsioonir Tavarid Käänupun ida a Märgirida ktid 2 98 + 4 47 + K 7 99 + K 8 4 - K 9 18 - 13 45 + K 18 44 24 2 - K
Kokku 291,6 5920,3 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. 22 96 91 75 74 75 25 79 12 38 95 10 71 0 79 24 86 91 96 5 40 85 69 82 39 Lähterid Märgirid Käänupunkti Järjestatud a a d rida 22 - 0 96 + K 5 91 + 10 75 + 12 74 K 22 75 + K 24 25 - K 25
25. 266,2 406,032 3726,6 F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Seeriate ( märgirea osad, mis koosnevad järjestikustest ,,+" või ,,-" märkidest) arv: Ns = 7 Pikima seeria pikkuse järgi (Lmax = 3) => H0 3=Lmax<3.3(log25+1)7,91 juhuslik Seeriate arvu järgi ( Ns = 7 ) => H0 pole juhuslik Ns <8,2 järelikult pole tegemist juhusliku aegreaga (7<8,2). Käänupunktide arvu järgi (p = 13) => H0 juhuslik Kuna kõik võrratused ei kehti, ei saa aegrida mediaankriteeriumi järgi ja käänupunktide
saavutada seda, mida varem võimaldasi ainult joonistussüsi või pastellkriidid,- kombinatsioon joonistusest ja maalist on Toulouse-Lautreci stiili iseloomulik tunnus. Toulouse-Lautreci esimene suur kompositsioon "Kunstratsutaja Fernando tsirkuses", sisaldab juba kõike tema hilisematele töödele iseloomulikku: tasapinnalisus ja liikumine jäädvustatud tugevasti lahjendatud värviga, mis laseb aluspinnal läbi kumada. Jaapani puulõigetest mõjutatuna rõhutab kunstnik pildikatkendi juhuslikkust, lõigates figuuridel selle aja kunstikäsituse järgi täiesti mõeldamatul moel pead otsast. Piirjoontega esile tõstetud figuurid eralduvad foonil siluettidena. Olles lapsepõlvest peale tsirkusega hästi tuttav, oli Toulouse-Lautrec eriti huvitatud klounide ja teiste tsirkuseartistide erinevate liigutuste samaaegsusest, mis tõukas vaataja pilgu areenil edasi-tagasi rändama. Selle publikut eksitava efekti saavutas ta klouni pildi servaga läbi lõigates
Erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja rahast (Aastaraamat Mets 2013). Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta. SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks
normeeritakse Γ (t) R(t) (t) kus R(t) – koormuse temperatuurisõltuvuse norm (t) – normeeritud temperatuurisõltuvuskomponent. 6.Koormuse matemaatiline ootus ja ruuthälve Nii võib matemaatilist ootust E[P] lugeda koormuse pikaajaliseks prognoosiks, mis vastab temperatuuri normile. Kuna matemaatiline ootus on leitav mis tahes ajahetke, ka möödunud aja kohta, siis saab seda kasutada koormuse analüüsimisel. 7.Koormuse juhuslikud komponendid Koormuse juhuslikkust kirjeldavad ruuthälve ja jaotusseadus. Rakendustes võib vaja minna veel muidki suurusi ehk koormusnäitajaid, mis kirjeldavad koormust mitme vaatenurga alt. Juhusliku komponendi matemaatiline esitus arvestab koormushälvete järelmõju (autokorrelatsiooni), mis muuhulgas on oluline koormuse lühiajalise prognoosi leidmisel. Lisaks vaadeldakse koormuse suuri hälbeid kirjeldavat piikkomponenti. Aeg-ajalt esinevad suured hälbed, mis on eriti iseloomulikud jaotusvõrgu
Et me saaksime hüpoteesi vastu võtta (keskväärtuste homogeensus), siis peab arvutatud Fstatistik olema väiksem kui tabelist võetud Fstatistiku kriitiline väärtus. Nii see ka on ja seega võtame hüpoteesi vastu ja loeme keskväärtused homogeenseteks. 9. Kasitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo =0.05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja kaanupunktide kriteeriumi jargi. Järjest Lähterid Märgirid Käänupunkti atud a a d rida 37 - 9 54 - 15 94 + K 18 32 - K 19 19 - 30 33 - 32
Üldkeskmise leidmine Üldine rühmasisene dispersioon Rühmadevaheline dispersioon =126,528 F- statistiku kriitiline väärtus on: Kuna , siis võtan hüpoteesi vastu ja loen keskväärtused hüpoteesi põhjal homogeenseteks. Kusjuures F- statistiku väärtus tuli väga väike võrreldes kriitilise väärtusega, seega homogeenus on tugev. 9. Küsimus Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterid Märgirid Käänupunkti Järjestatud a a d rida 16 - 1 35 - 1 38 - 7 49 + K 10 51 + 15 69 + 16 1 - K 19
F = A2 = 0,091 s0 849,8 F-statistik kriitiline (tabel): Fkr = F1-a ( k -1, N - k ) = F0, 9 5( 4,20)) = 2,87 Et me saaksime hüpoteesi vastu võtta (keskväärtuste homogeensus), siis peab arvutatud F- statistik olema väiksem kui tabelist võetud F-statistiku kriitiline väärtus. Nii see ka on ja seega võtame hüpoteesi vastu ja loeme keskväärtused homogeenseteks. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25 ... kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. OSA B 10.Leida ühefaktoriline lineaarne regressioonimudel y = b0 + b1 x = 0,05 10.1 leida mudeli parameetrite hinnangud b0 ja b1 1 N b1 = ( xi - x )( yi - y ) Vx i=1 bo = y - b1 x x V on sisendi ruuthajuvus N Vx = ( xi - x ) 2 Vx = 9,752 i =1 Arvutused tegin Excelis b1 = 3,16 bo = 2,37 Lineaarne regressioonimudel: y = 2,37 +3,16 x 10
Sademete hulk Eestis: seaduspära auramisega seoses, et sügisel mere ääres enam, suvel aga sisemaal. Suht kuiv on Väinamere ümbrus. Et ühest küljest meri, teisest küljest dünaamiline tegur. Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada. Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem. Pilvisus Hinnatakse 10 palli süsteemis. Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku, rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais, juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3). Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele keskmisi näitajaid on harva
Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , antud juhul on 0,17 < 2,87 Seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle aegrea graafik. Kontrollida olulisuse nivoo α = 0.05 juures selle aegrea juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Lähterida Järjestatud rida Märgirida Käänupunkt 1 1 - 2 2 - 17 2 - 81 14 + 97 17 + k
d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism
käsitleb armastust,loomingut,maailma ümberkujundamist,usku.Kurt Vonnegut(1922-2007)-Saksa päritoluga Ameerika kirjanik, kelle kummalised süzeed, võllahuumor ja erilaadne fantastika on teinud temast Ameerikas ja mujalgi kultuskirjaniku. Koha kirjandusloos kindlustas Vonnegut endale eelkõige oma särava sõjavastase romaaniga ,,Tapamaja , korpus vii"(1969). Tema loomingus kohtab juba postmodernismile omaseid jooni. Raamatud on tulvil imesid, kokkusattumusi, juhuslikkust ning irratsionaalsust. On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal ,,Tsempionide eine"(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk, rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal näeb autor maad kui surevat, enesetappu sooritavat planeeti.
Koodon tRNA interaktsioonid. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks (ingl. k. wobble) 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. 72. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. 74. Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas mõjutavad erinevat tüüpi punktmutatsioonid geeni poolt kodeeritud polüpeptiidi funktsiooni? 75. Ames´i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks. 76. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. 77. SOS vastus bakterites. 78
endoteelirakkudes. aktiivsuse tõus maksametastaaside, maksa ravim- või alkoholkahjustuse ja sapipaisu merkeriks Multiensüümsüsteemid: · ainult funktsionaalselt seotud ensüümi glükolüüsiensüümid (produkt ja ensüüm on ruumiliselt eraldatud, reaktsioon juhuslik) · struktuur-funktsionaalselt seotud ensüümid hingamisahela ensüümid (ensüümid paiknevad kindlas kohas ansamblitena ehk üksteise järel, aine läbib sünteesi järjest, juhuslikkust vähe) · segatüüpi Ensüümide geneetilised defektid · Felüülketonuuria (fenüülalaniini hüdroksülaasi defitsiid) · Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut
Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Supressor-tRNA - stop koodoniga paarduv mutantne tRNA. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. Füüsikalised tegurid, nagu näiteks erinevad kiirgused ja keemilised tegurid – kemikaalid (mürgid). 72. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Spontaansed on iseeneslikud mutatsioonid, mis on tekkinud ilma mutageenideta, nende arv rakus on väike. Indutseeritud mutatsioonid on tekkinud mutageenide tõttu. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendati jäljendkülvi katsega. Uuriti,kas antibiootikumi resistentsust põhjustav mutatsioon koloonias tekkis kokkupuutel antibiootikumiga või oli see juba juhuslikult enne kultuuris olemas. 73. Mutatsioonide mõju organismile
teater, laat, vangla Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi.
“Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada ajaloolist arengut kui mingit üldist funktsionalistlikku disaini paljastavat; neil pole raske kaitsta kausaalsete käsitluste vastu vähem struktureeritud lähenemisviise, mis palju rohkem sallivad juhuslikkust.” (Dworkin 1986b, lk 273, nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau toob esile ja rõhutab juhuse tähendust viimatinimetatud käsitluses ning väidab, et “õiguse vajadusele vastav õiguse otstarve ei tähenda mingit ajaloolist ettemääratust, kavatsetud disaini, vaid on juhuslik: esiteks ontiliselt, sest vajadused on sotsiaalsed faktid (Mario Rosentau selgitus: Fakt teatavasti on juhuslike fenomenide kategooria; sotsiaalsus
Kokkuvõtlikult oli Epikurose arvates hea elu vaba, lihtne, ratsionaalne ja mõõdukas. Zeno Citiumist (ca 333-262 e. Kr.) Ta uskus, et maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile ning et kõik, mis looduses leidub, kaasaarvatud inimesed, on olemas kindla põhjusega. Stoikud uskusid, et ülim voorus on elada loodusega kooskõlas. Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid, juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Stoik on inimene, kes võib olla haige, valudes või hädaohus, suremas või eksiilis või põlu all, kuid kes on siiski õnnelik KESKAEG – eetika allutatakse teoloogiale Patristika - kirikuisade õpetus Loomuõiguse põhiprintsiibid väljenduvad jumalikus loomiskorras Jumala loodud inimloomus oli õige kuni pattulangemiseni, edasi oli vaja 10 käsu
11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie
kindlusega öelda, et GMO on absoluutselt ohutud ja GM toitu peaks kasutama võrdväärselt GMO-vaba toiduga ning et tulevased uuringud sellel teemal oleksid mitte vajalikud. Lisaks sellele riskianalüüsid ei käsitle GMO pikaajalist mõju loodusele ja inimesele. ( Acherman 2002.) 5.2.1 TÕENDID POTENTSIAALSETEST TERVISERISKIDEST Põhilised GM toidu terviseriskid on seotud kahe asjaga. Esimeseks on geenide avaldumise keerukus. See toob kaasa teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Teiseks on geenisiire. Geneetilist informatsiooni kandvad elemendid võivad siirduda teistesse organismidesse mitte ainult vertikaalselt (vanematelt lastele), vaid ka horisontaalselt (erinevate organismide vahel). See on looduses loomulikult toimub protsess, kuid ometi leidub tõendeid selle kohta, et geenitehnoloogia suurendab ebastabiilsust ja tendentsi rekombinatsiooniks ning horisontaalseks geenisiirdeks. (Keskkonnaministeerium 2004.)
annaabi.ee 
