Füüsika maailmapildid (0)

Mehhanistlik maailmapilt
-Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika . -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid . -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada , kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE ´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus.
Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 2)hõõrdumine-vastastikmõju, mis esineb kehade kokkupuutel.
Suurused:1) impulss -keha massi ja kiiruse korrutis.2)jõud-iseloomustab vastastikmõju tugevust.
Seadused:1)Energia jäävuse seadus-engeria ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)Newtoni II s.-kahele mõjuv jõud on võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega.
Kvantteooria põhj muutused maailmapildis
-Energia kiirgub vaid portsjonite kaupa. Energiaportsjonit nim kvandiks. –Klassikalise füsa seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Mikro -ja makromaailma seadused erinevad. –Hakatakse kasut analoogselt valguslainele oskussõna elektronilaine. –Elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu. –Kvantmehaanikas tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust. –Kvantteoorias tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust. –Kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. -Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. –Elektroni ja positroni kohtumisel sünnib 2 elektromagnetvälja kvanti, mida nim footoniks. –Footon, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron- positron paariks.
Lisa: 1)kavnt-energiaportsjon2)elektron-stabiilne elementaarosake3) prooton -elementaarosake
Sümmeetria, asümmeetria ja füüsikaline maailmapilt
-Sümmeetria ja asümeetria on mõistetepaar, mille abil iseloomustatakse võrdlevalt säilivust ja muutumist, üldist ja konkreetset, sarnasust ja erinevaust, paratamatust ja juhuslikkust.-Algul oli sümmeetrial vaid geomeetriline sisu, hiljem laiendati seda nähtustele ja seadustele .-Kui maailm oleks ideaalselt sümmeetriline, siis oleks see igavesti muutumatu ja ühetaoline, kus oleks kõik üheselt ette määratud.-Kui maailm oleks ideaalselt asümeetriline, puuduksid selles igasugused seaduspärasused ja poleks midagi säilivat.-sümmeetriat ja asümeetriat ühendab paratamatuse ja juhuslikkuse seaos, sümmeetriamõiste oluliseks tunnuseks on:1.jäävus2.nähtuste või objektide ühisosa olemasolu3)lubatud teisenduste piiratus.
LISA:1)Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemis moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. 2 VALEMIT:1) F=Gm1m2/r2 2)F=kq1q2/r2
Relativistlik maailmapilt
-vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Dialooog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisjana positsioonil.-maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetus ajad on erinevad, sest aega mõõdetakse selles süsteemis liikumatu kellaga. Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis eri aegadel , kui need liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on ka eri taustsüsteemised ka kahe sündmuse vaheline ajavahemik.-samaaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus . Antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus erineb sama varda pikkusest liikuvad taustsüsteemis. Järelikult on suhteline ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega.-universaalset konstanti-valguse lkiirust vaakumis-saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike v