RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist.
täiskasvanulikum ning seda tänu pikaajalisele protsessile, mida on tehtud, et saada ülamaailmse majanduse täielikult professionaalseks haruks. 2009 aastat peetakse majanduse aastaks- see aasta on ülemaailmselt tõusev koosolekute ja ürituste tööstuses, mis hõlmab endas kulutuste vähendamist, väärtust, paindlikkust ja just innovatiivsus on see võti mis viib edule. Kuid ebakindlatel aegadel juurdepääs täpsele ning kaasaegsele turu olukorrale on olulisem, kui teha tähtsaid juhtimisotsuseid ja prognoose. Järgnev referaat hõlmab endas koosolekumajanduse praegust olukorda ja arengutrende rahvusvahelises ulatuses ning Eestis. 3 1 KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEIS Majandussurutis oli läbiv teema maailma majandusega seotud aruteludes 2008. aastal. Vaieldi millal ja kui kiiresti kukuvad kokku maailma suurimad majandused. Kevadel jõuti
Sageli töötatakse aastast aastasse harjumuspärasel viisil Graafilised ja tabelimeetodid- populaarsed lihtsuse tõttu. Neid on nii palju ja nad ei anna optimaalseid tulemusi, kuid see-eest on odavad. Meie piirdume nende meetodite vaatamisega. Lineaarne meetod- võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha aega, laoruume ja toormematerjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid.(Kabral, 2003, lk 180) Plaanimise sammud: 1. Määrata nõudlus 2. Määrata tootmismaht, mis tehakse normaalse tööaja, ületunnitöö, tööjõu täiendava palkamise või allhanke korras 3. Leida tööaja kulud, töötajate palkamis- ja vallandamiskulud ning varude kokkuhoid 4. Analüüsida variante 5. Võtta vastu iga ajavahemiku kohta eraldi Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid
Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete
toiminguid. Uuemaks ja vähemtuntud mõisteks on controllingu mõiste. So juhtimist toetav funktsioon ja mille eesmärgiks on majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi infoga varustamine. Rahvusvahelises praktikas on täiesti eristatavateks mõisteteks controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controlleri ülesandeks on välja töötada mingi juhtimistasandi probleemide lahendamise alternatiivseid võimalusi e juhtimisotsuseid. Controller peab iga alternatiivi juures andma vastuse küsimusele: „mis juhtub siis kui käituda vastavalt alternatiivile?“ Juhtide ülesandeks on teha valikud alternatiivide hulgast. Seega võib controllerit pidada ettevõttesiseseks konsultandiks, nõustajaks. Controllingu süsteem on tavaliselt seotud ettevõtte organisatsioonilis -funktsionaalsest struktuurist ning ta moodustab mingi valdkonna vastutusala ja tagab kooskõlastatud tegevuse antud juhtimisvaldkonnas
Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik
Inimestelt ei nõuta võimatut, nad saavad paremini oma oskusi ja omadusi rakendada. Inimesed saavad aru, mida neilt oodatakse ja mida võimaldatakse. Kasvab initsiatiiv ja pühendumus. Head tegijad ei lahku nii kergesti ettevõttest. Võtmetegijate lahkumise korral on neile mantlipärija ettevõtte seest olemas. Inimestega seotud kulud on põhjendatud ja asjakohaselt diferentseeritud. Juhtimisotsuseid on kergem teha, kuna on infot, millele toetuda. Talendijuhtimise põhimõtted Kõigi jaoks pole ühtset toimivat mudelit, kuna iga organisatsioon on unikaalne. Keskendutakse nii tulude tõstmisele kui kulude juhtimisele. Lähtub ettevõtte strateegiast ja eesmärkidest: mida on vaja ära teha, missuguseid inimesi selleks vaja on, kuidas neid inimesi motiveerida panustama.
analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine. Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. 4. Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded. 5. Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha
efektiivsuse ja tulemuslikkuse seisukohalt 3) Teavitada koheselt asutuse juhtkonda auditi käigus tehtud tähelepanekutest ja järeldustest ning vajaduselt teha ettepanekuid 4) Juhtkonna nõustamine uute juhtimiselementide või meetodite loomisel või olemasolevate täiustamisel. Auditi ulatus, riskide hindamine, auditi planeerimine Et asutuse juhid saaks vastu võtta asjakohaseid ja õigeaegseid juhtimisotsuseid, mis kindlustaks eesmärkide saavutamise, peavad nad saama infot kõikide tegevuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada eesmärkide täitmist, selleks et koheselt ja õigesti neile reageerida. Seetõttu peab siseaudiitor konkreetse siseauditi ulatuse määramisel lähtuma nii asutusest tervikuna kui selle üksikuid osasid mõjutavatest tegevustest ja nende kogemusest. Auditeerimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige asutuse- ja üksusesisestele protsessidele ja
otsuseid edaspidiste tegevusplaanide koostamiseks. Uuendaja rollis teeb juht vajalikke otsuseid, et algatada ja kujundada muutusi organisatsiooni arendamiseks. Juht võtab initsiatiivi ja algatab uusi projekte paremaks tegutsemiseks. Osa vastutust võib juht alluvatele delegeerida. Delegeerimisel otsustab, millise osa vastutusest võtab enda kanda ja kui palju annab töötajatele. Juhtimisalane haridus võimaldab juhina efektiivsem olla, sealhulgas teha sõltumatult juhtimisotsuseid. Organisatsioonis tuleb ette mitmesuguseid takistusi. Segadused ja häired töös võivad tuleneda ettearvamatutest asjaoludest. Vahel võib põhjuseks olla liiga julge innovatsioon, mis toob kaasa pingeid.Kiirete muutuste ajajärgus on vajalik, et oleks olemas keegi, kes täidab arusaamatuste lahendaja rolli Lahendajalt oodatakse pingete leevendamist ja konfliktide tasandamist. Eriliselt pööravad sellele rollile tähelepanu väiksemate üksuste
võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil: · otsuste tegemiseks ettevõttes kui ka · aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. 4. Majandusarvestuse valdkonnad. Nende valdkondade vahelised seosed. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis.
Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri
Avalikustamise põhimõte Info üksuse varast, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse tulemist annab õige ja usaldusväärse ülevaate 2/9/2015 Mai Takkis 31 Kulu-kasu võrdlus Kulud millegi saavutamiseks ei tohi ületada saadavat tulu 2/9/2015 Mai Takkis 32 Olulisuse põhimõte Oluline on info, mis võib mõjutada juhtimisotsuseid 2/9/2015 Mai Takkis 33 11 Majandusharu praktika piirang Põllu- ja metsamajandus, krediidiasutused 2/9/2015 Mai Takkis 34 Konservatiivsuse- ettevaatlikkuse põhimõte Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult 2/9/2015 Mai Takkis 35
Kontrolli tegevuse peaks andma juhtidele piisava kindlustunde, et org-i juhtimine toimub vastavalt kavandatule ning väärtalitused on piiratud või välistatud. 4. Info ja kommunikatsioon. Asjakohast infot tuleb koguda ja edastada sellisel kujul ja aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma tööülesandeid normaalselt täita. Info puhul tuleb arvestada nii sisemiste kui ka väliste infoallikatega, mis võivad mõjutada juhtimisotsuseid ning seetõttu kogu tööprotsessi ning väljastatavat infot. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt alla, alt üles ja mööda horistontaalkanaleid. Kogu personal peab saama selge sõnumi tippjuhtidelt selle kohta, et vastutuskontrolli eest käsitletakse tõsiselt. Töötajad peavad aru saama oma rollist sisekontrolli süsteemis, nad peavad mõistma, kuidas üksikud tegevused on seotud ja kuidas on omavahel seostatud erinevad tööd. Kõigi tasandite töötajatel peavad
süsteeme, on aeglane kohanduma muutuvate majandustingimustega ja esitatavate nõuetega. KULUARVESTUSE KASUTUSALAD Kuluarvestuse süsteem on mistahes organisatsiooni (eriti kasumile orienteeritud ettevõtte) sisemise finantsinfosüsteemi peamiseks koostisosaks. Ettevõtte juhtimiseks on vaja väga mitmesugust informatsiooni, milleta ei saa plaanida ega kontrollida ettevõtte tegevust, võtta vastu juhtimisotsuseid. Mõningaid näiteid tüüpilise info kohta, mida genereerib kuluarvestus ja milleks seda infot kasutatakse: Kuluarvestussüsteemist tulenev info Info võimalikud kasutusalad Kulud toote või teenuse ühiku või protsessi kohta Kulude planeerimine ja kontroll, tulukuse hindamine, hinnakujundus
koondada tähelepanu hetkel kõige tähtsamatele töölõikudele; on kriitiliste toimingute suhtes jäik, mittekriitiliste suhtes aga elastne; võimaldab töid töödelda arvutil. 7. Lineaarplaanimine ja optimeerimismudelid. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne planeerimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume ja toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesannetel on neli omadust: 1) Ülesanded taotlevad mõnesuuruse maksimeerimist või minimeerimist. Nimetame selle nõude sihtfunktsiooniks, tootmis- ja teenindus organisatsioonid maksimeerivad tavaliselt kasumit, transpordiorg. Tavaliselt minimeerivad veokulusid. 15 2) Soovitatavat taset piiravad kitsendused. Tootmisplaani kitsendusteks on saada olev tööjõud ja olemasolevad seadmed, kasutatavad ruumid.
1) Kui vandeaudiitor oli või on kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda klient ettevõttes juhtival ametikohal või töötajana. III Muude teenuste osutamine kliendile 1) Kui osutab talle muid teenuseid siis tuleb audiitoril jälgida, et ta ei võtaks üle sealse juhtkonna funktsioone. Näiteks raamatupidamise teenuse osutamine. Kui audiitor on osutanud selles muid teenuseid siis ta ei saa osutada seal audiitori teenust. 2) Ei tohi vastu võtta juhtimisotsuseid. 3) Ta ei tohi koostada algdokumente. 4) Ei tohi kasutada ettevõtte aktivaid ehk ei tohi sooritada majandustehinguid. IV Isiklikud ja peresuhted Auditeerimisel peab audiitor olema kindel, et nimetatud suhted ei mõjuta tema sõltumatust. Audiitoril tuleb tõsiselt kaaluda teenuse pakkumist kui klient ettevõttes töötavad nimetatud isikud eelkõige juhtivatel positsioonidel. V Kaubad ja teenused
Projektijuhtimine on juhtimismeetod, 7.1. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod mis võimaldab lahendada ettevõtte ees seisvaid keerulisi ülesandeid eesmärgikindlalt ja võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, efekiivselt. Projektijuhtimise kolm olulist edutegurit on *organisatsioon, *inimesed, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande *meetodid. Kui õnnestub leida tasakaal nimetatud kolme eduteguri vahel, tekivad eeldused tingimused: 1)ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist. projekti õnnestumiseks.Projektiks nimetatakse konkreetse eesmärgi tähtaegseks Nimetame selle nõude sihifunktsiooniks(kulude minimeerimine, hind, maht, töömahukuise saavutamiseks kavandatud tegevuste kogumit, mille elluviimisel on rahalised piirangud
Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka
müügikäibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena müügikäibesse. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tuleb uurida täpsemalt kirje sisu. See viib jällegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega väga hästi kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses müügikäibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tüübist. Tootmisettevõttel on varude hulgas ka lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttel aga enamasti müügiks ostetud kaubad. Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2
aitasid Broadline`i Funding OÜ konsultandid. EAS Turismiarenduskeskus Eessõna Turundusplaani koostamise juhendmaterjal annab turismi tootearenduse ja turunduse programmi raames toetuse taotlejatele juhiseid äri- ja turundusplaani koostamiseks ning taotluse ettevalmistamiseks. Äriplaan on strateegiline dokument, milles näidatakse ära ettevõtte olemus, tegevussuunad ja eesmärgid ning see sisaldab finantsprognoose. Äriplaan on planeerimisvahend, mis asetab organisatsiooni juhtimisotsuseid laiemasse konteksti, näidates ära firma tegevussuunad funktsionaalsetes valdkondades (nt tootmises ja teeninduses, tootearenduses, inimressursside juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel
Ettevõttesisene resursside planeerimine ERP · Välja arenenud MPR (materjalivajaduse planeerimist) süsteemist · Integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, tootmine, jaotus, inimressursid) eesmärgiga optimeerida kulusid · Kogu ettevõtte tasemel plaanida ja juhtida ressursse. · On olemas keskne andmebaas ja erinevad abifailid info talletamiseks. · Koostab erinevaid juhtimisaruandeid, mille pealt tehakse strateegilisi juhtimisotsuseid. Transport Transpordi olemus ja tähtsus · Transport on ühenduslüli, mis seob omavahel erinevaid logistikategevusi ja realiseerib kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. · Suurimad logistika kulud · Transpordi ülesanded on järgnevad: transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine protsessi osaliste vahel, ühtse tehnoloogia kasutamine, veoliigi ja- vahendite valimine, veomarsuutide väljatöötamine, protsessi monitoorimine, transpordi planeerimine
see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega. 6 Riskitüübid 1. Tegevusrisk seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte finantsseisundit. Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid: a) Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon. b) Ettevõtte majandustegevuse iseloom. c) Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. 2. Sisekontrolli eh sisekontrolli süsteemi risk seisneb selles, et ettevõtte sisesed
aktiivseks ehk tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist. Sageli teostavad keskpangad avaturuoperatsioone ka ainuüksi seepärast, et n.-ö. olla turul ja siduda pankade likviidsuse juhtimisotsuseid endaga. Viimane tagab omakorda otseselt rahapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud operatsioonide lihtsama teostatavuse tulevikus. Kuna Eesti Panga rahapoliitika teostub peaaegu täies ulatuses valuutaturul, siis on avaturuoperatsioonide kasutamise vajadus ja otstarbekus äärmiselt piiratud. Ei tohi unustada seda, et rahaturu intressitase on avatud majanduses suhteliselt üheselt määratud fikseeritud vahetuskursi enda kaudu. Püsivõimalused. Püsivõimaluste loomine pankade
Raamatupidamisarvestuse põhjal asub bilanssi pidamine, mis on ettevõtte finantsseisundi analüüsi baasiks. Raamatupidamisbilanss hõlmab raamatupidamisarvestuses keskpaiga, sest tema kõige paremini iseloomustab ettevõtte finantsseisundi bilansi koostamise päevaks, tavaliselt see on kuu esimene päev. Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi.
Matemaatilises planeerimises eeldatakse, et planeerimisega saavutada soovitav eesmärk on juba fikseeritud, nii et probleemiks jääb üksnes seda eesmärki parimal viisil realiseeriva plaani leidmise ülesande püstitamine ja lahendamine. 4.2. Lineaarne, mittelineaarne, dünaamiline ja stohhastiline planeerimine 1. Lineaarne planeerimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega. Aitab planeerida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Lineaarplaneerimist saab edukalt rakendada tootmisplaani koostamisel, kulude minimeerimisel ja kasumi maksimeerimisel. Lineaarplaneerimise ülesannetel on 4 omadust: x taotletakse mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist (probleemi on võimalik kirjeldada kvantitatiivselt, so arvude abil); x soovitavat taset piiravad kitsendused (esineb üks või mitu); x otsustamiseks on vaja alternatiive;
y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist. Nimetame selle nõude sihifunktsiooniks (kulude minimeerimine, hind, maht, töömahukuise minimiseerimine jne); y soovitavat taset piiravad kitsendused o investeeringud o kulud, omahind o ressursside kulud o tootmispind jne o tööaja fond - töötajate ja seadmete ajafond
siseauditi eest vastutavale isikule, kellele kaasneb sellega teatud järelevalve funktsioon. 27 10. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditi aruanded) on anda objektiivne ja õigeaegne info ning asjalikud soovitused juhtidele, mis ajendaks ja võimaldaks need vastu võtta õigeaegseid ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Aruanne on iga auditi lõpptulemus, mille kvaliteedi eest vastutab asutuse siseauditi struktuuriüksuse juht (temal on lõppvastus). Projekti koostab auditi läbi viinud siseaudiitor, millesse koondatakse kogu info auditi läbiviimise, meetodite, probleemide, ettepanekute ja muu kohta. Oluline on, et aruanne võimaldaks jälgida ja hinnata kogu auditi protsessi, mille kohta on esitatud kvaliteetsed ja piisavad tõendusmaterjalid. Kui projekti
7. Seejärel lõpparuanne kinnitatakse/viseeritakse; Avaliku sektori puhul veel: 8. Lõpparuanne esitatakse kõrgemal seisva organi juhile või siseauditi eest vastutavale isikule, kellel tekib sellega teatud järelevalve funktsioon. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE Aruannete eesmärk (siseauditiaruandeid mõeldud) on anda objektiivne ja õiglane info ning asjalikud soovitused juhtidele, mis ajendaks ja võimaldaks neil vastu võtta õigeaegseid ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Aruanne on iga auditi lõpptulemus, mille kvaliteedi eest vastutab asutuse siseauditi struktuuri üksuse juht. Lõpparuande projekti koostab läbiviinud siseaudiitor, millesse koondatakse kogu info auditi läbiviimise, meetodite, probleemide, ettepanekute jm kohta. Oluline on, et aruanne võimaldaks jälgida ja hinnata kogu auditi protsessi, mille kohta on esitatud kvaliteetsed ja piisavad tõendusmaterjalid.
y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist. Nimetame selle nõude sihifunktsiooniks(kulude minimeerimine, hind, maht, töömahukuise minimiseerimine jne); y soovitavat taset piiravad kitsendused o investeeringud o ressursside kulud o tööaja fond - töötajate ajafond ja seadmete ajafond o kulud, omahind o tootmispind jne y otsustamiseks on vaja alternatiive
Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tegelikult oleks vaja naidata eraldi nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (kindlasti tuleb seda teha debitoorse võlgnevuse kaibevalte (DSO) leidmisel. Seega tuleb uurida tapsemalt kirje sisu. See viib jallegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega vaga hasti kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses muugikaibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tuubist. Tootmisettevõttel on varude hulgas ka lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttel aga enamasti muugiks ostetud kaubad. Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2
16 projekte - Miinused, sama, mis npv, probleemid erineva suurusega projektide korral - Puhas nüüdisväärtus (NPV)- Kui positiivne, võib projekti vastu võtta - - Plussid: Sama, mis IRR - Miinused: ei kajasta projektiga seotud kõikide juhtimisotsuseid, eeldab rahavoogude reinvesteerimist - Sisemine rentaablus (IRR)- Kõrgem=parem ehk võta vastu, kui IRR>kapitali hind - (seda lahenda ainult excelis) - Plussid: arvestab raha ajaväärtust ja rahavoogusid - Miinused: eeldab, et kõik raha reinvesteeritakse sama määraga. Kui projekt sisaldab mitu IRRi, siis raske tõlgendada
tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne Rahavoogude aruanne · annab infot rahalise seisundi muutumise põhjuste kohta; · aitab vastu võtta juhtimisotsuseid; · võimaldab hinnata maksejõulisust; · näitab kuidas finantseeriti masinate ja seadmete ostmist; · milleks kasutati kasumit; · aitab kontrollida ettevõtte tegevust ja eesmärkide saavutamist; · võimaldab analüüsida äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse mõju rahajäägile; · aitab prognoosida tulevikurahavoogusid Andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse: · perioodi algbilansist · perioodi lõppbilansist
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks
kuluarvestussüsteemi. Tulude pool sõltub oluliselt toote või teenuse hinnast. Hinna kujundamisel on oluline arvestada konkurentide hindu ja turu nõudlust. Ettevõtte kuluarvestus on aluseks toote omahinna arvutamiseks ja müügihinna kujunemiseks. Efektiivne kuluarvestussüsteem tagab õigeaegse ning kvaliteetse ülevaate kuludest, millele tuginedes saavad organisatsiooni juhid võtta vastu põhjendatud juhtimisotsuseid. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust. Eesmärgi saavutamiseks selgitati välja missugused kulud mõjutavad omahinda, arvutati tänavavalgustuspostide omahind kasutades täiskulu- ja osakuluarvestuse meetodeid, leiti uue toote tasuvuspunkt ning optimaalne tegevusmaht. Töö autor tutvus ettevõtte kuludokumentidega ja viis läbi poolstruktueeritud intervjuu, et selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks.
Viies probleem ühiku omahinna arvutamisel on: kui sageli seda teha. Tänapäeva arvutustehnika ja tarkvara võimaldavad juhtidel saada ettevõttes toimuva kohta informatsiooni reaalajas. Näiteks on võimalik reaalajas saada teavet mingi toote või kliendi kasumlikkusest. Seega, informatsioon tuludest, kuludest ei ole enam niivõrd tagasivaatav nagu varasematel aegadel, vaid jooksev ning selle info põhjal tehakse ka sageli igapäevaseid juhtimisotsuseid. Kuigi need võimalused on väga kasulikud, peidavad nad ka endas ohtu - võivad osutuda valeinformatsiooniks. Firma ei tarvitse tootmiskulude arvestussüsteemi analüüsi ja sellega seotud vaatlusi läbi viia sagedamini kui kord aastas, välja arvatud siis, kui tehakse suuremaid muudatusi tootmistehnoloogias, tootekogumis või organisatsiooni struktuuris. Isegi kui ajakohastamine toimub vaid kord aastas, saavad juhid süsteemi kasutada aastaringselt, et
riiki pidada demokraatlikuks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) toimuvad regulaarsed valimised, 2) võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest. Niimoodi vaatleb Polyarchy demokraatiat selle klassikalises mõistes ehk keskendudes sellele, kas ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab viis punkti; seab liialt suure rõhu rahva arvamusele ja mitte piisavalt valitsemispraktikatele. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Hindab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi skaalal 1-7, seejuures 1-2.5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972
registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid. Kasumiaruande finantsanalüüsi järelduste tegemine toimus võrdlemise teel, mille käigus võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 44 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti
otsesteks (on otseselt seotud tootega) ja kaudseteks (ei ole otseselt seotud tootega vaid ainult kaudselt) Ettevõtte kulude kompleksne ja süsteemne käsitlemine, mis hõlmaks kulude kujunemisele mõjuvaid tegureid, erinevaid kulude käitumise aspekte jt., on vajalik nii kohustusliku finantsarvestuse (raamatupidamise) kui ka ettevõtte juhtidele otsuste langetamise abistamiseks loodud juhtimisarvestuse tarvis. Selleks et langetada ettevõttes põhjendatud juhtimisotsuseid, tuleks kulusid liigitada nende käitumisliku iseloomu alusel muutuvateks ja püsivateks kuludeks. Muutuvkulu on kulu, mis muutub funktsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. Kõige olulisem sõna on siin „funktsionaalselt“. Nende kulude puhul saame alati määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine
turundusmeetmestiku komponendid (toode, hind, promotsioon ja jaotus) ja klassikalised juhtimise funktsioonid (planeerimine, organiseerimine, värbamine, juhtimine ja kontrollimine). Iga tasandi juht teostab ühte või mitut juhtimise funktsiooni, tegeledes turundusmeetmestiku erinevate komponentidega. Mudeli allosas paiknev nool kajastab tagasiside elementi keskkonna poolt mõjutatud juhtimisotsuseid. Tehtavate otsustega omakorda mõjutatakse jällegi keskkonda. Mõjutamise tase on ühtede elementide (nt. kliendid) puhul suurem kui teiste (nt. riiklikud organid). TURUNDUSE INFOSÜSTEEMI SISENDID JA VÄLJUNDID Infoallikas Sisend Väljund Klientide ja müügiesindajate tagasiside Kogutud kaebuste ja tähelepanekute fail ja Klienditeenindus toote ja tema töökindluse kohta. uut toote ideed
võimaldaks õigemaid valikuid ja otsuseid teha. Seetõttu ellimineeritakse paljud olulised tegurid ning tehakse paratamatult valeotsuseid. Kaasajal kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid enamasti otsuste ettevalmistamiseks ning nad on otsustusprotsessi üheks koostisosaks. Tänu arvutite levikule muutusid matemaatilised meetodid populaarseteks ja üha enam rakendatavaks. Kvantitatiivne juhtimisteadus võimaldab uurida suuri infomassiiive, mille abil saab teha põhjendatumaid juhtimisotsuseid. Nimetatud meetodite kasutamine on levinud tänapäeval näiteks organisatsioonifinantsmajanduslike näitajate analüüsimisel. 2.4.3.2. Operatsioonide juhtimine Operatsioonide juhtimine on juhtimise valdkond, mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel. Seda rakendatakse põhiliselt laomajanduse, tööplaneerimise ja graafikute koostamiseks, tootmise planeerimiseks, seadmete (vahendite) paiknemise optimeerimiseks, kaupade ja teenuste jaotamiseks, toote kvaliteedi juhtimiseks jm.
Seega on loogikaviga kui kirjutada näit. ohtude alla ,,majanduslangus" ja võimaluste alla ,,majanduse elavnemine/majanduskasv" valida tuleb üks neist, kumb on praeguste märkide alusel tõenäolisem stsenaarium? See ongi juhtimislik otsustamise küsimus jälgida keskkonda ja teha järeldusi: ärgem unustagem, et SWOT on abivahend otsustamaks, kuidas toimida edasi, tegemaks juhtimisotsuseid, valimaks strateegiat seega ülioluliste otsuste kvaliteet sõltub sellest, kuivõrd hästi/kvaliteetselt on SWOT koostatud. SWOT ei ole nö. asi iseenesest ta on vaheetapp, mõtete koondamise vahend, eesmärk on teha järeldusi ja (strateegilisi) otsuseid selle baasil. · Suur viga on: - kirjutada õpikust tüüpteksti maha "kasti täiteks" nii saadakse suvaline SWOT , mis ei kajasta konkreetse ettevõtte olukorda ja järeldused/ettepanekud ei sobi
8. Tegevuspõhine kuluarvestus logistikas Juhtimisotsuste tegemiseks ettevõtte juhtimisel peavad selle juhid omama informatsiooni paljudest valdkondadest. Ilma üksikasjaliku informatsioonita irma tulude kujunemisest ja kulude tekkimisest on ettevõttes võimatu võtta vastu olulisi juhtimisotsuseid. Kui müügitulude ja müügi- katete (puhastulude) tekkekohtade ja suuruste tuvastamine on üldjuhul tänu majandustarkvara kasutamisele suhteliselt lihtne, siis kulumäärade ja nende tekkekohtade identiitseerimine on töö- mahukas ja eriettevalmistust nõudev tegevus.
annaabi.ee 
