Salumets (0)

Salumets
Ajalugu
Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused , millest osa on võetud looduskaitse alla.
Mullastik
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas . Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud.
Asukoht Eestis
Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine.
Rinded
Puurinne -on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid :haarilik tamm,harilik pärn, valgepöök,harilik vaher ,harilik jalakas .Leidub veel ka arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske.
Põõsarinne-on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke likke nagu harilik sarapuu,mages sõstar . Veel leidub harilik türnpuud,paakspuud ja harilikku lodjapuud. Metsade servades võivad kasvada harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu .
Rohurinne -võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges,harilik kopsurohi, kollene ülane, võsaülane,harilik jänesekapsas, varjulill ja mets-harakputk.
Samblarinne - on eriti iseloomulik kähar salusammal kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid ja kaksiksamblaid.
Loomastik
Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on linnud , sest salumetsas leidub lisaks väga paljude rohttaimede ja puude-põõsaste seemnetele ka rohkesti putukaid. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal.