Paljasseemnetaimed (0)

Paljasseemnetaimed
q
Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb
tavaliselt suurte pooridega trahheiididest.
q
Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad
seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine
toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile,
moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad.
Tunnused:
o
Puuduvad õied, viljad
o
Paljunevad seemnetega
o
Seemned arenevad käbides
o
Lehtede asemel okkad
o
Eluvormilt puud, põõsad
o
Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid)
o
Enamus igihaljad
Paljasseemnetaimede peamised
rühmad :
v
Palmlehikud
v
Hõlmikpuud
v
Vastaklehikud
v
Jugapuud
v
Okaspuud
Palmlehikud
Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud
paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts -
palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte
sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia
bennetiidid ehk ürgpalmlehikud.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Hõlmikpuud
Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba) on puu, mis kuulub ainsa tänapäevani
säilinud liigina hõlmikpuutaimede hõimkonda.
Eesti suurim introdutseeritud hõlmikpuu kasvab Tallinnas, selle tüve ümbermõõt
1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 164 cm (2000); puu kuulub looduskaitse alla.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vastaklehikud
On väike rühm, kuhu kuulub tänapäeval vaid kolm üksteist kauged perekonda
­ efedra.
Jugapuud
Jugapuu kasvab 10­20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud
tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu (Fortingalli jugapuu) on
südamemädaniku tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi
kasvavad.
Taimed on harilikult kahekojalised, mõnikord ka ühekojalised. On täheldatud
kojalisuse muutumist taimel elu jooksul.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Okaspuud
Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm.
Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad
soomused. Seemned valmivad käbides.
Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik
jugapuu, harilik kadakas.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Okaspuude tähtsus:
v
Rohelus talvel
v
Rahulik taust soolotaimedele
v
Puit - ehitusmaterjal, paberi- tselluloosi-, mööblitööstuse
tooraine, küttematerjal
v
Vaik- keemiatööstuse tooraine, kasutatakse loodusravis
v
Okkad - okkajahu, -pasta, parfümeeriatööstuse tooraine
v
Kasvud, pungad - kasutatakse rahvameditsiinis
v
Kadaka marikäbid - maiseaine jookide, toitude
maitsestamiseks
v
Kasutatakse ilupuudena
Paljasseemnetaimede paljunemine
Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond
(1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on
sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad
käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid ­ õhupõitega
tolmuterad.
Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad
tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku,
ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne
viljastumist kaheks isassugurakuks ­ spermiumiks (1n). Emaskäbi igal
seemnesoomusel asub 2 seemnealget.