William Shakespeare „Romeo ja Julia“ (1)

William Shakespeare „ Romeo ja Julia “
1. Tegevus toimub 16. sajandil
Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda.
2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“.
Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak , Lorenzo kong , kalmistu ja hauakamber . Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud .
Ka Mantuas toimub tegevus. Seda on öeldud, et tänav poodidega. Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu.
3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad.
TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia.
KOLMAS VAATUS Romeo ja Tybalti asjade klaarimine, mille käigus tapab Tybalt Romeo sõbra Mercutio ning seepeale tapab Romeo Tybalti. Romeo läheb Juliaga hüvasti jätma enne pagendusse minekut. Juliat sunnitakse Parisega abielluma.
NELJAS VAATUS Vend Lorenzo mõtleb välja plaani, et Julia nõustugu Parisega abielluma, kuid enne seda võtab rohtu, mis viib ta 42 tunniks varjusurma. Neljas vaatus lõppebki sellega, et leitakse varjusurmas olev Julia, keda peetakse surnuks.
VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani asjaolusid selgitav kiri. Paris ja Romeo kohtuvad kalmistul , võitlevad ja Paris sureb . Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda.
4. Olulised tegelased on Romeo ja Julia. Nad on mõlemad noored, romantilised . Tragöödia algul on Romeo kurvameelne, sest armunud, aga ei leia vastuarmastust. Ta arvab , et seetõttu pole elul mingit mõtet. Romeo ei ole päris uljaspea, sest ta püüab Mercutiot ja Tybalti lahutada, aga see ei õnnestu . Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu , ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav. Samas on ta ka natukene tühja-tähja lobiseja enne, kui jõuab asjani. Julia emagi palub ammel suu pidada, sest too lobiseb liiga palju. Vend Lorenzo on siis mees, kes paneb Julia ja Romeo paari. Kui Romeot ei saadeta surma, vaid pagendusse, siis püüab Lorenzo talle näidata, milline imeline võimalus see on. Ta on mõneti selline mõistuse hääl. Ja samas püüab ta kogu hingest noori aidata. Tuleb ju tema ideele, kuidas noored võiksid taas kokku saada.
5. Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest peredest ning nende kummagi vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud salaja abielluma. Et Romeo tapab Julia nõo, ei tee asju lihtsamaks. Vastupidi, nende abieluga ei lepita nüüd kohe kindlasti.
6. a) „Mis nimi loeb? See, millel nimeks roos, teist nime kandes lõhnaks sama hõrgult.“
b) „Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik , tal iga kuuga ketas muudab kuju – niisama heitlik oleks siis su arm.“
c) „Arm, see on suits, mis tõuseb üles ohkeis; kui selgib – sära silmis õnnerohkeis, kui sumbub – meri murepisaraist. Mis on ta muud veel? Mõistlik vaimunõrkus, sapp lämmatav ja kaitsev vürtsihõrkus.“
7. Teost on veidikene raske lugeda, kuna ta on luulevormis. Õnneks oli ka kohti, mis siis luulevormis polnud. Selline romantiline armastuslugu pole päris minu jaoks. Aga võitlused vürtsitasid asja. Arvan, et loona oleks mulle rohkem huvi pakkunud kui näidendina. Oli suhteliselt loetav .