Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 7. mail Saaremaa Kunstistuudio Galeriis vaatamas Albert Gulki Joonistusi. Kunstnik Albert Gulk (45. aastane, pärit Antslast, lastekunstikooli õpetaja, hetkel vabakutseline). Ta osaleb näitustel alates 1988. aastast. Samal aastal asutas koos Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku ja Priit Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast. Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist. Tema joonistused jätsid väga huvitava ja juurdekutsuva mu, kuna ta ei ole kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat. Pildid olid sisult vä...
Leonardo da Vinci Käty Kuusemets 11 h Leonardo da Vinci ( 1452- 1519) kuulub nende haruldaste geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige mitmekülgsemad võimed. Ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener. Iseloomult oli ta rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas uute asjade katsetamine Da Vinci sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Leonardo da Vinci õppis Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus Leonardo kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused Ta kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba) Ta joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. ...
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja
parandamiseks.Nägin ka Constable teist kuulsat maali "Hüppav hobune" mis on maalitud 1825 aastal.Pärast maalide vaatamist tegelesime ka grupitööga kus iga rühm valis mingi maali ning kirjeldas seda teatud punktide alusel.Pärast kirjelduste ettekandmist lisas veel giid paar sõna kirjeldatud maalide kohta.Pärast ekskursiooni lõppu liikusime edasi ruumi kus anti igal ühel võimalus kasutada oma kujutlusvõimet ning joonistada taevas.Pärast pandi kogu klassi joonistustest kokku üks suur taevas,mi s kukus lõppkokkuvõttes hästi välja.Selle sündmusega lõppes meie ekskursioon.Üks pilt Constable"Heinavanker"-st. KUMU külaskäigu saab kokku võtta ainult positiivsete sõnadega.Nägin väga kuulsaid maale,sain teada kes Constable oli,laiendasin silmaringi ning veetsin mõnusalt aega.Soovitan kõigile kellel avaneb võimalus.
• Esialgu levis sürrealism kirjanduses ja teatrikunstis. Kasutati automaatset kirjutamist. • Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. • Mõnikord valmistati teoseid ka kollektiivselt aga nii, et tulemust nägid tegijad alles lõpus. Esimene suund • Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. • Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. • Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Joan Miro looming Teine peamine suund • Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud
otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias
Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks
aadlisoost. Järgmisena jõudsin ertshertsoginna Anna maalini. Maali fookus oli selgelt suunatud ertshertsoginna näole ning tema uhkele kraele. Kõik, mis jäi kraest kaugemale, paistis maali mustast taustast sama hästi välja kui must nööp keset kivisüsi hunnikut. Siis nägin teost, kus oli kujutatud türklaste jõudmist Konstantinoopoli juurde. Too teos oli joonistatud pliaatsiga paberpärgamendile ning erines ka stiililiselt eelnevatest joonistustest. Seejärel jõudsin keiser Rudolf II portreeni. Minu jaoks oli see portree üsna koomiline, kuna näo proportsioonid olid täiesti välja venitatud ning tundus, nagu oleks keiser endale hiigelsuure lõuaimplantaadi paigaldada lasknud. Küllap oli kunstnik regendi lõua meelega suurena maalinud, et rõhutada tema tugevat tahtejõudu. Keisri portreele olid võrdluseks veel 3 portreed, mis nägid võrreldes valitseja omaga lihtsakoelised välja. Lõpetuseks oli näitusel
Inimeste poolt kõneldud keeled ei ole igale rahvale arusaadavad, selle tõttu tahtes mõista võõrast keelt, peame seda tõlkima. Kunsti võime taibata ka ilma sõnaraamatuta, kuigi on kombeks rääkida iseseisvast kunsti keelest. Keelest, mis võib ühendada inimesi rahvusest, usust ja muudest teguritest sõltumata. Iga üks mõistab kunsti keelt vastavalt oma tunnetele, kogemustele ja teadmistele. Olgu see siis muusikakeel, tantsukeel või joonistustest ja maalidest peegelduv jutustus, mida autor endasi annab. See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja meeldejääv, kui sõnad läbi loomuliku keele. Keelega puutun ma kokku kõikjal, tahest tahtmata. Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru
ta Tallinna tagasi pöördub. Aastatel 1916 1918 elab Narvas. Aastatel 1909-1912 on Karl Burmani arhitektuurbüroos abiliseks-joonestajaks, samal ajal töötab raamatugraafika alal. Vabadussõja puhkemisel saab temast käskudetäitja ametnik sõjaministeeriumis, kus ta komandeeriti sõjamuuseumi juurde, ülesandeks sõidud rindele joonistamiseks ja fotografeerimiseks. Nende sõitude tulemusena ei sünni küll suuremaid teoseid, aga nii mõnigi ta joonistustest on haarav ehtsa sõjamiljöö- ja meeleoluga, eriti akvarell "Patarei tulistamas". Vabadussõja lõpust alates Areni niigi mitmekülgne kunstiline tegevus laieneb kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio
ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks
Tegevus toimub metsa ääres. Näib nagu oleks meestel juba raske päev selja taga, kuid nad ei saa ega tohi oma tööd pooleli jätta. 3. Mida iseloomustab sürrealism? Millal sai see kunstivool alguse? Sürrealismi iseloomustab spontaansuse väärtustamine ja Nimi: eksperimenteerimisihalus. Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis 4. Millised on sürrealistliku maalikunsti kaks stiili? Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Teine ning enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. 5. Nimeta kolm kuulsamat sürrealisti. Vali iga kunstniku tööde hulgast üks meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. René Magritte" La Clairvoyance" Pildil istub mees, kes maalib
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Tuntumad sürrealistid: · Joan Miro (1893-1983) nt: ,,Arlekiini karneval" · Giorgio de Chirico (1888-1978) verristliku sürrealismi eelkäija. Nt: ,,G. Apollinaire'i portree" · Salvador Dali (1904-1989) nt: ,,Mälestuse püsivus" · Rene Magritte (1898-1967) jahedama ja napima loomelaadiga. Nt: ,,Sööst läbi aja"
aastal Venemaal. Tema näitus Kuressaares avati 17.01.2009 ja kestab kuni 24.02.2009. Näitusel esitab ta enda maale ja joonistusi, mis on valminud Kalifornia rannikul ja Mehhikos 2007.-2008. a talvisel perioodil. Näituse tööd kujutasid peamiselt sealseid inimesi ning veidikene ka loodust- eriilmelisi ja eksootilisi taimi. Minu arust on tema joonistused väga julged ja tohutult väljendursikkad. Anna tööd tunduvad kuidagi värsked ja elulised. Samuti tundub nagu oleks tema joonistustest võimalik lugeda välja midagi väga erilist ja tundelist. Tohutult meeldis mulle aga see, et tema maalid on nii julged ja mõnusalt värvilised. Ta on minu jaoks tõsine kunstnik, kelle tööd võiksid endalgi kodus seinal rippuda. Tema väljendusrikkus on lihtsalt super. Tegelikult jäin galeriidega tohutult rahule. Lihtsalt super oli nendes käia ja ringu uudistada. Huvitav oli näha erinevate inimeste mõttemaailma ja tõlgendust elust. Nähtu jääb kindlasti meelde
tulemusena ta vrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid suured inimesed jtta kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest tusnud vrseid prints igal hommikul kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612.
1919.a. Eksponeeritakse tavalisi esemeid. Naeruvääristati kõiki väärtusi ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimesi püüti jahmatada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Nt. Kurt Schwitters, Marcel Duchamp (pilt) Sürrealism 1924.a. Ebareaalsuse kasutamine. Kasutati automaatset joonistamist. Iideid saadi laste, vaimuhaigete, primitiivsete rahvaste joonistustest. Veristlik sürrealism- tõepärased kujundid ebareaalsuse seoses. Nt. J.Miro,R. Magritte, M. Ernst, Salvador Dali (pilt) Funktsionalism 1920.a. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane Hoone vorm kujuneb tema otstarbest, hoone peab olema lihtne, geomeetriline ja odav toota. Nt. W
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles
Tema pintslitöö oli ääretult täpne ja korrektne. 2.) Giorgio de Chirico (itaallane) tema maalidel on tühjad, kummalistest ärevusest täidetud linnavaated või ruumid; inimeste asemel on tal skulptuurid või mannekeenid. 3.) Rene Magritte (belglane) tema maalidele on iseloomulik esemete absurdne seostamine. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne
Fourth level 86 x 70.5 cm Fifth level Õli lõuendil National Gallery, London See on üks viimaseid tema rohkem kui 75 autoportreest maalidest, joonistustest ja ofortidest Kasutatud Kirjandus õppematerjal Kunst Robert Cumming Kunsti Lugu E.H.Gombrich Internet: · http://www.miksike.ee · http://portfoolio.varstukk.edu.ee · http://www.wikipaintings.org/
Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus, mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool. Konstantin Melnikovi elumuutev päev oli seotud piima laiali vedava naisega, kes juhtus töötama ka Vladimir Chaplini pere all, kellele naine Konstantin Melnikovi jooniseid näitas. Rikas insener Vladimir Chaplin oli Melnikovi joonistustest nii vaimustatud, et palkas poisi oma firmasse ja maksis ka tema kunstiõpingute eest. Melnikov õppis Moskva Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri koolis. Melnikov sai üldhariduse 1910ndal aastal, 1914 lõpetas ta kunstiõpingud ja 3 aastat hiljem ka arhitektuuri õpingud. Melnikov abiellus 1912.aastal Anna Yablokovaga, neil sündisid kaks last.(1913 ja 1915) Huvitav fakt Melnikovi elu kohta on veel see, et ta oli taimetoitlane.
jutukas ja eriti armastas ta turistidele seletada Sagrada Familia kontseptsiooni. Pühapäevahommikuti käis ta katedraalis missal ja pärast seda pidas jalutades oma järgijatele pikki monolooge, mille need siis usinasti kirja panid. Gaudil oli oma eluajal palju austajaid, kuid ta ei vaevunud iialgi ennast reklaamima. Guell isegi korraldas ühel korral Pariisis hiiglasliku näituse Gaudi tööde makettidest, joonistustest ja fotodest, kuid Gaudi keeldus minemast isegi avamistseremooniale. Ta ei reisinud kunagi eriti ja ei tundnud huvi millegi muu, kui arhitektuuri vastu. Ta oli väga häbelik ja tundeline inimene, kes suutis mõista looduse arhitektuurilisi vorme. Ta arvas, et tõeline kunst saab sündida ainult Kataloonias, sest just seal langeb valgus looduses sellise nurga all, mis võimaldab kõiki asju näha täpselt sellistena, nagu nad tegelikult on. Gaudi jäi kuni surmani poissmeheks
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis
maalimine, joonistamine, fim, pehme ja suur skluptuur. Peale 59ndat aastat mõjutas teda teater. Oldenburg lõi tihti mitu variatsiooni ühele teemale. Ta osutas mitmele inspiratsiooni allikale ja julgustas oma vaatajaid looma mitut seost ning tegema mitut järeldust. Mitmed tema tööd olid metafooriks kehaosadele, tihti seksuaalse olemusega. Oldenburgi varsemad tööd olid primitiivse välimusega ning need olid inspireeritud hõimu (?) kunstist, koomiksitest, graffitist, laste joonistustest ja Jean Dubuffeti teostest. !963 muutusid ta tööd täpsemaks ja indutraalsemaks (?). Sellega algas tema pehmete skluputtirde aeg paber, kanavõrk, kips ja lõuend vahetusid vinüüli, pleksiklaasia ja formikaga. 60ndate keskel hakkas Oldenbrg tegema suuri monumente. Esialgu olid need vaid fantaasiad, kuid hiljem avastas ta, et neist mõndasid on võimalik ka teha. Üks esimesi oli ,,Huulepulk".
kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaazi (?) 39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele. 40. Sürrealismi iseloomulikud jooned: · üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist · lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René Magritte, Max Ernst, 41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid. Teine ehk veristlik(ladina k. veritas-tõde) suund, mis kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad, kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne.
" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega.
Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt "Horatiuste vanne" ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. "Sabiinitarid" Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika
üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise tähendusega. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim
Rühmas on igapäev 2 korrapidajat,kes vajadusel õpetajat aitavad ning kelle ülesandeks on töövahendite jagamine enne õppetööd ja pärast nende kokku korjamine. Korrapidajate roll rühmas on vajalik, kuna see harib lapsi korda pidama. . Selles vanuses on kasvatustöö väga oluline.Õppetöös on enamus lapsi tähelepanelikud ja kuulavad hoolega. Mäng ja laste vabaaeg: Rühmsas on u 80% lastest ka väga fantaasiarikkad, mida on siis märgata nii nende jutust kui ka mängust ja joonistustest. Näiteks piltidelt on selgelt märgata laspse fantaasiamaailm. Lastele meeldib tähelepanu ja nad on väga uudishimulikud. Tundub,et lastele meeldib väga tegeleda kujutava tegevusega. Üle poolte rühmas olevatest lastest tegelesid vabal ajal just joonistamisega. Üks laps joonistas rühmas minust 3 pilti seletades üksikasjalikult lahti,keda ja mida ta pildil kujutab.(pilt nr 1: mina ja minu laps; nr 2: mina lähen kelguga mäe peale alla laskma; nr 3: mina, päkapikk ja jõulupuu)
oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tunnete väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu "peaproovina". S.Freudi poolt unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks. 1920. ja 1930. aastate sürrealismile on tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste, vainuhaigete või ürgaja inimeste visuaalsetes eneseväljendustes. Esemes ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Vahel rõhutati ruumilist sügavust ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega.
Voltaire’i kabaree. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, kui naeruväärsed on nende väärtused (ilu, kombed). Hans Arp, Francis Picabia. Ready- made’i alustas Marcel Duchamp, kes hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid ning konstruktsioone senisele kunstile võõrastest materjalidest. (pilt „Purskkaev”) SÜRREALISM Sürrealism sai alguse 1920. aaastel Prantsusmaal, inspiratsiooni saadi unenägudest, hallutsinatsioonidest, laste joonistustest. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip”). ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki. Arshile Gorky, Sam Francis
Victorial oli väga hea naljasoon. Ta suutis pühenduda poliitilistele aruteludele nii ministritega, kui ka muusikale, puhkamisele ja kunstile. Samas oli ta üsna range ema. 1.5 Victoria hobid Victoria kirjutas kogu elu päevikud. Hiljem lasid Beatrice ja Edward VII (Bertie) hävitada oma ema päevikud, pidades neid liiga isiklikkudeks. Ta oli hea joonistaja ning joonistas palju pilte. Need pildid olid oma lõbuks ja mitte avalikuks vaatamiseks. Kui üks ajakirjanik sai kätte ühe tema joonistustest, siis Victoria andis ta kohtusse ja keelas enda joonistuste avalikustamise. See oli esimene kord, kui isevalitseja oli andnud oma privaatsuse riivamise pärast taotluse kohtusse. Victoria armastas balletti, teatrit, ooperit ja pidulike õhtusööke. Ta tegeles ka väga aktiivselt poliitikaga. 1.6 Victoria lähedased Ta päris trooni, kui oli 18-aastane, kuna ta kõik kolm venda, isa ja onu olid surnud. Aastal 1876 sai temast ka India keisrinna. Ta abiellus 10.02
lihatoodeteni. Eesmärk on pakkuda tarbijatele taskukohaseid ja maitsvaid tooteid, saavutades seda läbi pideva ja sihikindla tootearenduse. (Karni koduleht: http://www.karni.ee/) KOKKUVÕTE Kaubamärk on tähis, mis eristab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest. Kaubamärgiks võib olla tähis, mis koosneb ühest või mitmest erinevast sõnast, tähtedest, numbritest, joonistustest või piltidest, embleemidest, monogrammidest või allkirjadest, värvidest või värvikombinatsioonidest. Kaupluste väljapanekutes on tooted, tänu oma kaubamärgile, teiste toodete seas ära tuntavad, kuid ükski neist ei ole oma tooteid eksponeerinud mingil erilisel moel. Igal esitatud kaubamärgil on välja kujunenud oma kindel klientuur tänu pikaajalisele turul olekule, kvaliteedile, tuntusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Suva koduleht [WWW] URL http://www.suva.ee/index.php
Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock. Sürrealism Sürrealism. 20. saj. algus, 1924-1945 Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. POPkunst. 50. aastate lõpp - 60. algus. Andy Warholi "Supipurgid" Sõjajärgne abstraktsionism oli hästi
nende kaasaja kohta? Antud kirjutis ei pretendeeri täielikule ülevaatele erinevate kriitikute nägemustest Manet’ teosele. Pigem püüan siinkohal mõningaid vaatenurki kõrvutades tuua välja levinumad tõlgendused antud teosest ning vaadelda lähenemisnurkade omapära tulenevalt kriitikute autoripositsioonist. Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest. Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi ja meediumi erisustes ning eraldi peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’ teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz
arengus takerdunud. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas saab kodus kujundada arengusoodsa keskkonna, ja jälgida, et kõikide laste areng kulgeks suhteliselt ühtlaselt. Suuline kõne on üheks lugema hakkamise eelduseks ning seepärast on lasteaias kõige olulisem õhutada last selgelt kõnelema ja ilmekalt esinema, teadustama, jutustama. Lapsel tuleb lasta mänguasjadega kõneleda, rääkida nende eest, laulda ja öelda salmikesi. Teda peab tagant julgustada rääkima oma joonistustest, fotodest, kogemustest jms. Keeleliselt arendavad last hääldamisharjutused, rütmimängud, liisusalmid, kiirkõne; erinevad harjutused häälega, keelega, huultega. Lugemise õppimisel on tähtis m ä n gulisus. Mängu kaudu on laps võimeline omandama uusi teadmisi, kinnistama vanu, treenida omandatud oskusi ja nii rohkem kui õppimise-harjutamise situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada,
usaldati tema eksimatu käe hoolde, nagu erakordses ratsanike võitluse osas maali taamal, mis on animeeritud pliivalge esiletõstmisega. See pidi olema rohkem rahuldav Leonardole, kui lõpetatud maalid, mis olid kas kiired ja julged või arglikud ja peened. Tema maalide, illustratsioonide ja teaduslike märgete kommentaaride algideed olid tihti pigem peened poeetilised tööd, kui kiretud teaduslikud dokumendid. Seda võib nähe tema lillede ja loomade joonistustest ja isegi mõnikord tema kõige tooremates anatoomiauuringutes või tema joonistustes maakoore kihistumisest, tema ,,uputustes", tema ,,tornaadodes" veest ja tuulest. Leonardo valmistus Milano Santa Marie delle Grazie kirikule maalitavaks Püha õhtusöömaaja freskoks paljude uuringute ja detailsete märkustega, kuhu ta joonistas zestid, näod ja ilmed. Valides hetke, mil Kristus teatas apostlitele eelseisvast reetmisest, kasutas
kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid. Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1.Võõra joonistuse arusaam, kui pilt tegelikkusest 2. Üldise kavatsuse arusaam joonistustest 3. Sidemete leidmine juhuslikult kritseldatud eseme ja selgelt äratuntava vahel 4. Joonistamise sulandamine liikumismängu, mis omandab eluliste situatsioonide kujutamise funktsiooni 5. Sõna kasutamine, mis annab joonistusele sümbolilise tähenduse või mis kinnistab sidet joonistuse ja eseme vahel ja seejärel formuleerub ka mõte 6. Kritselduste resultaatidele teatud kindla tähenduse andmine ja üleminek
Mussorgski akadeemilise hariduse puudumine ja kadedus. Üks oponente oli ka Pjotr Tsaikovski. Tuntud ooperid on veel "Sorotsintsõ aastalaat" ja ainuke koomiline ooper "Naisevõtt". Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel. Koos Claude Debussyga tegid nad väga palju, et tuua Mussorgski välja ebasoosingust venemaal ja tutvustada teda läänes. Mussorgski oli eelkõige muusikaline portretist ja dramaturg. Psühholoogiline realist. Oma muusikaga eemaldus ta akadeemilistest arusaamadest
Lastehaiglale toetatakse ka noorte spordi- ja kultuuriüritusi. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/?Menu=43 ) 13 KOKKUVÕTE Kaubamärk on tähis, mis eristab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest. Kaubamärgiks võib olla tähis, mis koosneb ühest või mitmest erinevast sõnast, tähtedest, numbritest, joonistustest või piltidest, embleemidest, monogrammidest või allkirjadest, värvidest või värvikombinatsioonidest. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Premia ajalugu [WWW] URL http://premia.ee/?id=10472 (10.10.2009) 2. Kalevi ajalugu [WWW] URL http://www.kalev.eu/ajalugu (10.10.2009) 3. Tere ettevõttest - [WWW] URL http://www.tere.eu/ettevottest/yldinfo (10.10.2009) 4. Balbiino ajalugu [WWW] URL http://www.balbiino.ee/?Menu=43
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see
Loodi ka barokilikult toretesv Estonia teatrisaali laemaal,ühistööna-Evald Okas,Elmar Kits,Richard Sagrits. Moskva surve tugevnes järk järgult ja kriitika läks aina kurjemaks ja isiklikumaks.Kõigis loomingulistes liitudes toimusid nn puhastused. Välja heideti enamik paremaid kunstnikke- keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest-sellist süüdistust sai esitada pea kõigile eesti kunstnikele.Arreteeriti mitmeid kunstnike ja otsene vägivald tabas paljusid kunstiüliõpilasi,vangistati ja küüditati paljud kunstnikud-Ülo Sooster,Henn Roode,Esther Potisepp(hiljem Roode),Valdur Ohakas jt.Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Kui enamik kunstnikest olid juba osalenud dadaistlikes liikumistes ja tõid sürrealismi kaasa juba tuntuid võtteid siis Andre Masson, Joan Miro ja Yves Tanguy mängisid otsustavat osa sürrealistliku automatismi väljatöötamisel. Kujutavas kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba maalimist. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistide sümbolid muudeti abstraktseteks märkideks. Massoni joonistused koosnevad joonterägastikest ja värviplekkidest. Kunstnik lihtsalt laseb pliiatsil või sulel vabalt paberil liikuda, mõtlemata kompositsiooni-perpektiivireeglitele ja üldse kavatsusele midagi kujutada. Et nõrgendada teadlikku kontrolli kasutati alkoholi ja narkootilisi aineid. Tanguy maalidel on kujutatud amorfsed vormid kõledas ruumis, võrreldes
VERISTLIK SÜRREALISM lad.k. veritas tõde). Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Mõnikord on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega (Salvador Dalí, René Magritte'i , Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). 4. abstraktne ekspressionism Abstrakrne ekspressionism (Abstract Expressionism), nagu seda nimetas ameerika kriitik Robert Coats, ehk New Yorgi koolkond on esimene algupärane Ameerika abstraktsionistlik vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning
· Vali ettelugemiseks pingsamat kaasamõtlemist nõudvad jutud. Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel. · Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini. · Vestle lapsega tema joonistustest ja voolimistöödest Kui laps sulle oma vastset loomingut näitab, räägi temaga sellest. Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab. Õppimisvõime arenemine Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu
H.O.O.Q.“ (1919). Francis Picabia (1879 – 1953): See siin on Stieglitz (1915) Marcel Duchamp (1887 –1968): Fontään (1917) Marcel Duchamp (1887 –1968): Rrose Selavy (foto Man Ray) ● FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme („Lapskarburaator“), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaže, millest tuntuim on „Tuletikunaine“, kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja „391“. Teoseid: „Lapskarburaator“ (1918), „Ortofon“ (1919), „Tuletikunaine“ (1920). ● KURT SCHWITTERS (1887-1948)
prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Sai selgeks, et Moskva ei talu enam mingit kohalikku omapära, Eestis hakati looma kolhoose ja painutama kultuuri üleliiduliste mallide järgi. Kõigis loomingulistes liitudes toimusid "puhastused" ja heideti välja enam paremaid kunstnikke, keda süüdistati formalismis, natsionalismis või lihtsalt "loomingulises passiivsuses". Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest. Sellist süüdistust sai aga esitada paaegu kõigile eesti kunstnikele. Kunstnike Liidu liikmete tavaliseks karistuseks oli väljaheitmine, mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise. Tüüpiline stalinistlikule terrorile oli see, et kohtunikud muutusid ise varsti süüalusteks. Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad, tiitlid ja autasud ning läks jalatsivabrikusse tööliseks. Anton Sarkopf pages Moskvasse, kus sai oma noorepõlvesõbrast sotsrealistliku skulptori abilisena
annaabi.ee 
