Antoine de Saint Exupery - Väike Prints (0)

Loo alguses r� gib
�
  jutustaja traumaatilisest kogemusest lapsep  lves,
�
 mille 
tulemusena ta v�  rdus
�
 joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid 
suured inimesed j tta
�
 kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja 
tegeleda pigem maateaduse , ajaloo, matemaatika ja grammatikaga.  hel
�
 r nnakul
�
 
tabab suurte inimeste hulgas  sna
�
 m istlikuks
�
 peetud mehe lennukit rike ja 
mees on sunnitud tegema h damaandumise
�
 Sahara k rbes.
�
 Seal kohtab ta uue p eva
�
 
t usu
�
 ajal v ikest
�
  printsi , kes palub endale joonistada lamba. Lendur  
eba nnestub,
�
 kuna   kski
�
 joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel 
joonistab ta l puks
�
 kasti ja v  idab ,
�
 et lammas on seal sees.  llatuseks
�
 oli 
prints just seda soovinud.
Jutuajamiste k igus
�
 tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem 
kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed,  ks
�
 kustunud). Kolmandal 
p eval
�
 sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate 
ahvileivapuude seemnetest, millest t usnud
�
 v rseid
�
 prints igal hommikul  
kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612.
V ike
�
 prints armastab p ikeseloojanguid
�
 ja  htainust
�
  roosi , mis s ndis
�
  hel
�
 
hommikul koos p ikesega.
�
 Viiendal p eval
�
 saab jutustaja teada v  ikese
�
 printsi 
elusaladuse: mis saab siis kui joonistatud lammas tema  heainuma
�
  lille  
maailmas, keda ta tunneb,  ra
�
 s� b
� . Jutustaja p� di
�
s Maa peal olevat nutvat 
printsi lohutada ja   tles
�
 talle: "Lill, keda sa armastad, ei ole h daohus...
�
 
Joonistasin talle suukorvi, sellele sinu lambale...".  ige
�
 pea hakkab lill oma 
pisut pirtsaka enesearmastusega printsi piinama ja too otsustab planeedilt 
lahkuda, enne lillega jumalaga j ttes.
�
 Et endale tegevust leida ja  ppida
�
 
k lastab
�
 prints kuut asteroidi 325, 326, 327, 328 ja 329, mis k ik
�
 on 
asustatud v ikese
�
 printsi jaoks veidrate tegelastega. Esimesel elas alamateta 
kuningas, j rgmisel
�
 uhkeldaja,  lej
�
r
� gmisel joodik, neljandal  rimees
�
 ning 
viiendal laternas� staja
�
 koos laternaga. Kuuendal planeedil elab ja tegutseb 
geograaf , kes palub printsil kirjeldada oma planeeti. Kui too mainib roosi, 
teatab geograaf, et lilli ta  les
�
 ei m rgi.
�
 "Lilled on � ri
�
kesed,"   tleb
�
 ta. 
Siinkohal tabab printsi esimene kahetsushoog, et j ttis
�
 oma � r
� ikese nelja 
okkaga roosi   ksinda
�
 koju.
Geograaf soovitab k lastada
�
 planeeti Maa, millel on hea maine.
Seitsmendal planeedil, geograafi poolt soovitatud Maal, kohtab v ike
�
 prints 
esimesena h bedakarva
�
 v ru
�
 liiva sees liigutamas. Maoga vesteldes sai v ike
�
 
prints teada, et on kukkunud Aafrikasse - Sahara k rbesse.
�
 V ikest
�
 printsi 
h mmastas
�
 mao haprus , madu oli peenike kui s rm
�
 ja ilma jalgadeta. Madu see 
aga ei h irinud,
�
 enesekindlalt lausus madu: "Selle, keda ma puudutan, annan ma 
tagasi mullale, kust ta on v etud.".
�
  Maol on v ikesest
�
  puhtast t he
�
 pealt 
tulnud printsist kahju, mispeale pakub ta oma teenuseid, v ites
�
  enesel olevat 
j udu
�
 ja v imu
�
 aidata printsi  hel
�
 p eval,
�
 kui too tunneb igatsust oma 
planeedi j  rele .
�
J rgmisel
�
 hetkel k netab
�
 prints k rbelille
�
 ja uurib tema k est,
�
 kus on 
inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi n gi
�
 ta neid, aga ei v i
�  
iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil 
pole juuri, see teeb nende elu v ga
�
 raskeks," lausub lill.
V ike
�
 prints ronib k rge
�
 m e
�  otsa, et n ha
�  korraga tervet planeeti ja k iki
�
 
inimesi, kuid n eb
�
 ei vaid kaljuteravikke. Tema h igetele
�
 vastab kaja .
L puks
�
 avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on   nnetu ,
�
 sest tema 
roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on neid viis 
tuhat , ja k ik
�   hesugused.
�
 Prints heidab rohule ning puhkeb nutma .
Ilmub v lja
�
  rebane , kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga j ttes,
�
 v idab
�
 
rebane , et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult s damega
�
 n ed
�
 
h sti.
�
 K ige
�
 t htsam
�
 on silmale n htamatu.
�
 Edasi r� kis
�
 rebane, et printsi 
roos on t eliselt
�
 eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints 
armastab. "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii 
t  htsaks ,"
�
  tleb
�
 ta.
"Sa vastutad alati k ige
�
 eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi 
eest...".
Maal kohtab prints veel r� paseadjat
�
 ja kaupmeest. R� p
� aseadja r� gib
�
 
printsile, kuidas reisijad ruttavad pidevalt  hest
�
 kohast teise olemata kunagi 
rahul selle  le,
�
 kus nad on. Kaupmees tutvustab aga t iuslikke
�
 tablette, mis 
kustutavad janu ning aitavad sellega inimestel s� sta
�
 n dalas
�
 53 minutit. "Kui 
minul oleks viisk  mmend
�
 kolm minutit aega, siis ma sammuksin  sna
�
  tasakesi  
allika poole...,"  tleb
�
 prints.
Jutustus j uab
�
 otsaga tagasi lendurini, kes on n dal
�
 aega  ritanud
�
 oma 
lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. 
Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas   hega
�
 neist kollastest madudest , kes 
sulle kolmek  mne
�
  sekundiga otsa peale teevad, tolle m rgi
�
 headuse  le,
�
 et 
mitte koju p� rdudes
�
 pikalt piinelda.
Prints j tab
�
 s damlikult
�
 h vasti
�
 ja tahab s� st
�
a lendurit hingevalust, 
v ites,
�
 et kuigi see n ib
�
 nii, siis tegelikult ta ei sure . "Ma ei saa keha 
kaasa viia. See on liiga raske,"  tleb
�
 prints.
Jutustus l  ppeb
�
 visandiga, mis kujutab k ige
�
 kaunimat ja k ige
�
 kurvemat 
maastikku maailmas. Just siin ilmus v ike
�
 prints Maale ja siit ta kadus .