Konstantin Stepanovich Melnikov Kaasaegne arhitektuur (0)

Konstantin Stepanovich Melnikov
Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik.
Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus , mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool.
Konstantin Melnikovi elumuutev päev oli seotud piima laiali vedava naisega, kes juhtus töötama ka Vladimir Chaplini pere all, kellele naine Konstantin Melnikovi jooniseid näitas. Rikas insener Vladimir Chaplin oli Melnikovi joonistustest nii vaimustatud, et palkas poisi oma firmasse ja maksis ka tema kunstiõpingute eest. Melnikov õppis Moskva Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri koolis. Melnikov sai üldhariduse 1910ndal aastal, 1914 lõpetas ta kunstiõpingud ja 3 aastat hiljem ka arhitektuuri õpingud. Melnikov abiellus 1912.aastal Anna Yablokovaga, neil sündisid kaks last.(1913 ja 1915) Huvitav fakt Melnikovi elu kohta on veel see, et ta oli taimetoitlane .
Algselt haritud neoklassitsismi ideoloogiatega, ei hoidnud historitsismi reeglid ja piirid teda siiski pikalt kinni. Noor arhitekt avastas end juba varsti mõtlemas piiridest välja. Oma esimese suurema ülesandega (The angular Soviet Pavilion) Pariisi Rahvusvahelise Dekoratiivse ja Kaasaegse Tööstus Kunsti Näitusel (1925), avaldas Melnikov mitu ideed, mis täiustusid hiljem ja avaldusid tema tulevastes projektides – dünaamilised ja ühendatud hoonemahud, kaldus katused ja väsimatu energia mis tundus kehastavat varajast Nõukogude Liidu ühiskonda.
(The angular Soviet Pavilion)
Nagu enamik arhitekte projekteerisid riigi heaks, nii ka paljud Melnikovi projektid olid sel ajal uue riigikorra riigi hooned. Küllaltki kiire eduga, projekteeris Melnikov mitu hoone kompleksi ja tööliste elamuid, mis peegeldasid ja propageerisid kommunistliku elustiili.
(Svoboda factory club )
(Frunze workers club)
Melnikovi kuulsamateks projektideks saab lugeda Rusakovi tööliste hoonet (Rusakov Workers Club) ja tema enda maja. Üllatav on siinjuhul aga Melnikovi maja ehitusloa saamine, kuna hoone disain oli täiesti tavatu ajastus, kus ühetaolisus ja samasus tundus ainuõige lahendus. Arhitekti enda maja projekti ehitus sai võimalikuks vaid sellele, et ta taotles seda projekti riigi silmis kui ’’tööliste hoone prototüüp’’.
Melnikovi maja on klassikaline 1920ndate Vene avant -garde stiili elamu ning hoone paikneb Moskvas. Melnikovi maja esteetika erineb suuresti traditsioonilisest Nõukogude Liidu aja elamu arhitektuurist. Melnikov ekspressionistlik lähenemine disainile oli just see, mille tõttu ta oma lühikese karjääri jooksul arhitektina tunnustust sai. Suurem osa tema projekte ehitati 1923.aasta kuni 1933.aasta vahemikul , millest tema enda elamu on vaieldamatult üks parimaid ja innovatiivsemaid projekte.
(Melnikovi maja ja selle vaated paberil )
Kontseptsioon arenes välja tema Zuev tööliste hoone (Zuev Workers club) eskiisist. See sisaldab kaht 3-korruselist omavahel põimuvat silindrilist mahtu, kus on piisavalt ruumi tema pere, tema maalide ja arhitektuuri stuudio ruumide jaoks.
(Melnikovi maja plaan ja peasissepääs)
Melnikov andis hoonele silindrilise kuju, sest ta veendus et nii kulub vähem materjali. Esimene silinder on mõne võrra madalam teisest silindrist , mis on tänava poole suunatud. Peasissepääs on klaasfassadiga seina osast. Välisseinad on viimistletud valge krohviga ja hoone akna kujud on inspireeritud meekärje struktuurist, mille nurgad olid määratud kohaliku tellise veerand pikkusest.
(Melnikovi maja lõige ja akende ümbrise ehitamise viis tellistest)
(Melnikovi maja interjöör)
Peaaegu 60 kuusnurkset akent , mille tegemisel on kasutatud 9 erinevat raamistikku, täidavad tänava poole suunatud kõrgema silindri sisemised ruumid valgusega . Hoonel kasutatud ehitus- ja klaasimis süsteemi tõttu, pole vajadust majal ka aknalaudadeks ja sillusteks . Tühjad kuusnurksed avad, mis jäid klaasimata, täideti savi ja vanametalliga lisades seinale massi, mis pidi vähendama hoones suurt temperatuuri erinevust talve ja suve vahel.
(Melnikovi maja)
Umbes samal ajal kui valmis Melnikovi maja, oli valmimas ka Rusakovi tööliste klubi. Tänaseni on Klubi kõige tähelepanuväärsem ja kõrgelt hinnatum Melnikovi avalikest projektidest, samuti on hoone ka ilusaks näiteks 1920ndate Nõukogude Liidu konstruktivismist. Hoone valmis 1927-1928.aastal.
(Rusakovi tööliste hoone)
Stalini võimu tõusuga 1930.aastatel, hakkas Nõukogude Liit arhitektuuri kasutama nagu masinat, millega väljendada poliitilist võimu. Nagu kõigis Euroopa totalitaarsetes riikides, asendati ka siin eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks.
(Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium)
Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm väiksemat auditooriumit, huvitav väiksemate auditooriumite juures on see, et iga ühe neist saab eraldada suurest auditooriumist liikuvate seintega. Hoone tagaosas asuvad tavapärasemad kabinetid.
Kuigi hoonel kasutatud materjalidest nähtavad on vaid betoon, tellis ja klaas, siis raudbetooni konstruktsioon hoonel saavutati läbi erinevate mahtude koos terav nurkade ja diagonaalidega.
(Rusakovi tööliste hoone makett ja hoone)
1920ndate lõpuks oli Moskva täis Melnikovi tööliste hooneid , nagu Burevestnik, Frunze, Kauchuk ja Svoboda, samuti ka mõned auto ja bussi garaažid. Iga projekt oli küll ainulaadne, kuid ikkagi omasid hooned sarnaseid kalduvusi ümar plaani, akna detailide tunnusjoonte ja üle paisatud kujundite osas.
(Bakhmetevsky Bus Garage , 1926)
(Burevestnik Factory Club, 1929)
(Novo-Ryazanskii Bus Garage, 1929)
(Kauchuk Factory Club, 1929)
(Porcelain Factory Club, 1930)
(Garage Intourist, 1934)
(Gosplan Garage, 1936)
(Office of New Sukharev Market , 1924)
Vene arhitekt ja maalikunstnik Konstantin Melnikov pälvis kuulsuse alles hiljuti , ligi 40 aastat peale oma surma. Arhitekti kuulsust varjutas 20ndal sajandil Nõukogude Liidu Arhitektuuri asutus, kuna Melnikov keeldus allumast Stalinismi klassikalistele arhitektuuri reeglitele. Tulemuseks oli see, et Melnikov pidi oma arhitektuuri karjääri lõpetama juba 10 aastat peale selle algust. 1933.aastal töötas Melnikov mõne aasta veel linnaplaneerimisega ning aeg-ajalt võttis osa ka arhitektuuri konkursitest, kuid edutult. Melnikovi arhitektuuriline karjäär mis algas nagu ilus ja kõrge tähelend, varises 1930.aastate keskel traagiliselt kokku, mida Melnikov enam taastada ei suutnud. Jättes arhitektuuri ajalukku vaid mõned lõpetatud ja väga hinnatud hooned, naasis Melnikov tagasi maalimise juurde. Konstantin Stepanovich Melnikov suri 28.november 1974.aastal. (84)
Kasutatud materjalid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Melnikov#Buildings
https://www.archdaily.com/151567/ad-classics-melnikov-house-konstantin-melnikov
https://www.archdaily.com/771159/spotlight-konstantin-melnikov
https://www.archdaily.com/770492/the-architecture-of-konstantin-melnikov-in-pictures
https://www.archdaily.com/155470/ad-classics-rusakov-workers-club-konstantin-melnikov
https://www.designboom.com/architecture/konstantin-melnikov-russian-avant-garde-architecture-photography-denis-esakov-07-16-2015/
https://www.britannica.com/biography/Konstantin-Stepanovich-Melnikov
http://biography.yourdictionary.com/konstantin-stepanovich-melnikov
https://en.wikiarquitectura.com/building/melnikov-house/