Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade jkilpides ja mgiliustikes vi liigub phjaveena sgavas maapues. 0,02% vett on jgedes-jrvedes. 0,001% vett on veeauruna.
Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna)
12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17
Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene.(11) Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ooken. Jood siseneb õhku merevee pritsmete kaudu või joodi gaasina. Õhus jood seguneb veega ning sajab siis alla ja siseneb maapinda. Jood säilib maapinnas pikka aega.(13) 5. Toksilisus a) Üldine toksilisus · joodi ohtlik sisaldus sissehingamisel 20 C kraadi juures võib tekkida väga kiiresti. Ühkordsel sissehingamisel võib jood põhjustada: hingamisraskusi, köhimist, kurgu valu ja haavandeid, naha punetust, tõsist naha põletust.
*Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga kohti
Üks kriitik meenutas lugu saksa muinasjutukangelasest kuningas Purmentonist, kelles peitunud hiigelvägi vaid keskööni, mil ta muutus kääbuseks ning päikesetõusl sai ta taas tagasi oma jõu. Kas ei komponeerinud Rubinstein mõned teosed enne ja mõned pärast keskööd; ühe teoselõigu enne ja teise pärast kellalööki? Või puuduski tal tõeline loominguline talent? Suur osa Rubinsteini loomingust on unustatud. Tema kuuest sümfooniast teatakse Teist, alapealkirjaga ,,Ooken", viiest klaverikontserdist Neljandat, üht-teist esitatakse tema kammeransambli- ja klaverimuusikast, tema ligi 20 ooperist on elujõu säilitanud ,,Deemon". Vaid ülipopulaarset Meloodiat F-duur op.3, nr.1 võib kuulda kümnetes erinevates seadetes. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) ,,...Kunagi püütakse tungida minu tunnete ja mõtete intiimsesse maailma, kõigesse sellesse, mida ma olen oma elu jooksul nii hoolikalt varjanud rahvahulkade pilkude eest..."
annaabi.ee 
