Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus
................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................................................7 3.1. Miks jood nii tähtis on?....................................................................................................................................7 3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua?...............................................................................................................7 3.3. Miks jodeeritud sool?.......................................................................................................................................7 3.4. Joodi puudus raseduse ajal .
Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3;
hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on pundunud ja ilmetu • Nahk on kollakas, kuiv ja jahe • Bradükardia • Kehatemperatuuri alanemine • Arengu
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
........................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed I ja 0.
näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee
.......................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
ärritav; mürgine i- ril 7 °C. vedelik ja ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Jood Hallikasmust Omab kalduvust Vees Jood Jood sulab metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C,
· allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin · vesilahustuv · tähtsus: nägemisprotsessid, küüned, nahk, juuksed, koensüümsed vormid FMN ja FAD, dehüdrogenaas · defitsiidi tunnused: pragunenud huuled, nõrkus, depressioon · toksiline pole, kuid liiga suurtes kogustes tarbimine viib teiste B-grupi vitamiinide väljutamiseni · allikad: maks, pärm, täisteratooted, piim, rohelised taimed Niatsiin ehk vitamiin B3 · vesilahustuv · tähtsus: süsivesikute, valkude ja rasvade metabolis, NAD ja NADP koostises · ületarbimine lühikese aja jooksul: naha punetamine, põletuse tunne, iiveldus, kõhulahtisus, veresoonte laienemine; pikema aja jooksul: tumedad pigmendilaigud, maohaavad, kollatõbi, maksakahjustused
täiskasvanul. Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3-6-aastastel 1300 1700 ml 7-10-aastastel 1900 2200 ml 11-14-aastastel 1900 - 2600 ml 15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Joodava veena peaks organism seda saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta. 1.5.Vitamiinid Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismi kaitsevõimet. Normaalseks arenemiseks ja elutegevuseks vajavad lapsed kindlasti iga päev eale vastavas koguses vitamiine. Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt. 7
On struuma e. kilpnäärme haiguslik suurenemine, koordinatsioonihäired ja ainevahetusehäired. Joodi imendumist takistavad mõned glükosiidid ja fenoolsed ühendid, mida leidub kaalikas ja muudes ristõielistes, spinatis ja aedsalatis. Kaltsiumi ja magneesiumirikas joogivesi võib samuti joodiimendumist takistada. Joodi ületarbimist On täheldatud joodipreparaatide liigse tarvitamise puhul, selle sümptomiteks on esialgu alakõhuvalud, iiveldus, metalli maitse suus jpm. Joodiga liialdamine raseduse ajal võib põhjustada imiku kilpnäärme suurenemist ja alatalitlust ning nahalöövet. Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub: väikelaste kasv ja vaimne areng, organismi metabolismi kiirus, juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva,
CAS number: 106-42-3 IUPAC nimi: 1, 4-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 138 oC Sulamistemperauur: 13 oC Suhteline tihedus: 0, 86 Lahustuvus vees: ei lahustu Aururõhk 20 oC juures: 0, 9 kPa Leekpunkt: 27 oC Isesüttimise temperatuur: 528 oC Log Pow: 3, 15 Henry seaduse constant: 0, 32 3 Kineetika ja metabolism Ksüleen võib sattuda organismi sissehingamisel, allaneelmisel ja/või silma või nahaga kokkupuutel. Organismi sattudes liigub aine veresoondkonna kaudu maksa ning biotranformatsioon toimub metüülgerupi oksüdeerimisel alkoholiks, aldehüüdiks ning lõpuks orgaaniliseks happeks. Edasi konjugeerub antud metüülbensoehape glütsiinhappega ning väljutatakse uriiniga. Joonis 1: Ksüleeni metabolism Väikesed kogused eemalduvad organismist ka respiratsioonil muutmata kujul. Ksüleeni
p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 106-42-3 IUPAC nimi: 1, 4-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 138 oC Sulamistemperauur: 13 oC Suhteline tihedus: 0, 86 Lahustuvus vees: ei lahustu Aururõhk 20 oC juures: 0, 9 kPa Leekpunkt: 27 oC Isesüttimise temperatuur: 528 oC Log Pow: 3, 15 Henry seaduse constant: 0, 32 3 Kineetika ja metabolism Ksüleen võib sattuda organismi sissehingamisel, allaneelmisel ja/või silma või nahaga kokkupuutel. Organismi sattudes liigub aine veresoondkonna kaudu maksa ning biotranformatsioon toimub metüülgerupi oksüdeerimisel alkoholiks, aldehüüdiks ning lõpuks orgaaniliseks happeks. Edasi konjugeerub antud metüülbensoehape glütsiinhappega ning väljutatakse uriiniga. Joonis 1: Ksüleeni metabolism Väikesed kogused eemalduvad organismist ka respiratsioonil muutmata kujul. Ksüleeni
Mitmed ravimpreparaadid on vitamiinide koensüümvormid. Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse millise substraadi muundumist antud ensüüm katalüüsib. Liitensüümi koensüümosa osaleb otseselt efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises. HORMOONID Üheks ainevahetust reguleerivaks süsteemiks on hormonaalne süsteem. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed, eluliselt vajalikud ained, mis tekivad organismis väikestes kogustes, kuid on tugeva toimega. Keemiline koostis on hormoonidel erinev. Ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised aminohapete tuletised (adrenaliin), neerupealsete koore ja sugunäärmete hormoonid on steroidse struktuuriga. Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega. Endokriinnäärmete hüpo- või hüperfunktsioonijärgselt sugenevad vastavad haigused. Hormoonidega sarnased ained koehormoonid on kohaliku toimega ja neid ei sünteesita
vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt)
toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt);
On struuma e. kilpnäärme haiguslik suurenemine, koordinatsioonihäired ja ainevahetusehäired. Joodi imendumist takistavad mõned glükosiidid ja fenoolsed ühendid, mida leidub kaalikas ja muudes ristõielistes, spinatis ja aedsalatis. Kaltsiumi ja magneesiumirikas joogivesi võib samuti joodiimendumist takistada. Joodi ületarbimist On täheldatud joodipreparaatide liigse tarvitamise puhul, selle sümptomiteks on esialgu alakõhuvalud, iiveldus, metalli maitse suus jpm. Joodiga liialdamine raseduse ajal võib põhjustada imiku kilpnäärme suurenemist ja alatalitlust ning nahalöövet. Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub: - väikelaste kasv ja vaimne areng, - organismi metabolismi kiirus, - juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis,
Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
............................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia................................................................................................. 7 Muud toksilised effektid.....................................................
Selle tasapinnaline valem näeb välja järgmiselt: H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Molekulina on seda aga kujutatud järgmiselt: Leidumine, tekkimine ja saamine Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel, peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine. Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Eteeni hüdratsioon: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Heaks süsivesikute allikateks on leib-sai (eelistatult täisteratooted), puu-ja köögiviljad, kartul, tatar, kaerahelbed ning riis. Sahharoosist (s.o. suhkrust) saadav energia ei tohiks ületada 10% kogu tarbitavast energiast. Vähem tuleks süüa suhkrut sisaldavaid magusaid küpsetisi, küpsiseid jm. Vähese süsivesikusisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, tomat, paprika, brokoli, suvikõrvits, rohelised oad, spargel, seller, kurk ja seened. Alkohol Alkoholi kasutamine suurtes kogustes mõjutab naise reproduktiivtervist, mõjutades viljastumisvõimet. Suures koguses alkoholi tarvitamine raseduse algperioodil (üle 80 g kanget alkoholi päevas) võib oluliselt mõjutada loote arengut. Seetõttu soovitatakse rasedust planeerival ja rasedal naisel alkoholi tarvitamine suurendab loote alkohoolse sündroomi (Fetal Alcholol Syndrome) tekke riski. FAS-ile iseloomulikuks ilminguks on madal sünnikaal, väike peaümbermõõt, võimalikud kongenitaalsed
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid
Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid · Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. · Dilämmastikoksiidi N2O saadakse ammooniumnitraadi mõõdukal kuumutamisel. · N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine. · N2O on vähereaktiivne, ei reageeri tavatemperatuuril halogeenide, osooni ja leelismetallidega. · Orgaanilised ained põlevad N2O-s süütamisel, kuna temast vabaneb kõrge temperatuuri mõjul hapnik. · Saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: · Õhulämmastiku muundumine NO-ks kuumades lennuki- ja automootorites on üheks happevihmade ja sudu tekke põhjuseks.
Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid garantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine
Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise, valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga
75-90, 15-18 aastasel 65-75. Löögimaht vastsündinul 2,5-3. Löögimaht 1.aastasel 10 ml, 7.aastasel 23-25ml, 12 aastaselt 40ml, 13-16 vanuses 55-60ml, täiskasvanul 60-80ml. Täiskasvanu löögisagedus sõltub mitmest asjast. Sümpaatiline NS. Südame rütmi muutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. · Hingamisarütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub. Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline
fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: raud Fe (hemoglobiini e verevärvniku kasutuses ), tsink Zn (mõjutab maitsetundlikkust) 2. mittemetallid: jood I (vajalik kilpnäärme hormoonide jaoks), fluor F (tagab hambaemaili terviklikkuse) Mikroelementide puhul on võrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka üleküllus. Mesoelemendid esinevad 0,...% (kümnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl) 1. osalevad ainete transpordis rakku ja rakust välja
Veel kasutatakse seda printimisel, tekstiilide värvimisel, fungitsiidide tootmises, alumiiniumjootmisel, kopeerimisel ning sõiduvahendite, lennukite ja elektroonikaosade galvaanilisel katmisel. I maailmasõja ajal kasutati kaadmiumi tina asendajana (National Library of Medicine 2016). Kõik tsingirühma elemendid omavad bioloogilist mõju, kaadmium ja elavhõbe osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja esinevad elusorganismides üliväikestes kogustes (ultramikroelemendid). Suuremas koguses on kaadmiumi lahustuvad ühendid mürgised ja keskkonnaohtlikud (Karik ja Truus 2003). 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED 3 Kaadmiumi aatomnumber on 48 ning aatommass 112,41 grammi mooli kohta (Karik ja Truus 2003). Cd on radioisotoop ning 43-st teadaolevast isotoobist esineb looduses kokku 8. Kaadmiumi oksüdatsiooniaste on II ja elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,7. Sisaldus
..............................................17 5.6.6Kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine organismist............................17 6KOKKUVÕTTEKS....................................................................................................18 7KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas? Samuti heidame pilgu elavhõbeda ajaloole ja sellega seotud sündmustele.
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale
F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või milligrammides, siis ei vaja terve ja segatoitu kasutav tervisliku eluviisiga inimene täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiini K, B 4 ja foolhapet) sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt. Inimorganism on võimeline sünteesima vitamiine ka eel- ehk provitamiinidest. Kui toit sisaldab näiteks piisavalt beetakaroteeni, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult siis, kui toidus on piisavalt lipiide.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
