Jood (I) (4)

Puurmani Gümnaasium
Jood (I)
Koostaja: Kertu Vahtra
Klass: X
Õppeaine: Keemia
Juhendaja : Aleksandr Kirpu
Puurmani 2009
Joodi ajalugu ja kasutus
Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 – 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal.
Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tšiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest : jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi( aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma(kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas). Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist.
Joodipuudus raseduse ajal Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.
Juhul, kui joodi - elutähtsat mikroelementi - pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni. Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid.
Suurema joodivajaduse rahuldamiseks on raseduse ajal soovitav võtta jooditablette. Mõttekas on hoida joodipreparaadid käepärast ja imetamise perioodil. Abiks on kindlasti ka joodirikas toitumine: palju merekala , köögivilju ( porgand , spargel, seened ja oad).
Joodi sisaldus 100 grammis toiduaines: (Toiduaine - Jood, µg)

• Sool - 2200
  
• Kanamuna - 190
  
• Kama , rääbisemari, soolalõhe - 140
  
• Puuviljasalat, piimapulber - 130
  
• Makaronid , krevetikonserv - 90
  
• Juust - 80
  
• Lõhe, meriforell - 65
  
• Angerjas - 60
  
• Sardiinid õlis - 50
  
• Ketšup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid - 45
  
• Küpsis, kringel, värske & suitsutatud kala - 40
  
• Shokolaad , majonees , sulatatud juust - 35
  
• Sepik, sai, nisuhelbed, tärklis, keed .makaronid - 30
  
• Leib, kohupiim, soolaforell, tuunikalakonserv - 25
  

Üldiseloomustus
Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa.
I -mittemetall
Aatomnumber: 53
Aatommass : 126,9045
Klassifikatsioon: halogeenid , p-elemendid
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5
  
• Elektronskeem : +53|2)8)18)18)7)
  

• Elektronite arv: 53
  

• Neutronite arv: 74
  

• Prootonite arv: 53
  

• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII
  

Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 126,9045
  
• Sulamistemperatuur: 113,5 °C
  
• Keemistemperatuur : 184,35 °C
  
• Tihedus: 4,93 g/cm3
  
• Värvus – joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne. Metalse läikega must on jood puhtal kujul kristallilisena; gaasilises olekus on jood violetne. Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (iōdēs – sinililla) joodi auru värvusest.
  
• Kõvadus – puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine.
  
• Tahkus – jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana.
  

Keemilised omadused:

• Oksiidi tüüp: tugevhappeline
  

• Ühendid:
  

                        Fluoriidid : IF, IF3, IF5, IF7
                        Kloriidid : ICl, [ICl3]2
                        Bromiidid: IBr
Oksiidid : I2O4, I2O5 , I4O9

• Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu.
  

Toime teed:
Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu .
Sissehingamise oht:
Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti.
Lühiajalise toime mõjud:
Aine silmad nahk ja hingamisteed. ärritab
Pikaajalise korduva toime mõjud:
Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni. Pikaajaline või korduv toime võib kahjustada kopse aurule. Aine kahjustab kilpnääret.         
Reaktsioone
Elementkujul joodi on halvasti lahustuv vees, üks gramm lahustamiseks 3450 ml 20 ° C ja 1280 ml temperatuuril 50 ° C. Seevastu koos kloori, moodustumisest tulenevad hypohalite ion (IO -) Neutraalses vesilahuste joodi on tühine.
I 2 + H 2 O I 2 + H 2 O
H + + I − + HIO   ( K = 2.0×10 −13 ) [ 17 ]
Elementkujul jood võib ette valmistada oksüdeerivad joodiidid klooriga:
2I − + Cl 2 → I 2 + 2Cl −
või mangaandioksiid happelises lahuses: [17]
2I − + 4H + + MnO 2 → I 2 + 2H 2 O + Mn 2+
Jood on vähendatud hydroiodic happe poolt vesiniksulfiidist: [19]
I 2 + H 2 S → 2HI + S ↓
või hüdrasiini:
2I 2 + N 2 H 4 → 4HI + N 2
Jood oksüdeeritakse jodaati poolt lämmastikhappes: [20]
I 2 + 10HNO 3 → 2HIO 3 + 10NO 2 + 4H 2
või kloraadid: [20]
I 2 + 2ClO 3 − → 2IO 3 − + Cl 2
Jood muundatakse kaheetapiline reaktsioon metüültiasoliinjodiid ja jodaati lahustes leelismetallide hüdroksiidid (näiteks naatriumhüdroksiidi): [17]
I 2 + 2OH - → I - + IO - + H 2 O ( K = 30)
3IO - → 2I - + IO 3 -- ( K = 10 20 )
Toredad teadmised

• Jood on bakterivastase toimega.
  
• Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili.
  
• Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises).
  
• Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna.
  
• Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend.
  

Kasutatud kirjandus:
http://web.zone.ee/chemistry/I.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Jood
http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=40&Itemid=3
http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine
http://www.eki.ee/dict
http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0167.HTM
5