Joodi referaat (0)

Kool
JOOD (I)
Koostaja :
Klass:
Õppeaine: Keemia
Juhendaja :
aasta
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.1. Aatomi ehitus 4
1.2. Füüsikalised omadused 4
1.3. Keemilised omadused 5
2. Joodi ajalugu ja kasutus 6
3. Joodi mõju inimorganismile 7
3.1. Miks jood nii tähtis on? 7
3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua? 7
3.3. Miks jodeeritud sool? 7
3.4. Joodi puudus raseduse ajal 8
4. Joodi sisaldus 100 grammis toiduaines 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Referaadi uurimisallikaks valisin keemilise mittemetalli – joodi. Olen varem kuulnud , et joodi kasutatakse meditsiinis, kuid samas on tal ka mingil määral inimese tervisele ohtlik toime. Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet.
1. Üldiseloomustus
Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa.
I -mittemetall
Aatomnumber: 53
Aatommass : 126,9045
Klassifikatsioon: halogeenid , p-elemendid

1.1. Aatomi ehitus

• Elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5
  
• Elektronskeem : +53|2)8)18)18)7)
  

• Elektronite arv: 53
  

• Neutronite arv: 74
  

• Prootonite arv: 53
  

• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII
  

1.2. Füüsikalised omadused

• Aatommass: 126,9045
  
• Sulamistemperatuur : 113,5 °C
  
• Keemistemperatuur : 184,35 °C
  
• Sulamissoojus : 15,52 kJ/mol
  
• Aurustumissoojus : 41,57 kJ/mol
  
• Soojusmahtuvus temperatuuril +25° C: 54,44 J/(mol*K)
  
• Tihedus: 4,93 g/cm3
  
• Värvus – joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne. Metalse läikega must on jood puhtal kujul kristallilisena; gaasilises olekus on jood violetne. Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (iōdēs – sinililla) joodi auru värvusest.
  
• Kõvadus – puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine.
  
• Tahkus – jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana.
  

1.3. Keemilised omadused

• Oksiidi tüüp: tugevhappeline
  
• Kuumutamisel tekivad toksilised aurud .
  
• Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega .
  
• Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu.
  

• Ühendid:
  

                        Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7
                        Kloriidid : ICl, [ICl3]2
                        Bromiidid: IBr
Oksiidid : I2O4, I2O5 , I4O9
Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses ( jooditinktuur ), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3
Jood sublimeerub . Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI
HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape .
Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat).
Joodiühendeis on joodi oksüdatsiooniaste –I kuni VII:

• –I – HI
  
• 0 – I2
  
• I – HIO
  
• III – I(NO3) 3
  
• IV – IO2
  
• V – I2O5, HIO3
  
• VII – I2O7, HIO4
  

2. Joodi ajalugu ja kasutus

Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 – 1838. Jood avastati 1811. aastal Pariisis, Prantsusmaal. Tol ajal käisid  Napoleoni sõjad ja nõudlus püssirohu tähtsa koostisosa   salpeetri  järele oli suur. Salpeetrit toodeti kaaliumnitraadist ja selleks oli vaja naatriumkarbonaati. Viimast eraldati mererannikule uhutud adrust, mis sisaldas joodi. Naatriumkarbonaadi eraldamiseks adru põletati ja selle tuhka uhuti veega. Jäätmed hävitati väävelhappega. Ühel päeval lisas Courtois väävelhapet liiga palju ja nägi tõusmas lilla auru pilve. Seejärel täheldas ta, et aur kristalliseerus külmadele pindadele , moodustades tumedad  kristallid. Courtois kahtlustas kohe, et on avastanud uue elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, André-Marie Ampère'ile, Charles Bernard Desormes 'ile ja  Nicolas Clément'ile. 29. novembril 1813  tegid Desormes ja tema väimees Clément Courtois' avastuse avalikuks. Gay- Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule  Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust  klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois.
Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tšiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest : jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi (aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma (kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastase ainena naha puhastamiseks , samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist.

3. Joodi mõju inimorganismile

Jood on bioloogiliselt hädavajalik element eluks nii inimestele kui ka loomadele. Joodi puudus mõjutab olulisel määral inimese tervist. Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel on tänaseks üles kerkinud joodipuuduse probleem väga paljudes riikides. Umbes 1,5 miljardit inimest üle maailma kannatavad joodi puuduse all.

3.1. Miks jood nii tähtis on?

• Jood on tähtis element kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroksiini - koostises.
  
• Jood reguleerib organismis energia tootmist.
  
• Jood aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi stimuleerimisega.
  
• Jood on vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ning kõnelemiseks.
  
• Jood on vajalik tervetele juustele, nahale ja hammastele.
  

3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua?

• Joodipuudus on põhiline kilpnäärme haiguste põhjustaja.
  
• Kuiva naha ning kuivad juuksed
  
• Aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid.
  
• Kaalus juurde võtmise.
  

3.3. Miks jodeeritud sool?

Organismile vajalikku joodikogust on kõige täpsemalt  võimalik  doseerida koos soolaga - tarbime ju soola iga päev enam-vähem ühesuguses koguses. Soola jodeerimine on suhteliselt odav, mugav ja ei tohiks joodi üledoseerimist põhjustada, kuna soola üle normi tarbimine on inimestel juba füsioloogiliselt kontrolli all. Päevase tarbitud soola koguse varieerumine keskmisest ei ületa üldjuhul 10%.
Toime teed:
Ained võivad imenduda kehasse hingamise, seedeelundkonna kaudu .
Sissehingamise oht:
Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti.
Lühiajalise toime mõjud:
Aine ärritab silmi, nahka ja hingamisteid.
Pikaajalise korduva toime mõjud:
Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni. Aine aurud võivad pikaajalise või korduva toime järgselt kahjustada kopse. Aine kahjustab kilpnääret.         

3.4. Joodi puudus raseduse ajal

Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema. Juhul, kui joodi - elutähtsat mikroelementi - pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni. Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid.
Suurema joodivajaduse rahuldamiseks on raseduse ajal soovitav võtta jooditablette. Mõtekas on hoida joodipreparaadid käepärast ka imetamise perioodil. Abiks on kindlasti ka joodirikas toitumine: palju merekala , köögivilju ( porgand , spargel, seened ja oad).

4. Joodi sisaldus 100 grammis toiduaines

(Toiduaine - Jood, µg)

• Sool - 2200
  
• Kanamuna - 190
  
• Kama , rääbisemari, soolalõhe - 140
  
• Puuviljasalat, piimapulber - 130
  
• Makaronid , krevetikonserv - 90
  
• Juust - 80
  
• Lõhe, meriforell - 65
  
• Angerjas - 60
  
• Sardiinid õlis - 50
  
• Ketšup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid - 45
  
• Küpsis, kringel, värske & suitsutatud kala - 40
  
• Shokolaad, majonees , sulatatud juust - 35
  
• Sepik, sai, nisuhelbed, tärklis, keed .makaronid - 30
  
• Leib, kohupiim, soolaforell, tuunikalakonserv - 25
  

Kokkuvõte

Referaati kirjutades leidsin põhilise materjali internetiallikatest. Kirjutamisel kasutasin ka ENE ja „Üldise keemia“ lehekülgi.
Uurides erinevaid allikaid , sain teada järgmist:

• Jood on bakterivastase toimega.
  
• Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili.
  
• Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises).
  
• Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna.
  
• Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks määramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend.
  

Kasutatud kirjandus

H.Karik „Üldine keemia. Käsiraamat õpilasele“, Tln. Valgus 1981 lk.114.
ENE, Tln. 1971 lk. 274
http://et.wikipedia.org/wiki/Jood
http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=40&Itemid=3
http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine
http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0167.HTM
www.sool.ee/?id=1181