Happed. HCl H+ Cl 1 Cl I H2 + Cl2 = 2HCl T kloriidid HBr H+ Br 1 Br I H2 + Br2 = 2HBr K bromiidid HI H+ I 1 I I H2 + I2 = 2Hi K jodiidid HF H+ F 1 F I H2 + F2 = 2HF K floriidid HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat
Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2 Bromiidid: CdBr2 Jodiidid: CdI2 Hüdriidid: CdH2 3 Oksiidid: CdO Sulfiidid: CdS Seleniidid: CdSe Telluriidid: CdTe Nitriidid: Cd3N2 Tähtsus ja kasutamine · Kaadmiumit kasutatakse: · polüvinüül-kloriidi stabiliseerijana, · värvipigmendina, mitmetes sulamites, · Ni-Cd patareides,
· Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40°
- aatommass: 107,8682 - sulamistemperatuur: 961,93 °C - keemistemperatuur: 2162°C - tihedus: 10,5 g/cm3 - värvus: hõbevalge - agregaatolek toatemperatuuril: tahke - kõvadus Moshi järgi: 2,5 · Keemilise omadused: - elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,93 - oksiidi tüüp: nõrkaluseline - Ühendid: Fluoriidid: AgF, AgF2, Ag2F Kloriidid: AgCl Bromiidid: AgBr Jodiidid: AgI Hüdriidid: - Oksiidid: AgO, Ag2O Sulfiidid: Ag2S Seleniidid: Ag2Se Telluriidid: Ag2Te Nitriidid: - · Avastamisaasta: muinasajal, täpset aega ega kohta pole teada · Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hobe.htm http://web.zone.ee/chemistry/Ag.htm
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti
41 K 6,77 40,9618 - 42 K 0 41,963 12,36 tundi 43 K 0 43 22,3 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O2 Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Sir Humphrey Davy, 1807, London, Suurbritannia Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
Kõrvaltoimed: Kui ületatakse levotüroksiini individuaalne taluvus või kui ravimit on üleannustatud, on võimalikud hüpertüreoosile iseloomulikud tunnused. • Kr. üledoseerimisel osteoporoos. • Väljast sisse viidud türoksiin pärsib hüpofüüsi türeotroopse hormooni sekretsiooni ja sellega vähendab endogeensete kilpnäärmehormoonide produktsiooni, põhjustades kilpnäärme taandarengut. - Joodi preparaadid (jood, kaaliumjodiid), nende kineetika, toimemehhanism. Kaaliumjodiid: Jodiidid imenduvad hästi seedetraktist. Jood imendub hästi ka nahalt ja limaskestadelt. • Imendunud jood kuhjub suuremas koguses kilpnäärmes, teistes organismi kudedes ja vedelikes jaotub enam- vähem ühtlaselt. • Organismist eritub peamiselt sapiga, vähesel määral ka limaskestade ja süljenäärmete kaudu. K. Vahenõmm 2018 Joodi toimemehhanism türeotoksikoosi korral: Joodi kõrged kontsentratsioonid veres pärsivad – joodi haaret
tuleneva suure polariseeriva jõuga - Ühendid on reeglina kovalentsed. - Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides 4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3 · Värvus: hall
kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid CrF5: kroom (V) fluoriid CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid CrI3: kroom m (III) jodiid CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid CrO2: kroom (IV) oksiid CrO3: kroom (VI) oksiid Cr2O3: kroom (III) oksiid Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid Cr2Te3: kroom (III) telluriid Sulamid Einvar raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam Kromansiil kroomi, mangaani ja räni sisaldav konstruktsiooniteras Nikroom nikli ja kroomi sulam
* Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: - Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: - Looduslikult On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne). Avastamine Telluur avastati aastal 1782. a
· Aatommass: 118,71 · Sulamistemperatuur: 231,97 °C · Keemistemperatuur: 2602 °C · Tihedus: 5,77 g/cm3 (), 7,26 g/cm3 () · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - 5 Tina kasutatakse: korrosioonivastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena
Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218 Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks).
· Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub
· Sulamistemperatuur: 1535 °C · Keemistemperatuur: 2861 °C · Tihedus: 7,86 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4,5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.83 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: FeF2, FeF2 · 4H2O, FeF3, FeF3 · 3H2O Kloriidid: FeCl2, FeCl2 · 2H2O, FeCl2 · 4H2O, FeCl3, FeCl3 · 6H2O Bromiidid: FeBr2, FeBr3 Jodiidid: FeI2, FeI3 Hüdriidid: - Oksiidid: FeO, Fe2O3, Fe3O4 Sulfiidid: FeS Seleniidid: FeSe Telluriidid: FeTe Nitriidid: Fe2N Kasutusalad Fe ja selle sulameid kasutatakse kõikides rahvamajandusharudes. Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt
Füüsikalised omadused: Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 (a), 7,26 g/cm3 (ß) Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on? Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum)
· Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 eemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K
Cs 0 137 30,17 aastat 138 Cs 0 138 32,2 minutit 139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CsF Kloriidid: CsCl Bromiidid: CsBr Jodiidid: CsI Hüdriidid: CsH Oksiidid: Cs2O, CsO2, Cs2O2 Sulfiidid: Cs2S Seleniidid: Cs2Se Telluriidid: Cs2Te -6- Lihtaine saamine: Tseesiumi saamiseks ei rakendata CsCl elektrolüüsi, sest Cs lahustub sulanud tseesiumkloriidis. Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil: Na + CsCl Cs + NaCl
Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791
· Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained
· Magneesium põleb õhu käes energiliselt · kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine.Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust
Sellega vooderdatakse konvertereid, elektriterasesulatusahje ja värvilises metallurgias kasutatavaid seadmeid. Fluoriidid · CrF2: kroom (II) fluoriid · CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid · CrF5: kroom (V) fluoriid · CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid · CrCl2: kroom (II) kloriid · CrCl3: kroom (III) kloriid · CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid · CrBr2: kroom (II) bromiid · CrBr3: kroom (III) bromiid · CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid · CrI2: kroom (II) jodiid · CrI3: kroom m (III) jodiid · CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid · CrO2: kroom (IV) oksiid · CrO3: kroom (VI) oksiid 3 · Cr2O3: kroom (III) oksiid · Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid · Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid · Cr2Te3: kroom (III) telluriid Leitud materjal: www.google.ee http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom
Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3 · Seleniidid: Al2Se3 · Telluriidid: Al2Te3 · Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist.
Vase füüsikalised omadused: · Aatommass: 63,546 · Sulamistemperatuur: 1083,4 °C · Keemistemperatuur: 2567 °C · Tihedus: 8,96 g/cm3 · Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid: Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess.
Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid:
LiD liitiumdeuteriidi kasutatakse termotuumarelvas triitiumi saamiseks. Li aatomi kiiritamisel neutronidega tekivad heeliumi ja triitiumi (T) aatomid, D ja T on termotuumapommi põhikomponendid. Neutronid ja vajalik ülikõrge temperatuur saadakse termotuumapommis (vesinikupommis) sisalduva aatomipommi lõhkamisel. Li-karbonaadi ja Li-fluoriidi kasutatakse emailide, glasuuride ja eriklaaside valmistamiseks. Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO , Li O, Li O Sulfiidid: Li S Seleniidid: Li Se Telluriidid: Li Te Nitriidid: Li N 6 Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Liitiumisisaldus muudab vase ja pronksi plastilisemaks. Magneesiumi sulam Li-ga on kerge, tugev ja plastiline. Li ja Be sulamid on mehaaniliselt tugevad ja
ravimite valmistamiseks Keemialaborites Fotograafias Jood Avastamine: Joodi avastas pruunvetikate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude jargi. Paiknemine: Jood on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 5. perioodis, järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447. Sümbol: I Omadused Keemilised omadused: Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom. Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad. Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused Puhtas vees lahustub jood vahe, moodustades joodivee. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Tarklise kindlaks tegemine. Jood looduses Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis. Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena.
tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele
Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka
Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis Võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. See terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur. [8] Vt terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur. [8]Muud ühendid sisaldavad Muud ühendid sisaldavad · Kloriidid: TbCl 3 Kloriidid: TbCl 3 · Bromiidid: TbBr 3 Bromiidid: TbBr 3 · jodiidid: TbI 3 Jodiidid: TbI 3 · fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi fluori kui kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi auru eralduda COF 3 või CEF 4. Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi Fluor OTS kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi Auru eralduda COF 3 või CEF 4. Ajalugu
61 Ni 1,19 60,9311 - 62 Ni 3,66 61,9283 - 63 Ni 0 62,93 100 aastat 64 Ni 1,08 63,928 - 65 Ni 0 65 2,517 tundi -3- Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,91 Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Ühendid: Fluoriidid: NiF2 Kloriidid: NiCl2 · 6H2O, NiCl2 Bromiidid: NiBr2 Jodiidid: NiI2 Hüdriidid: - Oksiidid: NiO, Ni2O3 Sulfiidid: NiS, NiS2, Ni3S2 Seleniidid: NiSe Telluriidid: - Nitriidid: - Ühendeis on Ni o.-a. valdavalt II või III. NiO saadakse Ni(NO)3, NiCO3 või Ni(OH)2 kuumutamisel kõrgel temperatuuril, madalamal temperatuuril tekib oksiidide segu või Ni 2O3. Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate
Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate
aatomitevaheline side on molekulis väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis
6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg
termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 8 KASUTUSALAD Looduses Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu
Tihedus: 11,34 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida
hüdrolüüsimisel leeliste vesilahustega: R X + H OH R OH + HX (kus X on halogeen Cl,Br,I) Kuna side C X ei ole iooniline ja alküülhalogeniidid lahustuvad veel halvasti, viiakse reaktsioon läbi soojendamisel. Alküülhalogeniidide hüdrolüüsumisvõime sõltub halogeenist. Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta: Fluoriidid < kloriidid < bromiidid < jodiidid. Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini. 2. Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel): CH2 = CH2 + H OH CH3 CH2OH. Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel. 3. Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid:
anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis
Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis ATSETÜÜLSALITSÜÜLHAPPE, kuigi ebapüsivas ja ebapuhtas vormis. August Wilhelm von Hofman (1818-1892) saksa keemik, Liebigi õpilane, töötas pikemat aega Londonis, asutas Saksa Keemia Ühingu.
Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis ATSETÜÜLSALITSÜÜLHAPPE, kuigi ebapüsivas ja ebapuhtas vormis. August Wilhelm von Hofman (1818-1892) saksa keemik, Liebigi õpilane, töötas pikemat aega Londonis, asutas Saksa Keemia Ühingu.
5. Värvus: tumehall sinaka varjundiga 6. Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 7. Kõvadus Mohsi järgi: 7 väga kõva aine. 8. Ränil on palju isotoope : 28Si, 29Si, 30Si,31Si,32Si, ) 9. Kerge (2330 kg/m3 10. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. 11. Suhteliselt habras (1,2,3) 5. Ühendid 5.1 Ühendid - Fluoriidid: SiF4 - Kloriidid: SiCl4 - Bromiidid: SiBr4 - Jodiidid: SiI4 - Hüdriidid: SiH4, Si2H6 - Oksiidid: SiO2 - Sulfiidid: SiS2 - Nitriidid: Si3N4 (1) -Ränihape: H2SiO3 (ortorähihape H4SiO4) - Silikaadid - Silaanid - Silikoonid 5.1.1 Räniorgaanilised ühendid Esimene räniorgaaniline ühend tetraetoksüsilaan saadi juba 1845. aastal (Ebelman), kuid räniorgaaniliste ühendite keemia paisus ulatuslikuks orgaanilise keemia osaks alles pärast
Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse
pH meetri tööpõhimõte 38.Potentsiomeetrilise tiitrimise põhiidee (tiitrimiskõvera moodustamine) Rakendused: ● loodusliku, põhja- ja heitvee, värvilise ja häguse keskkonna pH; ● kääritatud piimatoodete, liha, mahlade, jookide ja muude toiduainete pH; ● Ioonide sisaldus analüüsitud proovis. Vase, hõbeda, elavhõbeda, tsingi, kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, ammooniumi, plii ioonide määramine. ● Anioonide määramine (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 39.Kromatograafia definitsioon Kromatograafia - ainete segu komponentideks lahutamine. Teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse faasiga ja läbi mille voolab mobiilne faas. 41. Kuidas tekib kromatogramm? 42. Kromatograafilise piigi kuju 43. Aine tsooni laiust määratavad faktorid 45. Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg 46. Mida näitab asümmeetriafaktor? 47. Protsessi lahutuvus (definitsioon, valem) 48
Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja
Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. 12 2. Ühendid · Fluoriidid: MgF2 · Kloriidid: MgC · Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 · Jodiidid: MgI2 · Hüdriidid: MgH2 · Oksiidid: MgO, MgO2 · Sulfiidid: MgS · Seleniidid: MgSe · Telluriidid: MgTe Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO 4 · 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl
Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad. Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape. 3 Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides. HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl. Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi. NaCl on tuntud
56 Mn 0 56 2,578 tundi 57 Mn 0 57 1,45 minutit 4.2 Keemilised omadused: (9) · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.55 · Oksiidi tüüp: nõrkhappeline · Ühendid: Fluoriidid: MnF2, MnF3, MnF4 Kloriidid: MnCl2 · 4H2O, MnCl2, MnCl3 Bromiidid: MnBr2 Jodiidid: MnI2 · 4H2O, MnI2 Hüdriidid: - Oksiidid: MnO, MnO2, Mn2O3, Mn2O7, Mn3O4 Sulfiidid: MnS Seleniidid: MnSe Telluriidid: - Nitriidid: - 4.3 Lihtainete omadused: Et Mangaanil ja tema analoogidel on palju vabu valentsorbitaale, on nad lihtainetena tüüpilised metallid. Mn on keemiliselt üsna aktiivne. Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi
· informatsioon joodi mõjust inimese tervisele on saadud uurides inimesi, kes on pikaajaliselt töötanud joodiga. (Kasutatud: 7, 13, 14) b) Reproduktiivsüsteemi toksilisus · Jood ja jodiid võivad põhjustada struumat, nii kilpnäärme üla kui ka ala talitlust ning seda effekti on täheldatud ka sündinud väikelastel, kelle emad on raseduse ajal võtnud vähe jodiidi. (1989) (6) · Jodiidid levivad üle platsenta ning on täheldatud väikelaste ja vastsündinute surma juhul, kui raseduse ajal kasutatakse liiga palju jodiidi. (6) 8 · Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.(4)
Mittesümmeetrilise eetri valmistamiseks on parim lahendus alkoholaadi ja halogenoalkaani vaheline reaktsioon, näiteks: CH3 CH3 CH3 ONa + CH CH2 Cl CH3 O CH2 CH + NaCl, CH3 CH3 Näites toodud ainete valik on põhjendatud sellega, et a) bromiidid ja jodiidid on palju kallimad b) metüülhalogeniidid (see oleks siis variant CH3Hal + (CH3)2CHCH2ONa) on gaasilised või liiga lenduvad ja seepärast ei võimalda reaktsiooni soojendamise abil kiirendada. 10 23. 1 kg CH3NO2 ruumala on 878,73 cm3. Sellise koguse nitrometaani põlemisel eraldub 12 MJ energiat. Järelikult 3500 cm3 CH3NO2 põlemisel eraldub 36,91 MJ energiat.
annaabi.ee 
