25. Mida mõista 4. PL all? 4PL- log integratsioon Ettevõte ostab sisse kõik log-teenused alustades arendustegevusest ja lõpetades müügijärgse hooldusega. Kõik log protsessi juhtimine antakse üle neljandale osalisele. Ettevõtte jaoks tähendab see seda, et ta saab keskenduda põhitegevusele. 26. Mis on Kanban (JIT) süsteem, millise logistika valdkonna juures seda kasutatakse? Jit-süst on selleks , et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suurt rõhku lühikesele, sobivale läbimisajale. JIT kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse teel, et soovitud kaup saabuks õigel ajal ja koguses, mitte varem ega hiljem. 27. Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks? Nulli lähedane laovaru, lühike läbimisaeg, väike, sage täienduskogus, hea kvaliteet, 0 defekti
Logistika eksami kordamis küsimused 1) JIT JIT Just in time täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Tänapäeval on JIT populaarne ning mitmeti defineeritav termin. Seda võib määratleda, kui: tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse
...............................................................8 1.3.3 Ford ...........................................................................................................................8 1.3.4 Parker Hannifin .........................................................................................................8 1.3.5 John Deere ................................................................................................................9 2. Just-in-Time ( JIT ) Production - Täppisajastatud tootmine ............................. 9 2.1 Mis on JIT ohud ? ........................................................................................................10 2.2 Tuntumad JIT kasutajad ja nende edulugu ..............................................................12 2.2.1.Toyota .....................................................................................................................12 2.2.2 Dell..........................
Tallinn 2010 1 Käesolev essee on kirjutatud teemal Just-in-time rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida. Just-in-time ehk täppisajastusega tarnete kasutamine on viis kuidas saavutada nõudlusele vastavate varude maht. JIT-põhimõtte puhul püütakse minimeerida väärtusahela toimimist pidurdavaid tegureid lahendades pidevalt kerkivaid probleeme. Pidurdavateks teguriteks nimetatakse JIT puhul kõike, mis ei lisa väärtust laos seisvaid valmistooteid, informatsiooni halvast liikumisest tulenevad viivitused, järjekorras ootavad pooltooted ning defektsed tooted. JIT-mudeli puhul on tellimiskogused erisugused vastavalt vajadusele. Üldine põhimõte seisneb selles, et tooted jõuavad tarneahela erinevatesse osadesse siis, kui neid seal vajatakse, aga mitte varem ega hiljem. Just-in-time on sisuliselt tellimustootmine ehk vaheladudeta tootmisviis, millega kiirendatakse
ajast läheb vajalikele väärtust mittelisavale tegevustele. Seda viimast ca 60% tuleb vaadelda kui liigset/muda/, ning need tegevused järk-järgult elimineerida. Raiskamise elimineerimine pakub suurimaid võimalusi ettevõtte majandusliku tegevuse ja klienditeeninduse parandamiseks. 7 muda vormi: 1. Ületootmine midagi toodetakse või transporditakse kohale liiga palju või liiga varakult. Selle asemel peaks olema JIT. 2. Ootamine aega ei kasutata efektiivselt. 3. Liigne transport detailide ühest kohast teise transportimine ei lisa väärtust. Protsessid tuleb üksteisele paigutada nii lähedale, kui võimalik. 4. Sobimatu protsesside korraldus nt kui ühel tootmisliinil toodet töödeldakse ja teised liinid peavad selle järele ootama. 5. Liigne kaubavaru varud on märk sellest, et materjalivoo ühtlane liikumine on häiritud. 6
- Liinlogistika või tarneahel- kus lõpptarbija vajadusi arvestades on optimeeritud ressursid - Liinettevõte- ettevõtte kus protsesside juhtimisel peetakse kinni liin põhimõttest - Liin on terviksüsteem, mis tagab eeskujulik tarne, kvaliteedi ning kõrge efektiivsuse konkurentsivõimelise hinna. Peame teadma, millised on raiskamise allikad ja kuidas neid vältida. Just in time- JIT JIT on meetmete terviksüsteem, mis on loodud mastaapseks tootmiseks minimaalsete tooraine pool- ja lõpptoodete varudega. Lõpptoodete vajalikud varud saabuvad järgmisesse protsessi faasi eelmisest õigel ajal. Tootmise aluseks on nõudlus lõpptoote järele. Tõmbav tootmissüsteem JIT toetub logistika süsteemile- midagi ei toodeta ennem kui selle järgi on nõudlus. Turunõudlus tõmbab lõpptoote tootmise komplekteerimise struktuurist välja
...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?.......................................................................... 23 40.ARGUMENDID JIT TARNEAHELA VASTU:.......................................... 24 41.MIS ON PAINDLIKU TOOTMISÜSTEEMI JA TRADITSIOONILISE TOOTMISÜSTEEMI VAHE?................................................................... 24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?............................................................... 25 43
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
Tüüpilistel ettevõttetel on sätestatud, et reorganiseerimise punkt põhineb tarneajal ning sooviga ohutusvaru hallata, et toime tulla ootamatu nõudluse muutumisega. MRP (materjali nõudluse planeerimine), selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada nõutud varude taset läbi toodangu plaani, et hinnata vajadusi. Eesmärk on säilitada piisavad varusid, et tootmine ei katkeks. 4 JIT (just parajal ajal), JIT süsteemidega püüatakse vähendada nii transpordi kui ka kaubapuuduse kulusid. Peamine erinevus MRP ja JIT vahel on see, et MRP süsteemide toodangu plaan on rahuldada hinnanguline müügivajadus, luues seeläbi laos valmistoodete varud. Samas JIT süsteemide toodangu plaan on täita tarbijate nõudmised ning seega praktiliselt kõrvaldades valmistoodang. 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine Majandustegevuses on suur osa ka tellitud kaupade kättesaamisel ja hoiustamisel.
endast. Toodet on lihtne konkurentidel kopeerida. Laiendatud toote kontseptsioon väidab, et teevad koostööd, et anda tarbijale enam lisaväärtust (maksimeerida tarbija rahulolu ja klient ei osta mitte toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid. minimeerida kulud). ECR abil arendatakse tööstuse ja kaubanduse koostööd. JIT süsteem. Transpordiliigid: Maantee, raudtee, mere, sisevee, õhu ja toru. JIT kasutatakse tootmises , laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Selles süsteemis viiakse Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %. nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus
HANKELOGISTIKA Hankelogistika eesmärk - õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga. Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused) Võtmeprobleemi „teha ise või ost...
4. Nõuab head koordineeritust ja koolitust. Ettevõtte finantsjuhtimises on eelkõige oluline rakendada ettevõtte plaanide (eelarvete) kaitsmise süsteemi ja mitte keskenduda aruannete kaitsmisele. 11. Täpselt ajastatud tootmine (JIT)- 12. on Jaapani autotootja (Toyota Motor Corp.) poolt välja töötatud tootmise organiseerimise kontseptsioon, mille aluseks on kooskõlastatud, sünkroonne ja täpne tegutsemine tarneahelas koos allhankijate ja logistikapartneritega. JIT kontseptsioon on ehitatud üles põhimõttel, et varud tootmises on minimaalsed, tarned sagedased ja tarnete usaldusväärsus ning tarnekindlus suur. JIT strateegia põhjal toimuv tootmine on efektiivne selles mõttes, et varud on peaaegu olematud. 13. JIT tähendab kokkuvõttes järgmist: 14. · toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele (ei toodeta midagi rohkem ega vähem) 15. · tootmine toimub õigel ajal (ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks) 16
RANGUS JA DISTSIPLIINI VERSUS LOOMINGULISUS 4/11/19 Tänapäeva klient on nõudlikum, ta ei ole lojaalne kindlale tootele ega ka brändile. Turundamine on keerulisem, kulukam ja aeganõudvam. Uurimus on näidanud, et suur hulk turundusjuhte UK-s: Ei oska hõivata klientide tähelepanu On hädas klientide puutepunktide ühendamisega Ei oska mõõta investeeringutest saadud tulusid Ei pea kinni tähtaegadest Teevad liiga pikaajalisi kampaaniaid Vajavad paremat koostööd turundus-, müügi- ja teenindusosakondade vahel 4/11/19 Paljud ettevõtted kannatavad tõsiste piirangute all, mis põhjustavad neile ebasoodsat konkurentsiolukorda. Kasutatakse vananenud turundusvõtteid. Turundusprotsessid on killustunud. Kui ettevõtted soovivad oma brändi laiendada, siis kõik need puudused võimenduvad. 4/11/19 Üm...
puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised. JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid. JIT süsteem on kavandatud selleks, et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suure rõhu lühikesele, sobivale läbimisajale. 5 põhielementi, mis toetavad kanban- ja JIT konspetsiooni: Nullile lähenevad laovarud Lühike läbimisaeg Väike, sage täienduskogus Hea kvaliteediga 0 defekti
tootmiskaart mis pannakse tootmiskaartide tahvlile. Selle asemel kinnitatakse konteinerile liikumiskaart ja konteiner viiakse järgneva tootmisprotsessi töökeskuse sisendalale. Kanbani eelised : Vähenenud kulud Ühtlasem tootevoog Paranenud kvaliteet Vähenenud pooltoodete varud ja lühem tootmistsükli kestus Täppisajastamine ehk Just in Time (JIT) –süsteemid laiendavad kanbani põhimõtet, ühendades ostmise, tootmise ja logistika. JIT terminit võib määratleda kui : Tootmisstrateegia mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise abil. 14 Juhtimisfilosoofia mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole
Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks
(Kanban) JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja laovarude jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine tasakaalustatakse sellega, et soovitud kaubad saabuvad vajalikus koguses ja siis, kui neid on vaja (mitte varem ega hiljem). Aitab vähendada laovarusid. Et kaoks raiskamine. Oluline lühike, sobiv läbimisaeg. 5 põhielementi: - nullile lähenevad laovarud - lühike läbimisaeg - väike, sage täienduskogus - hea kvaliteediga - 0 defekti Edukas JIT kasutus vähendab mõlema osapoole laovarusid, nõuab head sidet ja koostööd partnerite vahel. 23. Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk? Benchmarking, BM Pidev, süsteemne arendusprotsess, mille puhul firma tegevust iseloomustavaid näitajaid võrreldakse parimate vastavate näitajatega. Kasutuskoht: - tootearendajad, - tööstusettevõtted, - jaotusfirmad. BM-analüüsiga tõstetakse konkurentsivõimet leides klienid vajadusi kõige paremini rahuldav
1)mis on logistika. Süsteemne mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige eesmärk on lähetada kaup või ope...
LÜHENDITE LOETELU 3PL - kolmanda poole logistika (third party logistics) või kolmanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit TPL 4PL - neljanda poole logistika (fourth party logistics) või neljanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit FPL Auto-ID - automaatne andmetuvastus (auto identification) BPR - äriprotsesside ümberkujundamine (business process reengeneering) CAD - raalprojekteerimine (computer aided design) CAM - raalijuhtimisega tootmine (computer aided manufacturing) CIM - raalintegreeritud projekteerimine ja tootmine (computer integrated manufacturing) CL - täiskonteinerisaadetis (container load). Kasutatakse ka lühendit FCL. COFC - konteiner raudtee platvormivagunil - kombineeritud transpordi meetod (container on flatcar) CPC - koostöös tooteandmete haldamine (collaborative product commerce) CPFR - koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täi...
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele ...
- kapital - teenused - en ergta -m aterjal -In fo Tootlikkus 0 J Juhtimise teaduslik organiseerimine (Taylor, Emerson) Konveiertootmine (Ford) Tootmispsiihholoogia (Gilbreth, Mayo) Lineaarplaneerimine ja vorkmudelid Kvaliteedi statistiline kontroll Arvutid TQM, JIT, ISO Strateegia mudelid ja piirangute teooria (Goldratt) Internet, Outsourcing Edasised mojurid Maailmaturg ja globaliseerumine Strateegiline juhtimine Paindlikkus UQM Tipptehnoloogiad Inimkapital Okoloogia MAJANDlJSMATEMAATILISE iVlODELLEERliVlISE ETAPID JA NENDE OMAVAHELISED SEOSED
võimelised töötama 100% efektiivsusega. pidev voog kaizen pidev areng, pidev täiustamine TQM aluseks, rõhu asetamine pidevalt kasvavale kvaliteedile. just-in-time tootmise mõju tarnijale tarnijate kulude kasv argumendid just-in-time tarneahela vastu ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise puhul sõltuvus geograafilisest kaugusest kui suured vahemaad, võib tekkida tarnetäpsuse probleeme, väikeste tarnete puhul suuremad transpordikulud. Paradoksaalne olukord kui JIT ei vähenda ladusid vaid sunnib neid juurde rajama. MRP material requirements planning Arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesanne on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru Kui on teada, millist lõpptoodet toota, on ka teada kui palju on tarvis materjale. Teoreetiliselt ei ole vaja varusid kui teame kui palju on vaja kindla aja jooksul toota. Koosneb: põhisisend on keskne tootmiskava (master production schedule, MPS), mis
aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tüüpiliselt tarbekaubad, prognoositav turunõudlus, väike varieeruvus toodetes, ostu mõjutab enamasti hind, tähtsal kohal füüsilised kulud (tootmine jne). Just-in-time- täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS – Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Kanban- on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks. KANBANI eelisteks on:
Seepärast võib optimeeritud laovarudega ja majanduslikult efektiivse globaalse tarneahela tegevus saada halvatud tarnijatehases toimunud diversiooniakti, IT süsteemidesse tunginud häkkeri või ülemäärastest turvameetmete kasutuselevõtust tingitud tarneaegade pikenemise tõttu. Näiteks oli Ford sunnitud peatama oma viie USA-s asuva tehase tegevuse eelkõige 11.septembri 2001.a. sündmuste tagajärjel tugevdatud piiri- ja tollikontrolli tõttu USA-Kanada piiril, mis halvas JIT tarnete süsteemi Kanada tarnijatelt. Globaalse tarneahelaga seonduvate riskide vähendamiseks kaalutakse järgmiste abinõude rakendamist: Kontinentaalne tarneahel Globaalsete firmade arengustrateegiates on kasutusele võetud uus mõiste – kontinentaalne hankemudel, mille rakendamisel hanked toimuvad samast regioonist, kus toimub tarbimine. Globaalne tarnekett jagatakse mitmeks peamisi tarbijaturge katvaks autonoomseks tarneketiks,
(muidu max tootepartii suurus, et min kulusid tooteüh kohta, aga siin vähendatakse tootepartii suurust nii väikseks kui võimalik); toote liikumise mudel (siin on kõik vajalik tootmiseks ühes kohas või võimalikult lähestikku, et min käitlemist ja liikumist); ajastamine (nt uute materjalide tellimine toimub automaatselt ega vaja planeerimist). Täppisajastamise (just-in-time JIT) – sarnane lean põhimõttega; ka Toyota süsteemist; JIT tootmise komponentideks on kanban (– pm tõmbav tootmine) ja ühtlane tootmine; PÕHIMÕTE – raiskamine/liigsed varud elimineerida; Kanban – põhimõtte järgi tuleb detailid/materjal kohale viia täpselt siis kui neid tootmisprotsessis vajatakse, süsteem kasutab andmekaarte (kanbane). Tahvlil kirjas, kus pooltooteid vaja parasjagu, eemaldab andmekaardi ning paneb asemele tootmiskaardi. Eelised: väiksem hoitav varu ja lühem tootmistsükkel; ühtlasem tootevoog;
· kapitali kulud; · varude teenindamise kulud; · varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud; · varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud. Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on: · varude hankimiskulud; · varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud; · madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu. 25. Viis põhielementi, mis toetavad JIT kontseptsiooni: nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti. Ülesanne: · Opimaalne tellimuskogus on 158tk · Taastellimispunkt on 50tk juures
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud s...
· keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks Keele muudab arvutile arusaadavaks eriline süsteemitarkvara hulka kuuluv programm - keele translaator: · Kompilaator - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi). · Interpretaator - täidab programmi ilma masinkoodi moodustamata; tavaliselt interpreteeritakse vahekoodi, mitte programmi teksti. · JIT (Just In Time) kompilaator - teisendab vahekoodi masinkoodiks "vajadusel" (näit. optimiseerimise eesmärgil). Näiteks keele Java korral Programmi elutsükkel (IDE mõttes - small picture, mitte segi ajada elutsükliga tarkvaratootmises): · programmi teksti sisestamine (näiteks notepad abil, programmi teksti toimetamiseks kontoripaketid hästi ei sobi!) · programmi kompileerimine (Java keele korral: javac Programm.java)
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
alammassiivid vms). List üldiselt tähendab, et objektid ei pea olema sama tüüpi/sama suured ja nad võivad sisaldada kuitahes sügavaid alamliste. PUUD – Arvutiteaduses on puu laialt levinud abstraktne andmetüüp, mis simuleerib hierarhilist puustruktuuri põhiväärtuse ja alamväärtustega(’’vanem ja lapsed“), mis on ühendatud sõlmede kogumina. 6. nädal • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi) - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks.
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
mööda kodaraid, mis on ühendatud keskel asuva rummuga. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulu veoseühiku kohta. Eelised: Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes ,,alglähtekohast lõppsihtkohta" veokorraldusega Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes 14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278 Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. A. JIT - ladu täidab tootmislogistika teenindamise funktsiooni B. Hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine (puuviljad, juurviljad Ühtlane tootmine ja hooajaline tarbimine (suusad, talveriided) Tootevaliku (sortimendi) ühendamine: tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine.
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt on ka tellitavate koguste variatsioon suurem ostetavatest kogustest. Antud olukorda illustreerib hästi alljärgnev joonis: Joonis 1. Tellitud ja müüdud koguste variatsioon Allikas: Lee et al 2004 Nagu ilmselt juba arvata võib, on tarneahela viimane lüli (algtoorme tarnija) sellest 2 tulenevalt kõige halvemas olukorras, kuna temani jõuab see kõige mo...
4, lk. 10/ 3.Riskid tarneahelas 1.Riskid veonduses ja kaupades. Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt kooskõlas JIT tarnekonseptsiooniga põhjustavad üheskoos veoriskide suurenemist. /www.logiproff.com/ Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid.
1.The Conceptual Architecture identifies the high-level components of the system, and the relationships among them. Its purpose is to direct attention at an appropriate decomposition other system without delving into details. Moreover, it provides a useful vehicle for communicating the architecture to non-technical audiences, such as management, marketing, and users. Logical Architecture In Logical Architecture, the externally visible properties of the components are made precise and unambiguous through well-defined interfaces and component specifications, and key architectural mechanisms are detailed. The Logical Architecture provides a detailed "blueprint" from which component developers and component users can work in relative independence. Logical Architecture. Model System Behavior Execution Architecture An Execution Architecture is created for distributed or concurrent systems. The process view shows the mapping of components on...
hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Tihti töötatakse sel juhul JIT (Just In Time) kontseptsiooni alusel, mis nõuab üldjuhul komponentide tootmist suhteliselt lähedal koostetehasele või hästi korraldatud ladustamist. Tootesortmendi ühendamine Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal
Klassikaline ostufilosoofia · Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv · Kohalikelt turgudelt · Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) · Tarnijate arv piiratud · Koordineeritud otsused ja koostöö · Nulltolerants · JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud
puud Eksam- Eksam pointer Eksam– Eksamobjekt Eksammis Eksamhoiab Eksammäluaadressi 5 Eksamiks: kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go interpreteerimine Eksam– programmi kood jooksutatakse otse masinkoodina ilma kompileerimata Py, php, Perl parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv
1. OBJECT-ORIENTED PARADIGM The Model •The model defines an abstract view to the problem. This implies that the model focuses only on problem related stuff and that you try to define properties of the problem. These properties include: 1 •the data which are affected and 2 •the operations which are identified by the problem. Object-oriented Paradigm •Everything is an object •A program is a bunch of objects telling each other what to do by sending messages •Each object has its own memory made up of other objects •Every object has a type •All objects of a particular type can receive the same messages Domain Model •A domain model does not represent the entire domain as it is in the real world. It includes only the concepts that are needed to support the application. Object •Is a partitioned area of memory where object code is stored •The area of memory is protected •This code can function relatively independently of othe...
· QFD-kliendikeskne · 7 lihtsat tööriista kavandamine · FME(C)A tõrgete liigi mõju · Integreeritud tootearendus (ja kriitilisuse) analüüs ja FTA · Robustsete toodete vigade puu analüüs kavandamine (parameetrite ja · Katsete kavandamine tolerantside kavandamine) · Taguchi meetodid · SPC statistiline protsessiohje · Võrdlusanalüüs · Paralleelne tootmine benchmarking · JIT (Just in Time) · Riskianalüüs · Standardisari ISO 9000 · Väärtusanalüüs Taguchi meetodid · Summaarse kahju vähendamine · Toote, teenuse ja protsesside kavandamine · Hajuvuse vähendamine · Statistiliselt planeeritud eksperimendid 7 uut juhtimismeetodit · Afiinsusdiagramm · Suhete diagramm · Maatriks diagramm · Puudiagramm · Maatriks-andmeanalüüs · Nooldiagramm · PDPC (Process Decision Program Chart)
vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika.
INTRODUCTION OF SUPPLY CHAIN MANAGEMENT (SCM) A supply chain is a network of facilities and distribution options that performs the functions of procurement of materials, transformation of these materials into intermediate and finished products, and the distribution of these finished products to customers. Supply chains exist in both service and manufacturing organizations, although the complexity of the chain may vary greatly from industry to industry and firm to firm. Supply chain management is typically viewed to lie between fully vertically integrated firms, where the entire material flow is owned by a single firm and those where each channel member operates independently. Therefore coordination between the various players in the chain is key in its effective management. Cooper and Ellram [1993] compare supply chain management to a well-balanced and well-practiced relay team. Such a team...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
järgmised: a) Kõik lahendid on reaalsed ja negatiivsed, sel juhul süsteem on stabiilne. Kui lahendite seas on olemas üks positiivne lahend, siis summaarne liige selle lahendiga püüdleb kui t püüdleb ja kogusumma püüdleb ja süsteem on ebastabiilne. pi = i + j i sel juhul b) Kui lahendid on kompleksarvud ci e pt = ci e (i + ji ) t = ci eit * e jit = ci et (cos t + j sin t ) Siit näeme, et kompleks lahendite puhul tekib võnkeprotsess, millest räägib siinuste ja koosinuste olemas olek. Kas võnked sumbuvad oleneb lahendi reaalosa märgist. Sumbumiseks oleks vaja, et oleks negatiivne. Järeldus: stabiilsuse määramiseks diferentsiaalvõrrandi järgi tuleb lahendada karaktervõrrandid ja selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa
kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Kompromissvariante: Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java ja Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT. Chrome V8 Javascript: kompileerib algul kogu programmi masinkoodiks kiire kompilaatoriga, seejärel kompileerib töö käigus selgunud kriitilised kohad aeglasema optimeeriva kompilaatoriga, mis annab kiiremini töötava tulemuse. Kompileeritava programmi valmimine Olgu meil (näiteks C keeles) failid main.c ja swap.c Teeme gcc main.c swap.c -o minuprogramm Kompilaator (näiteks gcc) teeb järjest mitut eri asja: Kompileerimine
järgmised: a) Kõik lahendid on reaalsed ja negatiivsed, sel juhul süsteem on stabiilne. Kui lahendite seas on olemas üks positiivne lahend, siis summaarne liige selle lahendiga püüdleb kui t püüdleb ja kogusumma püüdleb ja süsteem on ebastabiilne. pi = i + j i sel juhul b) Kui lahendid on kompleksarvud ci e pt = ci e (i + ji ) t = ci eit * e jit = ci et (cos t + j sin t ) Siit näeme, et kompleks lahendite puhul tekib võnkeprotsess, millest räägib siinuste ja koosinuste olemas olek. Kas võnked sumbuvad oleneb lahendi reaalosa märgist. Sumbumiseks oleks vaja, et oleks negatiivne. Järeldus: stabiilsuse määramiseks diferentsiaalvõrrandi järgi tuleb lahendada karaktervõrrandid ja selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
