Eelkõige transpordi (vekorraldus ja kontroll) ja laoteenus (laovarude korraldamine ja juhtimine), lisaks veel infoteenus (log süst ja tellimuste töötlemine) ja pakendamine. 25. Mida mõista 4. PL all? 4PL- log integratsioon Ettevõte ostab sisse kõik log-teenused alustades arendustegevusest ja lõpetades müügijärgse hooldusega. Kõik log protsessi juhtimine antakse üle neljandale osalisele. Ettevõtte jaoks tähendab see seda, et ta saab keskenduda põhitegevusele. 26. Mis on Kanban (JIT) süsteem, millise logistika valdkonna juures seda kasutatakse? Jit-süst on selleks , et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suurt rõhku lühikesele, sobivale läbimisajale. JIT kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse teel, et soovitud kaup saabuks õigel ajal ja koguses, mitte varem ega hiljem. 27. Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks?
Logistika eksami kordamis küsimused 1) JIT JIT Just in time täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Tänapäeval on JIT populaarne ning mitmeti defineeritav termin. Seda võib määratleda, kui: tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse
..............................................................8 1.3.3 Ford ...........................................................................................................................8 1.3.4 Parker Hannifin .........................................................................................................8 1.3.5 John Deere ................................................................................................................9 2. Just-in-Time ( JIT ) Production - Täppisajastatud tootmine ............................. 9 2.1 Mis on JIT ohud ? ........................................................................................................10 2.2 Tuntumad JIT kasutajad ja nende edulugu ..............................................................12 2.2.1.Toyota .....................................................................................................................12 2.2.2 Dell.........................
JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEVÕTTES MERIDA Essee Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 1 Käesolev essee on kirjutatud teemal Just-in-time rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida. Just-in-time ehk täppisajastusega tarnete kasutamine on viis kuidas saavutada nõudlusele vastavate varude maht. JIT-põhimõtte puhul püütakse minimeerida väärtusahela toimimist pidurdavaid tegureid lahendades pidevalt kerkivaid probleeme. Pidurdavateks teguriteks nimetatakse JIT puhul kõike, mis ei lisa väärtust laos seisvaid valmistooteid, informatsiooni halvast liikumisest tulenevad viivitused, järjekorras ootavad pooltooted ning defektsed tooted. JIT-mudeli puhul on tellimiskogused erisugused vastavalt vajadusele. Üldine põhimõte seisneb selles, et tooted jõuavad tarneahela
Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud on ületootmine 7. Kadude minimaliseerimine 8. Protsessi on lihtne kontrollida 9. Vastutus protsessi eri osade eest on delegeeritud madalamale tasemele JIT / Laovarudeta tootmine Alates teatud reageerimistasemest on võimalik toota juba otse tellimuste alustel, vajamata üldse ohutusvarusid. Quick Responce minimiseerida juhtaeg ehk aeg lõppkliendi tellimusest vajaliku kauba tootmise ja kohaletoimetamiseni sellise määrani, et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Traditsiooniliste logistilises ketis osalejate vaheliste suhete ja infovahetuse puhul on
- Liinlogistika või tarneahel- kus lõpptarbija vajadusi arvestades on optimeeritud ressursid - Liinettevõte- ettevõtte kus protsesside juhtimisel peetakse kinni liin põhimõttest - Liin on terviksüsteem, mis tagab eeskujulik tarne, kvaliteedi ning kõrge efektiivsuse konkurentsivõimelise hinna. Peame teadma, millised on raiskamise allikad ja kuidas neid vältida. Just in time- JIT JIT on meetmete terviksüsteem, mis on loodud mastaapseks tootmiseks minimaalsete tooraine pool- ja lõpptoodete varudega. Lõpptoodete vajalikud varud saabuvad järgmisesse protsessi faasi eelmisest õigel ajal. Tootmise aluseks on nõudlus lõpptoote järele. Tõmbav tootmissüsteem JIT toetub logistika süsteemile- midagi ei toodeta ennem kui selle järgi on nõudlus. Turunõudlus tõmbab lõpptoote tootmise komplekteerimise struktuurist välja
..............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?.......................................................................... 23 40.ARGUMENDID JIT TARNEAHELA VASTU:.......................................... 24 41.MIS ON PAINDLIKU TOOTMISÜSTEEMI JA TRADITSIOONILISE TOOTMISÜSTEEMI VAHE?................................................................... 24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?............................................................... 25 43
maksma läheb. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis, sünnib kohustus müüa, Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, Ostetakse suurte partiidena ja harva, Põhilised on müügiprognoosid, Jaotust käsitletakse kui vedu Ei reageerita nõudlusele, Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides. 26) Kanban, JIT/LEAN lk 172-183 Kanban ehk tõmbav tootmine on kaubaohjesüsteem, mida juhitakse kaartide ja konteinerite abil. Kanbani-põhimõtte järgi tuleb detailid ja materjalid kohale toimetada täpselt siis, kui neid tootmisprotsessis vajatakse. Kanbani eelised: vähenenud pooltoodete varud ja lühem tootmistsükli kestus, ühtlasem tootevoog, paranenud kvaliteet, vähenenud kulud. JIT/Lean JIT/säästliku lähenemise eesmärk on korraldada tegevused nii, et see oleks võimalikult lähedal ideaalsele
Reorganiseerimise punktis sätestatakse, millal tellida. Tüüpilistel ettevõttetel on sätestatud, et reorganiseerimise punkt põhineb tarneajal ning sooviga ohutusvaru hallata, et toime tulla ootamatu nõudluse muutumisega. MRP (materjali nõudluse planeerimine), selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada nõutud varude taset läbi toodangu plaani, et hinnata vajadusi. Eesmärk on säilitada piisavad varusid, et tootmine ei katkeks. 4 JIT (just parajal ajal), JIT süsteemidega püüatakse vähendada nii transpordi kui ka kaubapuuduse kulusid. Peamine erinevus MRP ja JIT vahel on see, et MRP süsteemide toodangu plaan on rahuldada hinnanguline müügivajadus, luues seeläbi laos valmistoodete varud. Samas JIT süsteemide toodangu plaan on täita tarbijate nõudmised ning seega praktiliselt kõrvaldades valmistoodang. 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine
endast. Toodet on lihtne konkurentidel kopeerida. Laiendatud toote kontseptsioon väidab, et teevad koostööd, et anda tarbijale enam lisaväärtust (maksimeerida tarbija rahulolu ja klient ei osta mitte toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid. minimeerida kulud). ECR abil arendatakse tööstuse ja kaubanduse koostööd. JIT süsteem. Transpordiliigid: Maantee, raudtee, mere, sisevee, õhu ja toru. JIT kasutatakse tootmises , laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Selles süsteemis viiakse Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %. nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus
tarnija reitingu summa (kriteeriumide kaalu ja tähenduse arvulised väärtused korrutatakse omavahel läbi ja saadud tulemused summeeritakse). TOOTMISLOGISTIKA Tootmislogistika all võib vaadelda kõike, mis toimub toormaterjaliga tootmisettevõtte seinte vahel, kuidas valmib toode ja mida silmas pidada seda kõike planeerides. Tootmislogistikal on alljärgnevaid printsiipe: Loobumine liigsetest varudest (JIT süsteemide puhul üldse varudest) Tootmistsükli ajakulu vähendamine Loobumine detailide valmistamisest, mille järele ei ole püsivat ja suurt nõudlust Ebaratsionaalsuse vähendamine Vigade ja praagi vähendamine Koostöö arendamine eesmärke mõjutavate organisatsiooni väliste subjektidega (tarnijad, vahendajad) Kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse järjepidev tõstmine
3. Võimaldab tippjuhtkonnal saada paremat pilti võimalustest. 4. Seostab võimalusi ja vajadusi ressurssidega. ZBB PUUDUSED: 1. Eeldab aeganõudvat analüüsi. 2. Oht jooksvatele programmidele. 3. Eeldab head andmebaasi, detailset kuluanalüüsi. 4. Nõuab head koordineeritust ja koolitust. Ettevõtte finantsjuhtimises on eelkõige oluline rakendada ettevõtte plaanide (eelarvete) kaitsmise süsteemi ja mitte keskenduda aruannete kaitsmisele. 11. Täpselt ajastatud tootmine (JIT)- 12. on Jaapani autotootja (Toyota Motor Corp.) poolt välja töötatud tootmise organiseerimise kontseptsioon, mille aluseks on kooskõlastatud, sünkroonne ja täpne tegutsemine tarneahelas koos allhankijate ja logistikapartneritega. JIT kontseptsioon on ehitatud üles põhimõttel, et varud tootmises on minimaalsed, tarned sagedased ja tarnete usaldusväärsus ning tarnekindlus suur. JIT strateegia põhjal toimuv tootmine on efektiivne selles mõttes, et varud on peaaegu olematud. 13
investeerimiskulud ja saadavad tulud ja taga, et aeg ja raha on kulutatud vaid turule, toodetele ja klientidele, kus on suurim tõusu potentsiaal. Tehnoloogia- turundusprogrammid, ökonomeetria, ROI mõõdik, jaotustarkvara. See kõik aitab suurendada saadavat tulu investeeringutest. 4/11/19 Õigel ajal Et turul ellu jääda peab olema paindlik ja proaktiivne. Just in time (JIT) MRM-i ja ROI abil. Kõik need kolm lahendust tagavad edu. Defineeri loodetav tulemus ja turundusmeetmed; defineeri protsess; selgita rollid ja organisatsiooni vastutus; ühenda andmed ja vahendid, et toetada protsessi; rakenda tehnoloogiat! 4/11/19 Integreeri online ja offline tegevused! Oluline on ülevaade. Tuleb mõista kuidas/miks klient ostab, millised kliendid ostavad, kas läbi online või otse.
eelkõige (tulenevalt Toyota tootmissüsteemi printsiipidest) raiskamise vähendamiseks Tarneahelate keerukamaks muutumine võib viia olukorrani, kus majandusku tõhususe kasv ei suuda enam sammu pidada tarneahelate keerukamaks muutmisest põhjustatud täiendavate kuludega. Täitmisaegade lühendamine, varude minimeerimine, kiirem reageerimine klientide nõudmistele: Täppisajastamisega (just in time- JIT) tootmine/tarned- täppisajastamise puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised. JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem
traditsioonilises ettevõttes nõudluse prognooside alusel. Paindliku tootmise mõju tarnijatele – kui tootmisettevõte läheb üle paindliku tootmise põhimõtetele peavad oma tegevuse ümber korraldama ka tema tarnijad. Nad kas tekitavad suured valmistoodangu varud või võtavad omaks paindliku tootmise põhimõtted. Aja kompressioonil ja nõudlusahelal rajanevad tarnekontseptsioonid : Täppisajastamise(just in time – JIT) /säästlikkuse kontseptsioon (LEAN) - põhimõtted valdavalt samatähenduslikud, aluseks mõlemal ideaalse tootmise põhimõte. Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks kui toimub nende müük. Täppisajastamise ja säästliku lähenemise eesmärk on leida praktilisi lahendusi et korraldada tegevust nii et see vastaks nii palju kui võimalik ideaalse tootmise põhimõtetele. Mõlema kontseptsiooni juurde pärinevad Toyota
Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks
1. siirdamist vajava kauba a) nomenklatuuri, st langetada otsus, mida osta ja mida valmistada ise (ettevõte peab keskenduma oma põhitegevusele), ja b) koguseid (hankepartiide suurust), 2. siirdamise lähte- ja sihtkohta, 3. hangete aega, 4. säilitamist vajavaid kaubakoguseid, 5. tarnijate iseloomu ja arvu. Eesmärk on leida niisugused partnerid, kes otetavad ja täiendavad ostja põhioskusi. 22. Mida mõista JIT/Kanban all? JIT just in time-süsteem Ameerikas. Kanban Jaapanis (hakati esimesena kasutama Toyota autotööstuses), tähendus: väikeste komponente vedavate kärude sildid, täpselt millal ja kui palju vaja juurde tuua Kerge logistika kõrvaldada raiskamine tarneketist (operatsioonide analüüs, siis ressursiraiskamise süstem. kõrvaldamine. Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vhendab kadusid ja asjatut tööd.
Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). 11) Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale.12) Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi? Kes nad on? probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse 14)Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks minimeerida? See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Süsteemi eesmärk on kulude minimeerimine, seda tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Iga protsessi, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb minimeerida(personal, põhivara,
GTIN - globaalne kaubatuvastuse number (global trade identification number) - vöötkoodistandard ICC - Rahvusvaheline Kaubanduskoda (International Chamber of Commerce) IKT - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IMF - Rahvusvaheline valuutafond (International Monetary Fund) ITT - kutse hinnapakkumisele (invitation to tender) ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Standard Organization) JIT - täppisajastamine (just in time) KPI - tulemuslikkuse põhinäitaja (key performance indicator) LCL - osakonteinerisaadetis, täiskonteinerist väiksem saadetid (less than container load) LIFO - viimasena sisse, esimesena välja (last in first out) - varude raamatupidamis-arvestuse ja laoliikumise korralduse meetod LLP - juhtiv logistikateenuste osutaja (lead logistics provider)
++ keeles on piisavas koguses vahendeid (konstandid, mallid, sisseehitatud funktsioonid) selleks, et praktikas vältida täielikult #define kasutamise. Java lihtsalt eiras täielikult eelprotsessori kasutamise, millega sai ühe hoobiga lahti sellega seotud kõikidest probleemidest, ehkki kaotades sellega mõned võimalused. 3 Virtuaalne Java-masin, baitkood, JIT-kompileerimine Paljud rakendused töötavad ainult mõne ühe operatsioonisüsteemi juhtimisel. Kui programmi tööd juhib operatsioonisüsteem, siis programmeerija ei pea arvestama konkreetse väljund- ja sisendseadmega selle eest vastutab OS. See annab nii programmeerijale kui ka kasutajale vabaduse mitte mõelda selle üle, kuidas teostada andmevahetust välisseadmetega aparaattasemel. Näiteks, faili lugemisel on
- kapital - teenused - en ergta -m aterjal -In fo Tootlikkus 0 J Juhtimise teaduslik organiseerimine (Taylor, Emerson) Konveiertootmine (Ford) Tootmispsiihholoogia (Gilbreth, Mayo) Lineaarplaneerimine ja vorkmudelid Kvaliteedi statistiline kontroll Arvutid TQM, JIT, ISO Strateegia mudelid ja piirangute teooria (Goldratt) Internet, Outsourcing Edasised mojurid Maailmaturg ja globaliseerumine Strateegiline juhtimine Paindlikkus UQM Tipptehnoloogiad Inimkapital Okoloogia MAJANDlJSMATEMAATILISE iVlODELLEERliVlISE ETAPID JA NENDE OMAVAHELISED SEOSED
TPS võimaldab ettevõttel pidevalt edendada tootlikust, samaaegselt tagades klientide rahulolu kvaliteedi ning tarne ootuste täitmisega. TPS aluseks on austus inimsuse vastu: tunnustada töötajaid kui kõige väärtuslikumat ressurssi. Mida TPS pakub: vähendab raiskamist, tõstab kvaliteeti, vähendab varusid, muudab töö läbipaistvamaks ja standardiseerib operatsioone. just-in-time, Täppisajastamise (just in time, JIT) ja kulusäästlikkuse (lean) põhimõtted on valdavalt samatähenduslikud. Mõlema aluseks on ideaalse tootmise (ideal production) põhimõte. Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT-tootmise lahutamatuks osaks on kanban süsteem. JIT-süsteemid laiendavad kanban-printsiipi, ühendades ostmise, tootmise ja logistika tõmbavas süsteemis. · Pioneerid: Ford ja Toyota, eelkõige varude vähendamise meetod
aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tüüpiliselt tarbekaubad, prognoositav turunõudlus, väike varieeruvus toodetes, ostu mõjutab enamasti hind, tähtsal kohal füüsilised kulud (tootmine jne). Just-in-time- täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS – Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Kanban- on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks. KANBANI eelisteks on:
kes on võimelised rahuldama firma vajadusi); firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega, seda teevad tootmis- ja logistika eksperdid); tarnijate lõplik hindamine ja valik (selleks kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse ning tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine (nt “JIT“, “KANBAN”). vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (hõlmab lepingute sõlmimist, omandiõiguste üleandmist, tellimuste juhtimist, võimalike transpordiliikide valikuid, transporti, materjalide käsitsemist, ladustamist ja säilitamist. tarne kontroll (on järjepidev juhtimistegevus, mis hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist- võrdlemist lepingus
ettevõtetest eelkõige kolmes põhimõttelises aspektis: tootepartii suurus (muidu max tootepartii suurus, et min kulusid tooteüh kohta, aga siin vähendatakse tootepartii suurust nii väikseks kui võimalik); toote liikumise mudel (siin on kõik vajalik tootmiseks ühes kohas või võimalikult lähestikku, et min käitlemist ja liikumist); ajastamine (nt uute materjalide tellimine toimub automaatselt ega vaja planeerimist). Täppisajastamise (just-in-time JIT) – sarnane lean põhimõttega; ka Toyota süsteemist; JIT tootmise komponentideks on kanban (– pm tõmbav tootmine) ja ühtlane tootmine; PÕHIMÕTE – raiskamine/liigsed varud elimineerida; Kanban – põhimõtte järgi tuleb detailid/materjal kohale viia täpselt siis kui neid tootmisprotsessis vajatakse, süsteem kasutab andmekaarte (kanbane). Tahvlil kirjas, kus pooltooteid vaja parasjagu, eemaldab andmekaardi ning paneb asemele tootmiskaardi.
· kapitali kulud; · varude teenindamise kulud; · varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud; · varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud. Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on: · varude hankimiskulud; · varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud; · madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu. 25. Viis põhielementi, mis toetavad JIT kontseptsiooni: nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti. Ülesanne: · Opimaalne tellimuskogus on 158tk · Taastellimispunkt on 50tk juures
hulgiladudes toimub pidev kaubavoogude konsolideerimine ja jaotus (dekonsolideerimine), tekib vahekäsitsemiste juures täiendav aluste vajadus ja vastavad ettevõtted on sunnitud neid juurde hankima. LOGISTILISE AHELA JUHTIMISE MEETMED. Juhtimispõhimõtted; logistiline kogukulu; kogukulude analüüs. ABC-analüüs. Logistikastrateegiad. Outsourcing logistikas; 1-PL, 2-PL, 3 PL- ja 4P- logistika. Infovoogude juhtimine: logistiliste infosüsteemide rakendamine (JIT-tarned, EDI, VMI-müügikeskused). Transport logistilise ahela osana. Transpordiliigid (auto-, mere-, raudtee- ning õhutransport; multimodaalse transpordi mõiste); veokitüübid. Transpordiliigi ning veoki valiku kriteeriumid. Vedaja ja ekspedeerija mõisted; vedaja valik. Vedude usaldusväärsus ja kindlustus. EL transpordipoliitika. PAKENDID. Pakendi otstarve. Pakendi liigid (veo- ja müügipakendi mõiste; ringluspakend, ühekorrapakend, tagastuspakend, tagastamatu pakend)
· keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks Keele muudab arvutile arusaadavaks eriline süsteemitarkvara hulka kuuluv programm - keele translaator: · Kompilaator - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi). · Interpretaator - täidab programmi ilma masinkoodi moodustamata; tavaliselt interpreteeritakse vahekoodi, mitte programmi teksti. · JIT (Just In Time) kompilaator - teisendab vahekoodi masinkoodiks "vajadusel" (näit. optimiseerimise eesmärgil). Näiteks keele Java korral Programmi elutsükkel (IDE mõttes - small picture, mitte segi ajada elutsükliga tarkvaratootmises): · programmi teksti sisestamine (näiteks notepad abil, programmi teksti toimetamiseks kontoripaketid hästi ei sobi!) · programmi kompileerimine (Java keele korral: javac Programm.java)
JAAPANI ORGANISATSIOONIKULTUUR •Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma; •Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele; •Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. TÄPSELT AJASTATUD TOOTMISSÜSTEEMI (JIT) PÕHISEISUKOHAD •Toodangu mahu ja nomenklatuuri operatiivne reguleerimine, selle kohandamine igapäevase nõudlusega; •Stabiilse kvaliteedi tagamine igas tootmislõigus; •Inimteguri aktiveerimine, sest inimene loob ja teenindab süsteemi; •Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 1.Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase
alammassiivid vms). List üldiselt tähendab, et objektid ei pea olema sama tüüpi/sama suured ja nad võivad sisaldada kuitahes sügavaid alamliste. PUUD – Arvutiteaduses on puu laialt levinud abstraktne andmetüüp, mis simuleerib hierarhilist puustruktuuri põhiväärtuse ja alamväärtustega(’’vanem ja lapsed“), mis on ühendatud sõlmede kogumina. 6. nädal • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi) - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks.
Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6
Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6
mööda kodaraid, mis on ühendatud keskel asuva rummuga. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulu veoseühiku kohta. Eelised: Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes ,,alglähtekohast lõppsihtkohta" veokorraldusega Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes 14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278 Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. A. JIT - ladu täidab tootmislogistika teenindamise funktsiooni B. Hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine (puuviljad, juurviljad Ühtlane tootmine ja hooajaline tarbimine (suusad, talveriided) Tootevaliku (sortimendi) ühendamine: tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine.
Ettevõttel peab olema väljatöötatud klienditeenindusprogramm kirjalikus vormis ja kergesti jälgitav. 1. Kuidas ja mida registreeritakse 2. Kes ja kuidas midagi mõõdab 3. Kus mõõtmistulemused registreeritakse 4. Kes analüüsib tulemused ja teeb kokkuvõtted 5. Kellele tulemustest raporteeritakse 6. Kes teeb ja kuidas tehakse otsused kvaliteedi parandamiseks Perfektne tarne 1. Aeg=JIT 2. Kõik, mis telliti 3. Puuduvad tarneprobleemid 4. Täielikud dokumendid PT=(Perfektselt täidetud tellimused/Kõik esitatud tellimused) x 100 Väga oluline on kliendi informeerimine kõrvalekalletest õigeaegselt! Tarnevõime on kaubandus- ja tööstusettevõtete võime rahuldada nõudlust teatud toodete järele, teatud kindlal ajavahemikul Tarneaeg - on ajavahemiks, mis kulub tellimuse vastuvõtmisest kuni hetkeni, mil toode on kliendi valduses
· Post processing time is the time required to do the quarantine and inspection process, after manufacturing. After the lead time, the product will be available in the inventory after receiving the item from the manufacture or retailer. Lead time can be reduced by measuring and eliminating the errors made during the lead time process. Lead time can also be reduced by using Electronic Data Interchange (EDI) strategy. "JustinTime" (JIT) is a popular strategy used by manufacturing and production companies to improve efficiency in their business. Thus, for stable supply chain and development in the business growth, it is important to understand the causes and effects of bullwhip effect. Implement the business strategies and identify the errors that pull you down in your business; more importantly, analyze the supply chain process, and take the suitable decisions without precipitation, to tackle the demand variations. 9
4, lk. 10/ 3.Riskid tarneahelas 1.Riskid veonduses ja kaupades. Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt kooskõlas JIT tarnekonseptsiooniga põhjustavad üheskoos veoriskide suurenemist. /www.logiproff.com/ Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid.
"Compileonce, runverywhere" CLR (2) -metaandmed ·Kompilaatorid loovad koos koodiga ka metaandmed, mis: kirjeldavad komponente, objekte ja käitustingimusi(klassideasukohtja laadimine, koodigenereerimine, käituskontekst, ...) tagavad automaatse objektide eluea(garbagecollection) ·CLRitoetavad: Visual Basic, C#, Visual C++, Perl (¬MS), COBOL (¬MS) Common Language Specification(CLS) CLR (3) -käitusehaldus ·MSIL (Microsoft Intermediate language) ·JIT (Just In Time) kompileerimine ·Käitus(Execution) ·Assemblies ·Rakendusdoomenid(ApplicationDomains) ·Käitusajahostid(RuntimeHosts) CLR (4) -JIT ·Osa programmi ei täideta konkreetses käituses MSIL-kood konverteeritakse masinakoodiks ja laaditakse mällu vaid siis, kui vaja ·Laadur loob igale meetodile vahendaja(stub) ·Järgnevad pöördumised suunatakse juba loodud masinakoodi poole ·Konverteerimisel verifitseeritakse koodi metaandmeid kasutatadessafecode
hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Tihti töötatakse sel juhul JIT (Just In Time) kontseptsiooni alusel, mis nõuab üldjuhul komponentide tootmist suhteliselt lähedal koostetehasele või hästi korraldatud ladustamist. Tootesortmendi ühendamine Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal
Klassikaline ostufilosoofia · Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv · Kohalikelt turgudelt · Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) · Tarnijate arv piiratud · Koordineeritud otsused ja koostöö · Nulltolerants · JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud
puud Eksam- Eksam pointer Eksam– Eksamobjekt Eksammis Eksamhoiab Eksammäluaadressi 5 Eksamiks: kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go interpreteerimine Eksam– programmi kood jooksutatakse otse masinkoodina ilma kompileerimata Py, php, Perl parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv
2.0 – visual editing,COM based, controls = *.ocx files. --- .NET:Process: source code->compiler->metadata->CLR->result. CLR: .Net execution environment-execution management; provide services. Managed Code provides: cross-laguage integration; auto memory services; self-described objects; compile once- run everywhere. Metadata: describe components, objects and execution conditions; provide garbage collection. MSIL=Microsoft Intermediate language(between compiler and JIT) JIT=Just in Time compiling. Part of data compile only in run-time when it is needed.Loader creates stub for every method.After,querys go to mashinecode.Convert verification-safe code. Assembly is a partially compiled code library for use in deployment, versioning and security. Two types, process assemblies (EXE) and library assemblies (DLL). Process assembly use classes from library assemblies. Summary:assembly=component;MS computing distributes among servers and clients via .Net assemblies; .NET
· QFD-kliendikeskne · 7 lihtsat tööriista kavandamine · FME(C)A tõrgete liigi mõju · Integreeritud tootearendus (ja kriitilisuse) analüüs ja FTA · Robustsete toodete vigade puu analüüs kavandamine (parameetrite ja · Katsete kavandamine tolerantside kavandamine) · Taguchi meetodid · SPC statistiline protsessiohje · Võrdlusanalüüs · Paralleelne tootmine benchmarking · JIT (Just in Time) · Riskianalüüs · Standardisari ISO 9000 · Väärtusanalüüs Taguchi meetodid · Summaarse kahju vähendamine · Toote, teenuse ja protsesside kavandamine · Hajuvuse vähendamine · Statistiliselt planeeritud eksperimendid 7 uut juhtimismeetodit · Afiinsusdiagramm · Suhete diagramm · Maatriks diagramm · Puudiagramm · Maatriks-andmeanalüüs · Nooldiagramm · PDPC (Process Decision Program Chart)
vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika.
c) develop production technology in manufacturing flow to manufacture and integrate into the best supply chain flow for the product/market combination 4. Manufacturing flow management process: The manufacturing process is produced and supplied products to the distribution channels based on past forecasts. Manufacturing processes must be flexible to respond to market changes, and must accommodate mass customization. Orders are processes on a just-in-time (JIT) basis in minimum lot sizes. Also, changes in the manufacturing flow process lead to shorter cycle times, meaning improved responsiveness and efficiency of demand to customers. Activities related to planning, scheduling and supporting manufacturing operations, such as work-in-process storage, handling, transportation, and time phasing of components, inventory at manufacturing sites and maximum flexibility in the coordination of geographic and final
Esimeses osas vaatan kanji m¨arkide oma- dusi, nii terviktasandil kui ka morfoloogiliselt. Teises osas toon sisse Peirce kolmeastmelise m¨argiteooria ning rakendan seda kanji morfoloogiliste m¨argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v~ordlen eri allikate m¨argi- morfoloogiaid ning esitan omapoolse struktuuri m¨argis~onastiku kande kirjeldamiseks. T¨o¨o oluliseks osaks on ka lisad, millest mahukaim esi- tab 522 m¨argi morfoloogilised seletused vastavalt S. Shirakawa Jit¯o . ~ Oigustatud on k¨usimus niiv~ord mahuka lisa otstarbekuse kohta. P~ohjen- duseks v~oin o¨elda, et aktiivne t¨oo¨ Jit¯o kallal on olnud u ¨heks p~ohiliseks k¨aesoleva t¨o¨o ¨argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka jaapani keelt mittevaldavale huviliste ringile v~oimalust piiluda Shirakawa kirjeldatud muinasm¨arkide maailma. 8 I P~ ohim~ oisteid J¨argneva p~ohim~oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse
järgmised: a) Kõik lahendid on reaalsed ja negatiivsed, sel juhul süsteem on stabiilne. Kui lahendite seas on olemas üks positiivne lahend, siis summaarne liige selle lahendiga püüdleb kui t püüdleb ja kogusumma püüdleb ja süsteem on ebastabiilne. pi = i + j i sel juhul b) Kui lahendid on kompleksarvud ci e pt = ci e (i + ji ) t = ci eit * e jit = ci et (cos t + j sin t ) Siit näeme, et kompleks lahendite puhul tekib võnkeprotsess, millest räägib siinuste ja koosinuste olemas olek. Kas võnked sumbuvad oleneb lahendi reaalosa märgist. Sumbumiseks oleks vaja, et oleks negatiivne. Järeldus: stabiilsuse määramiseks diferentsiaalvõrrandi järgi tuleb lahendada karaktervõrrandid ja selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa
kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Kompromissvariante: Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java ja Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT. Chrome V8 Javascript: kompileerib algul kogu programmi masinkoodiks kiire kompilaatoriga, seejärel kompileerib töö käigus selgunud kriitilised kohad aeglasema optimeeriva kompilaatoriga, mis annab kiiremini töötava tulemuse. Kompileeritava programmi valmimine Olgu meil (näiteks C keeles) failid main.c ja swap.c Teeme gcc main.c swap.c -o minuprogramm Kompilaator (näiteks gcc) teeb järjest mitut eri asja: Kompileerimine
järgmised: a) Kõik lahendid on reaalsed ja negatiivsed, sel juhul süsteem on stabiilne. Kui lahendite seas on olemas üks positiivne lahend, siis summaarne liige selle lahendiga püüdleb kui t püüdleb ja kogusumma püüdleb ja süsteem on ebastabiilne. pi = i + j i sel juhul b) Kui lahendid on kompleksarvud ci e pt = ci e (i + ji ) t = ci eit * e jit = ci et (cos t + j sin t ) Siit näeme, et kompleks lahendite puhul tekib võnkeprotsess, millest räägib siinuste ja koosinuste olemas olek. Kas võnked sumbuvad oleneb lahendi reaalosa märgist. Sumbumiseks oleks vaja, et oleks negatiivne. Järeldus: stabiilsuse määramiseks diferentsiaalvõrrandi järgi tuleb lahendada karaktervõrrandid ja selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa
#x+f##AiiQ&XxUo7k%o3lz#D??##W.8|
c+h# n#t(#+" ##>#uxOO-
q##>A#>4(^p(J
QNM:sy_#S#Zn.J2Z&?J_M
ej#tOz#xoV#
a6vl
%I#0#a#[#«##? io5j#qG#9
A#rl>O0L# O
h>##+;#i#b!l #!####n'#?i#|
#7f#~#~6i###T>#D*Rm#ar#%
c=)TE7
N"23)&
RRR^rz}
co
##
o} <#?>
u+#uk=#{Yc#m'C#myy##
JE Jump if Equal JEDEC Joint Electronic Devices Engineering Council JEIDA Japanese Electronics Industry Development Association JEPI Joint Electronic Payment Initiative JES Job Entry System JFC Java Foundation Classes JFET Junction Field Effect Transistor JFIF JPEG File Interchange Format JFS Journaled File System [IBM] JG Jump if Greater JGE Jump if Greater or Equal JHUAPL Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory JIPS JANET Internet Protocol Service JIT Just-In-Time (compiler) JL Jump if Less JLE Jump if Less than or Equal to JLIP Joint Level Interface Protocol JMAPI Java Management Application Program Interface J2ME Java 2 Platform Micro Edition JMF Java Media Framework [Sun] JMI Java Metadata Interface JMP Jump JMS Java Message Service JMX Java Management Extensions JNA Jump if Not Above JNAE Jump if Not Above or Equal JNB Jump if Not Below JNBE Jump if Not Below or Equal JNG Jump if Not Greater
annaabi.ee 
