pärineb Briti saartel 19.sajandi mänigtu rabgi versioonist 1920.loodi Ameerika profijalgpalli liit, mis kaks aastat hiljem sai nimeks Rahvuslik jalgpalliliiga (National Football League, NFL) 1960.aastal loodi konkureeriv liiga, Ameerika jalgpalliliiga (American Football League, AFL) Liigad ühendati 1970. aastal, selle tulemusel sündis uus, 26 meeskonnaga NFL Väljak Väljak pikkus on 120 jardi (109,7 meetrit) laius 53,3 jardi (48,8 meetrit) Väravajooned on teineteisest 100 jardi kaugusel. Kummagi väravajoone ja väljaku otsajoone vaheline ala on kummagi meeskonna tsoon (end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Värav Moodustub maast 10 jala kõrgusel asuva rõhtpuu ja sellele kinnitatud väravapostidest.
nii et julge kohtunik võis öelda, et pall on "väljas", kui mõni mängija seda taotles. Kuna jalgpalli mängiti kriketiväljakul või avalikus pargis, poleks väljakupiiride murulemärkimine kuigi kerge olnud. Kui klubi sai oma väljaku, oli piiride mahamärkimine juba lihtsam, sest polnud vala karta teiste väljakukasutajate viha. Lahtilöögiks oli tarvis märkida väljaku keskkoht. Reegel, et mängijad pidid olema lahtilöögi kohast 10 jardi kaugusel, tingis selle, et keskpunkti ümber tõmmati 10 jardi raadiusega ring. Võib oletada, et väljaku neli piirjoont märgiti maha värviga. 1887. aastal andis F.A. komitee välja juhised kohtunikele ja vahekohtunikele. Neis märgiti, et vaja oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891
Alles hooajal 1891/92 anti vahekohtunikule tänapäevased õigused ja ta lubati platsile. Väljaku ääres silganud meestele jäi sellest ajast peale piiri- ehk abikohtuniku roll. oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891. aastal kehtestatud penaltiga oli väljakule vaja märkida veel 2 joont - 12 ja 18 jardi kaugusele väravajoontest. (Algselt määrati penalti määruste rikkumise eest, mis pandi toime 12 jardi kaugusel väravajoonest. Lüüa võis mistahes kohalt 12 jardi joonelt. Teised mängijad pidid seisma 6 jardi kaugusel.)
3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Juba 19. sajandil oli olemas kolm klassikalist tõkkejooksudistantsi: 110 m (120 jardi), 200 meetri (220 jardi) ja 400 m (440 jardi) tõkkejooks. Nendest on ainult 200 meetri tõkkejooks tänaseks peaaegu unustatud. Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline kaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). Teatejooks Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes.
Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht. Väljak On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). 4 Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Äärejooned Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks
Mulle määrati surmaotsus. Olin minestanud. Toibudes hakkas mu hing taas tajuma liikumist ja heli- südame ägedat tuksumist ja tema löökide kõla kõrvus. Ja kohe meenub mulle kogu kohtuprotsess, lõplik otsus, minestus. Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega
piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht. Väljak On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Äärejooned Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega.
Ahi, puud ja brikett Antud: Ahju pandi maksimumkogus puid-ja briketti. 15 puud ja 7 briketti. Kui pikk oli ahjulõõr? Anna ahjulõõri pikkus erinevates mõõtühikutes. Lahendus: 15 puud*7 briketti =105 meetrit. Vastus: Ahjulõõri pikkus oli 105 meetrit ehk 10500 sentimeetrit ehk 105000 millimeetrit ehk 0,105 kilomeetrit ehk 8293962106 jardi pikk.
koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele, et rivis oma kohta täita, jõudis täpselt õigeks ajaks pärale, võttis lahingust osa, jooksis siis tagasi Ateenasse võitu kuulutama ja suri seal. Kui 1896. aastal toimusid Ateenas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, siis peeti sobivaks neid Ateena tipptunni jooksusaavutusi kuidagi kajastada. Seetõttu korraldati 24 miili 1500 jardi pikkune jooks Maratonist Ateenasse, kusjuures sündsal kombel võitis selle jooksu kreeklane. Tollest ajast peale on maratoni joostud kõigil olümpiamängudel ja sageli on see jooks olnud ka teiste võistluste kavas. Maratonidistantsi pikkus varieerus varasematel olümpiamängudel olenevalt kohalikest tingimustest, alates 1924. aastast on see standardiseeritud: nüüd jookstakse 26 miili 385 jardi nagu 1908. aasta Londoni olümpiamängudel. Kreeklased ei ole sellist distantsi kunagi jooksnud
naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust
naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust
olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule
saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust
Seega kuulub ta nn. tsükliliste harjutuste hulka. Jooksu tähtsus on selles, et teda kasutatakse laialdaselt kergejõustikus ja teistel spordialadel tähtsa treeninguvahendina kiiruae ja vastupidavuse arendamiseks ning organismi ettevalmistamiseks neile suurtele koormustele, milleta pole võimalik tänapäeva sportlase treening. Kiirjooksu e. sprindi mõiste alla mahuvad 60, 100, 200 ja 400 m jooks, Inglismaal, USA-s, Austraalias ja veel mõnel maal vastavalt 60, 100, 220 ja 440 jardi jooks, Meetri-ja jardidistantside erinevus meetrites ja läbimise ajas (sama tempo puhul) väljendub järgmiselt: 100 jardi a 91,4* m; 100 m = 109,56 j (+ 0,9")s 220 jardi * 201,17 mj 200 m = 218,72 j (- 0,l'])s 440 jardi = 402,5* m; 400 m = 447,44 j (- 0,3*'). Sulgudes on näidatud, kui palju tuleb lisada (või maha võtta) sportlase jardidistantsil näidatud tulemusele, et saada ta tulemus meetridistantsil. Kui näiteks sportlane läbis 100 j 9,2
Devereaux Breakfast of Champions "Tsempionide eine" Dwayne Hoover 1999 The Sixth Sense "Kuues meel" Dr. Malcolm Crowe The Story of Us "Meie lugu" Ben Jordan Jimmy 'The Tulip' The Whole Nine Yards "Üheksa jardi" Tudeski 2000 Disneys's The Kid "Suur poiss" Russell Duritz Unbreakable "Purunematu" David Dunn 2001 Bandits Joe Blake Col. William A. 2002 Hart's War McNamara
g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus 1 miil = 1760 jardi = 1,61 kilomeetrit 1 jard = 3 jalga = 0,91 meetrit 1 jalg = 12 tolli = 0,30 meetrit 1 toll = 12 liini = 25,4 millimeetrit 1 ruutjard = 9 ruutjalga = 0,84 ruutmeetrit 1 aaker = 4840 ruutjardi = 0,40 hektari 1 bussel = 8 gallonit = 36,37 liitrit 1 gallon = 8 pinti = 4,55 liitrit 1 pint = 0,57 liitrit 1 tonn = 20 tsentnerit = 1016,05 kilogrammi ehk 1,016 meetertonni 1 tsentner = 112 naela = 50,80 kilogrammi 1 nael = 16 untsi = 0,45 kilogrammi 1 unts = 28,35 grammi
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise
suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht VÄLJAK On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate.Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega.Väravajooned
vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust.
Süüa tuleb rahulikult, kiirustamata. 100 MEETRI JOOKS 100m jooks, kiiruseproov sirgel jooksudistantsil, oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. a. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. a Amsterdami olümpiamängudel. 100 m jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi e 91,44m), mida 19. sajandil harrastati rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 4 Aastatel 1928-1929 töötasid USA treenerid George Breshnan ja William Tuttle tänaseni kasutusel olevad stardipakud (on kasutusel tänaseni). 1920ndatel hakati kasutama elektroonilisi stoppereid
nina õieli ja suu kõvasti kokku surutult meesti poole jooksis. Mõlemad mehed hakkasid tulistama, kuid enamasti tabati pulli sarvi, mis tekitasid õhku lendavaid kilde. Auto juurde jäänud Margot nägi seda kõike pealt, ning haaras ka relva, et mehi aidata. Kuid kogematta lasi Margot kuuli Francisele kuklasse, tappes ta silmapilgselt. Francis ja pull lamasid elutult üksteisest vähe kui kahe jardi kaugusel. Margot nuttis hüsteeriliselt ning Robert tegutses profesionaalselt, ning jäädvsutas kuriteopaika, et politsei saaks aru, et oli õnnetusjuhtum, kuid ise samal ajal naljatades naisele, et ta oma mehe meelega maha lasi. Naine palus et Robert lõpetaks, ise samal ajal pisaraid valades, Lõpuks Robert seda ka tegigi.
Pikkus Läbi aja. Vist. Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu 30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit.
lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. 110 MEETRI TÕKKEJOOKS Kõik 110 m tõkkejooksu puhul kasutatavad mõõdud on tulnud inglise-süsteemist, kus pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline iikaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). 400 MEETRI TÕKKEJOOKS 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. 3000 MEETRI TAKISTUSJOOKS Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5
süsteem, mille peamised seosed olid järgmised: 1 toll = 2,54 cm; 1 küünar = 12 verssokit = 21 tolli = 53,3 cm; 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,7 cm; 1 süld = 3 arssinat = 2,13 m; 1 verst = 500 sülda = 1,067 km; 1 penikoorem = 7 versta = 7,468 km. 1824. aastal kehtestati kogu Briti impeeriumis ametlik mõõtude süsteem (System of Imperial Units), mille aluseks oli pikkusühik jard (Imperial yard, 1 yd = 0,9144 m). Kolmandik jardi moodustab jala (foot, 1 ft = 30,48 cm) ja üks toll (inch) on 1/12 jalga (1 in = 2,54 cm). Jardi, jala ja tolli süsteemiga puutume kokku, vaadates Ameerika filme, kuna USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias kehtib imperiaalne mõõtude süsteem väikeste muudatustega argielus veel tänapäevalgi. Pikemaid vahemaid mõõdetakse miilides (1 mi = 1760 yd = 1,609 km), ruumala pintides (0,568 dm3) ja gallonites (8 pinti = 4,55 liitrit), massi naelades (0,454 kg) ja untsides (1/16 naela = 28,4 g)
110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai. 100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala. Rekorditeks on aeg 12,93, mille sooritas Mirjam Liimask ja 12.21, mille sooritas Yordanka Donkova. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. 400 m tõkkejooks - 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini 40 m. Rekordi omanikeks on (46,78), Kevin Young, (52.34), Julija Petšonkina, (48.54), Rasmus Mägi ja (56,56), Maris Mägi. 3000 m takistusjooks - 3000 meetri takistusjooks on kergejõustiku ala. Põhijooksus on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Rekordi omanikeks on (7:53,63), Saif Saaeed Shaheen, (8.58,81), Gulnara Samitova, (8.29,6), Ilmar Ruus ja (9
Meie galaktika (Linnutee) 10 41 Nähtav universum 10 52 BRITI - AMEERIKA MÕÕTÜHIKUD Pikkusmõõdud 1 toll inch 25,4 mm 0,0833 jalga 1 jalg foot 304,8 mm 12 tolli 1jard yard 91,44 cm 3 jalga, 36 tolli 1 maamiil mile (statue) 1609 m 1760 jardi, 5280 jalga 1 meremiil mile (nautical) 1852,2 m 6080 jalga 1 mm = 0,039 tolli 1 cm = 0,394 tolli 1 dm = 3,54 tolli 1 m = 1,094 jardi 1 km = 0,6214 miili Pindala mõõdud 1 ruuttoll square inch 6,4516 cm2 1 ruutjalg square foot 0,0929 m2 144 ruuttolli 1 ruutjard square yard 0,836 m2 9 ruutjalga, 1296 ruuttolli 1 aaker acre 4047 m2 4840 ruutjardi, 43560 ruutjalga
sekundile ujumisele järgneb 20 sekundit puhkust). Jätkusuutlikkuse treeningul aga võib ujuda 12 kuni 16x25 kordust, vähendades puhkepausi 10 sekundile. Või siis ujuda hoopis neli 50- jardist kordust. Kõik kestvustreeningud panevad proovile keskendumisvõime, sest vaimne vastupidavus on sama oluline kui füüsiline. Kiirustreening Kiirustreeningut teha peamiselt 25-jardiste kordustena järgmistel põhjustel: võib lõdvestunult ja korralikult ujuda 20 sekundi jooksul 25 jardi mis võrdub 200 jardi ujumise tulemusega 2:40 (kaks minutit ja nelikümmend sekundit). Kui ujuda 50 jardiseid kordusi paraneb ka 25-jardiste korduste arv. Millisel distantsil või kiirusel sa ka ujuda ei plaani, keha lõdvestumise ja liigutuste sünkroonsuse säilitamise treenimine tagab sulle suurema edu kui kõva treenimine, et kauem ,,elus püsida". Kasutatud allikad 1) ,,Täiuslik ujumine Tehnika ja taktika" Prof. Rein Haljand, Toomas Tamp
puude tüvedest koosnevad võlvid. Põõsad palistasid kaldaid nagu tavaliselt, kuid nende vahele jäi umbes kahekümne jala laiune vaba läbikäik ja ees avanes umbes kaheksa või kümme korda pikem vaateväli. Lk 111 -- Päris neeme tipul oli väike, osalt rohtukasvanud, osalt liivane lagendik, mille üht külge palistasid tihedad põõsad. Kui see kitsas kidurate taimede vöönd jäi seljataha, satuti kohe kõrgete ja süngete metsavõlvide alla. Kallas oli mõnesaja jardi ulatuses ühtlaselt laugjas ja kerkis siis järsu mäeküljena. Kõrged jämedad puud, mille all opõõsaid ei kasvanud, meenutasid ebaühtlaselt paigutatud hiigelsambaid, mis lehevõlvi ülalhoidsid. Lk 141 -- imekauni veevälja pind sädeles nagu kalliskivi õhtupäikese viimastes kiirtes ja kogu maastik -- lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad -- näis nagu muhelevat säravat naeratust, mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read.
kursis ja ei tea sellest midagi. Ning tahtsin võtta sellise spordiala, mida ma ei tea ja on huvitav uurida. Kriketit mängitakse Eestis juba üle 10 aasta. Kriket sobib nii meestele, kui naistele ja Eestis mängivad kriketit nii noored kui ka täiskasvanud. Eestis on 7 kriketiklubi.(2) Sellest juttu allpool täpsemalt. Kriket Kriketit mängitakse ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem umbes 22 jardi (20m) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad. (1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti)
katki lõikab ja konksu otsa kaks tagavarapundart kinnitab. Lk 34 Mis suunas kala ujub ja mis järeldused vanamees sellest teeb? Liigub põhja poole, paistis, et vool on neid päris kaugele ida poole kandnud. Nööri kallak näitas, et kala ei ujunud enam nii sügaval, aga ei tähendanud ka , et kala väsinud oleks. Lk 40 Milline on esimene kohtumine kalaga silmast silma? Kala ilmus veepinnale, ligi kolmekümne jardi kaugusel paadist. Selle ringi ajal nägi vanamees ka kala silmi ja kaht tema ümber tiirutavat imikala, kumbki neist üle kolme jala pikk. Lk 54 Millest saab vanamees aru, et varsti jääb tema kalale peale? Kui turi paistis juba palju kõrgemal, oli vanamees juba kindel, et kui ta veelgi rohkem nööri kätte saab, tõmbab ta kala paadi külje alla. Nii mitmel korral ebaõnnestus, kuniks võttis vanamees kokku kogu oma valu, oma viimase jõunatukese ning ammukadunud uhkuse, seadis ta need
kodulinna aust ja kuulsusest kui tema atleetikasaavutuse üksikasjadest. Võidujooksude ja maadlusmatside kirjeldusi, mida võiksime loota seal leida, pole lihtsalt olemas. Kui nende oodide lehekülgedel leidubki mõni tehniline atleetikatermin, siis on peaaegu alati tegegemist metafooriga, ja metafoorid ei ole spordiväljakul toimuva kohta kuigi kaalukad tõendid Lühim jooksudistants oli umbes 200 jardi pikkune ja vastas kreeka pikkusühikule staadionile. Staadioniks hakati nimetama nii seda jooksu kui ka rada, millel joosti; siit tuleb meie praegune staadion. Kirjutamata reeglite kohta ütleb Aristoteles, et näib olevat ükskõik, kas atleetikareeglid on kirja pandud või mitte.
Isa kardeti ning teda pidi kohtlema austusega. Jackile betoontasandiku idee isegi meeldis, sest betooni segamine ja selle määrimine üle maatasa tehtud aia oli põnev keelumaiguga tegevus. Kõik reeglitevastane oli erutav. 5. Õhtuti jäi ta tihti koju juukseid pesema või oma tumesinise kooliseeliku volte triikima. (lk 17) Julie tegeles jooksmisega ning oli ka üks kiiremaid. Talle kuulusid juba kohalikud alla kaheksateistaastaste rekordid saja ja kahesaja jardi sprindis. Isa ei olnud teda kunagi tõsiselt võtnud, tema arvates oli kiiresti jooksmine tüdruku jaoks napakas. Julie oli ka üks vähestest julgetest tüdrukutest koolis, kes kandsid seelikute all tärgeldatud valgeid alusseelikuid, et neid puhevile ajada ja keerlema panna, kui nad kannal ringi pöörasid. Julie pööras meeletut tähelepanu enda välimusele, mistõttu pidi ta õhtul tegema märkimisväärseid ettevalmistusi. 6
peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset optilist või lasertehnikat. Villa peenust saab ekspert hinnata ka silma järgi. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (ühe inglise naela (458,6 grammi) töödeldud puhta kammvilla ketramisel saadava lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit) Villa peenusklassid Eestis Peenusklassi Villa Villakarva Villa peenusklass piirid peenusklasside loogete arv 1 Bradfordi mikromeetrites üleviimine sentimeetril, kvaliteedinumbrites (s) (µm) mikromeetrites looget/cm 80 18 ja peenem 17 7 70 18.1 ..
2.5. Apollo 14 Apollo 14 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kaheksanda mehitatud kosmoselennu ja kolmanda mehitatud lennu Kuule 31. jaanuar-9 veebruar 1971. Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, Stuart Roosa ja Edgar Mitchell. Shepard võttis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks lööki. Ta väitis, et teine pall liikus edasi ,,miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200...400 jardi kaugusele. Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid. Maale jäänud sõbrad lasksid tal kaarte ära arvata. Äraarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest väiksem. 2.6. Apollo 15 Apollo 15 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi neljanda lennu Kuule. Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 26. juulil 1971. Kuumoodul maandus Kuu pinnal 30. juulil ja lahkus sealt 2. augustil, jõudes Maale tagasi 7. augustil
tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Penaltikoht (penalti märk). Penalti löömiseks pannakse pall penalti märgile, mis asub karistusalas 11 m (12 jardi) kaugusel väravajoone keskpunktist täisnurga all. Varustus Mängijate põhivarustus Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad hoolitsema selle eest, et põlvikud kataksid säärekaitseid täielikult kogu mängu aja. Säärekaitsed võivad olla kummist, plastmassist, polüuretaanist või mõnest muust taolisest ainest.
Seetõttu on otstarbekas omada ka mitmesuguse suurusega ühikuid sama liiki füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Näide 4. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse toll'i, jalg'a, jard'i, miili'i, mere miil'i: 9 Mõõtmisteooria alused toll: 1'' = 0,0254 m 1 jalg = 0,3048 m = 12'' 1 jard = 0,9144 m = 3 jalga = 36'' miil = 1 609,344 m= 1 760 jardi = 5 280 jalga = 63 360'' mere miil: 1 nam 1 850 m 2 025 jardi 6 080 jalga 72 900'' Oleks hea, kui ühtedelt ühikutelt teistele üleminek oleks võimalikult lihtne. Niisugusteks mõõtühikuteks said meetermõõdustiku ühikud, mis loodi Prantsuse revolutsiooni ajal 1791.aasta kevadel "kõikideks aegadeks, kõigile inimestele, kõigi riikide jaoks" (prantsuse keeles: pour tous les temps, pour tous les peuples, pour tous les pays). Meetermõõdustiku ehk kümnendsüsteemi
see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. • Põhisuurused on: • Pikkus - meeter, • aeg - sekund • mass – kilogramm • aine hulk - mool, • temperatuur – kelvin • voolutugevus – amper • valgustugevus- kandela.
''Ega sa ometi ei nuta, mu aare'' küsib Henry mõistmatult. ''Rõõmust, Henry, ainult... rõõmust.'' Siis lahkub ta kiirustades kuninga kabinetist. Erakordse öörüü eesmärk... Anne tellib endale öörüü ja nimelt täiesti erakordse. Talle tuuakse 32 flaami küünart ( umbes 22m) kuldbrokaati, mille eest maksab kuningas. Sellest valmistatakse lopsakas keep, mille Anne kavatseb tõmmata oma öörüüle peale. Ja siis niinimetatud öörüü ise! Selleks tellib Anne 14 jardi (rohkem kui 26m ) musta atlassi ainult selle rüü tarvis ja veel äärist ja voodrit krae ja lõhiku jaoks. Öörüü ja selle peal kantav 10 tuhande voldi ja slepiga brokaatmantel võetakse koos Anne'i muu ülirikkaliku garderoobiga Prantsusmaareisile kaasa. Sest Anne on veendunud, et lõpuks, lõpuks ometi otsustatakse siin saatus temale sobivat. ....saabuvad mõlemad valitsejad koos Calais'sse. Seal siirdub Anne ühes oma daamidega maskiballile
vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Reemo Voltri · Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. · Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. Reemo Voltri · Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Reemo Voltri · Põhisuurused on: · Pikkus - meeter, · aeg - sekund · mass kilogramm · aine hulk - mool, · temperatuur kelvin
sekundis. Nii saadi kiirus 1851,66 m/tunnis, mis võrreldes tänapäevaste riistadega andis vea 0,02%. See on muidugi vaid teoreetiline tagasiarvutus. Tegelik täpsus oli tunduvalt madalam. 1 sõlm = 1 meremiil/tunnis 1 sõlm = 1852 meetrit/tunnis 1 sõlm = 0,514 meetrit/sekundis 1 sõlm = 1,1516 maamiili/tunnis 1 sõlm = 2025,37 jardi/tunnis 1 sõlm = 6076,5 jalga/tunnis 1 sõlm = 1,6878 jalga/sekundis 33 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.42. 3.6
üksikutel aladel saavutatud kohapunktide liitmine. Esmakordselt oli kergejõustiku kavas odavise, mille võitis uue maailmarekordiga 53.90 rootslane Eric Lemming. LONDON 1908 Palju vasturääkivusi põhjustas Londonis 400 m jooksu finaal. Favoriidiks oli Buuri sõja veteran, 26-aastane Soti leitnant Wyndham Halswelle, kes oli finaali pääsenud koos kolme ameeriklasega. Britid kartsid, et ameeriklased võivad kasutada meeskonnataktikat (joosti ühisel rajal) ja paigutasid kohtunikud iga 20 jardi taha ümber kogu staadioni. Lõpukurvi jõudis esimesena Robbins, siis möödus temast esmalt Carpenter ja siis Halswelle. Sotlane üritas mööduda ka Carpenterist, kuid jänki tõukas teda ja ei andnud teed. Kohtunikud hakkasid kohe kätega vehkima ja karjuma: "Viga! Vale jooks!" ning purustasid finisilindi enne kui Carpenter selleni jõudis, jooksja ise lükati rajalt ära. Ameeriklased avaldasid protesti, mida arutati kaua. Otsustati Carpenter diskvalifitseerida ja kordusjooks korraldada
Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes. 1895 mais demonstreeris A. Popov elektrivõnkumiste avastamise aparaati, mis reageeris võnkumiste allikast 30 sülla ( 64 m ) kaugusel. 1895 kevadel alustas katsetamist G. Marconi ja saavutas aasta lõpuks tegevuskauguse umbes 3400 m. 1896 esitas Marconi patendiavalduse. 1901 õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km ).
joomiskõlblikuks, ca 1500 m). Euroopa ühikuist kehtestati esimesena jard. Selle määras Inglise kuningas Henry I aastal 1101, ja selleks oli kaugus tema ninaotsast väljasirutatud käe pöidlaotsani. Selle järgi tehti ka vastava pikkusega valitsuskepp. Väiksema ühiku tolli kehtestas Edward II aastal 1324 ja selleks oli viljapea keskelt võetud ja järjestikku asetatud 3 odraiva pikkus. Kehtestati seos 1 jard = 3 jalga = 36 tolli ja valmistati jardi pikkuse säilitamiseks pronksvarras. Kõik arenenud maad arendasid oma ühikute süsteeme, kuni 1799.a. võeti kasutusele rahvusvaheliselt soovitatud meeter. Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10 -7. 1960 a. kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9
aastal aadlik R. Dover. Toimusid igal aastal nelipühade nädala neljapäeval ja reedel. Kavas olid hobuste võiduajamine, jänesejaht, maadlus, võidujooks, rahvamängud ja tantsud. Avatud kõigi ühiskonnakihtide esindajatele. Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik
Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina. Oma masinat hakkas kutsuma Power Loom'iks. Inglismaa valitsus premeeris teda 10 tuh naelaga. Muutus riide jardi palju odavamaks. 1840ndatel leiutati ka õmblusmasin. Mettallurgia areng. Inglismaa jällegi kõige edumeelsem. Kivisüsi, millega sulatati rauda. Abraham Darby ja Henry Cort saavutasid metallurgias sellise tasemel, et massides hakati valmistama malmi 18. saj. Tööstusliku rev tähtsaim nimi metallurgias on Bessemer, kes leiutas konverteri, mis puhus malmist süsiniku välja ja saavutati tugev teras. Tööstuse edenemine tõi kaasa uue organisatsiooni: 1. Töölised koondati vabrikutesse
aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. pesemisel eemaldatakse rasuhigi ja prügi. puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastasvillas: jämevillalammastel 70% ja peenvillalammastel 25-60%. villa peenus määratakse 2 viisil: mikroskoobi abil villkarva läbimõõdu määramine või võrdlus etaloniga. kvaliteedinumber näitab: mitu kammvillkedruse vihti võib ühest inglise naelast villast ketramisel saada; iga viht peab sisaldama 560 jardi lõnga. standardne villa pikkus on 7,5 cm, lühem on kraasvill. üle 9cm pikkune vill on kammvill. villal hinnatakse veel säbarust, ühtlikkust, tihedust, tugevust, venitavust, vetruvust ja elastsust. eesti tumeda- või valgepealine lammas annab keskmiselt 3-4,5 kg poolpeenvilla aastas, villa pikkus on 8-8,5 cm ja puhasvillamäär 56-70% 47. Tööjõudluse hindamine hobuste veojõudlust määratakse rakendatava veojõu ja liikumiskiiruse järgi. eristatakse tegelikku, normaalset ja
41 40 2 40 41.1...43 42 1.5 36 43.1 ja jämedam 43 1 Bradfordi kvaliteedinumbri all mõistetakse ühe inglise naela (458,6 grammi) töödeldud puhta kammvilla ketramisel saadava lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi 22 standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit. Mida peenem ja ühtlikum on vill, seda pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984). Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga
Igas südames helises laul, ja kui süda oli noor, siis tungis hein huultele. Igas näos oli rõõmu jaigas sammus kergust. Akaatsiad õitsesid ja õite lõhn täitis õhku. Cardiffi küngas, künkatagune kõrgustik, haljendas tai- 16 mestikust ja oli küllalt kaugel, et paista igatsetud maana, unelev, rahuküllane, meelitav. Tom ilmus kõnniteele lubjaämbri ja pikavarrelise pintsliga. Ta silmitses planku, ja rõõm kadus loodusest ning sügav kurbus asus tema hinge. Kolmkümmend jardi üheksa jala kõrgust planku! Elu tundus Tomile tühjana ja olemasolu lausa koormana. Ohates kastis ta pintsli värvi sisse ja tõmbas sellega ülemist lauda mööda; kordas seda operatsiooni; tõmbas veel korra; võrdles tühist 'lubjatud riba kaugeleulatuva lupjamata plangupinnaga ja istus löödult tünni otsa. Väravast tuli Jim, plekkämber käes, kareldes ja «Buffalo neiusid» lauldes. Linnakaevult vee toomine oli
malik oma keha näha otse selle kohal viibides. Aga sel ajal, kui ma seda tegin, olin ikka veel mingis kehas, see ei olnud füüsiline keha, vaid midagi niisugust, mida kõige täpsemalt nimetaksin min- giks energiavormiks. Kuna mul on vaja seda sõnastada, siis ma ütleksin, et see oli läbipaistev, vaim- ne, vastupidine kehalisele olemisele. Aga sellel olid olemas ka eri osad." ,,Ma olin oma kehast väljas, vaadates seda umbes kümne jardi kauguselt, kuid mõtlesin endistvii- si, nagu füüsilises elus. Ja see, kus mu mõte asus, oli umbes mu tavalise keha kõrgusel. See ei olnud keha kui niisugune. Ma tundsin midagi, mis oli nagu kapsel või midagi taolist, nagu mingi läbipais- tev vorm. Mul ei olnud tegelikult seda näha, see paistis nagu läbi, aga ei paistnud ka. See oli, nagu oleksin ma olnud seal nagu mingi energia, võibolla nagu väike energiapall. Ja mul ei olnud mingit
44 malik oma keha näha otse selle kohal viibides. Aga sel ajal, kui ma seda tegin, olin ikka veel mingis kehas, see ei olnud füüsiline keha, vaid midagi niisugust, mida kõige täpsemalt nimetaksin min- giks energiavormiks. Kuna mul on vaja seda sõnastada, siis ma ütleksin, et see oli läbipaistev, vaim- ne, vastupidine kehalisele olemisele. Aga sellel olid olemas ka eri osad." ,,Ma olin oma kehast väljas, vaadates seda umbes kümne jardi kauguselt, kuid mõtlesin endistvii- si, nagu füüsilises elus. Ja see, kus mu mõte asus, oli umbes mu tavalise keha kõrgusel. See ei olnud keha kui niisugune. Ma tundsin midagi, mis oli nagu kapsel või midagi taolist, nagu mingi läbipais- tev vorm. Mul ei olnud tegelikult seda näha, see paistis nagu läbi, aga ei paistnud ka. See oli, nagu oleksin ma olnud seal nagu mingi energia, võibolla nagu väike energiapall. Ja mul ei olnud mingit
annaabi.ee 
