Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teisendused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Pinnamõõdud


1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta
1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu
1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga
1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli

Mahumõõdud


1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti
1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit

Meetermõõdustiku lühendid


km - kilomeeter (1000 meetrit)
m - meeter
cm - sentimeeter (10 millimeetrit)
mm - millimeeter
t - tonn ( 1000kg )
ts - tsentner (100 kg)
kg - kilogramm
g - gramm
km2 - ruutkilomeeter
ha - hektar
hl - hektoliiter (100 liitrit)
dl - dekaliiter (10 liitrit)
l – liiter

Raskusmõõdud


1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda
1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda
1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela

Pikkusmõõdud


1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta
1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga
1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli
 
Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus
 
1 miil = 1760 jardi = 1,61 kilomeetrit
1 jard = 3 jalga = 0,91 meetrit
1 jalg = 12 tolli = 0,30 meetrit
1 toll = 12 liini = 25,4 millimeetrit
 
1 ruutjard = 9 ruutjalga = 0,84 ruutmeetrit
1 aaker = 4840 ruutjardi = 0,40 hektari
 
1 buššel = 8 gallonit = 36,37 liitrit
1 gallon = 8 pinti = 4,55 liitrit
1 pint = 0,57 liitrit
 
1 tonn = 20 tsentnerit = 1016,05 kilogrammi ehk 1,016 meetertonni
1 tsentner = 112 naela = 50,80 kilogrammi
1 nael = 16 untsi = 0,45 kilogrammi
1 unts = 28,35 grammi
Teisendused #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 293 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor YKO Õppematerjali autor
Teisendused erinevate mõõtühikute vahel (pinnamõõdud jpm.)

Sarnased õppematerjalid

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad
12
odt

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad.

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 ver

Kalkulatsioon
RAKENDUSFÜÜSIKA-
7
doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku ­ füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees ­ teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest teooria

Füüsika
Allikaõpetus
26
doc

Allikaõpetus

Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ­ ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' ­ näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon ­ 'De Re Diplomatica' ­ vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 ­ 1849 ilmunud Pierre ­ Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses

Ajalugu
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...

Füüsika



Kommentaarid (1)

marion77 profiilipilt
marion77: the best

23:45 11-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun