Ahi, puud ja brikett (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eksamimaterjal eesti keel

Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Muinasjuttudel

Eesti keel

9

doc

Kameruni Vabariik

väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad. Savann on ühtlasi ka taimkatte ja maastikutüüp. Kaugel põhjaosas läheb savann üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 ­te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida.

Geoloogia

12

odt

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad.

1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit 1 riia vakk (1923) = 6 külimittu = 54 toopi = 4.000 kanttolli = 66,42 liitrit 1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit 1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka 1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit 1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit 7.Massiühikud Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg 1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg 1 puud = 2 punda (leisikat) = 40 naela = 16,381 kg 1 leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 lood = 3 solotnikku = 12,797 grammi 1 solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi 1 apteegi nael = 84 solotnikku = 358,32 grammi 1 karaat = 0,2 g 8.Kiirusühikud 1sõlm kiirusühik = 1 meremiil tunnis = 0,514 m/s 9.Paberikoguse ühikud 1 riis = 20 raamatut 1 raamat = 24 poognat (kirjutuspaberit) 1 raamat = 25 poognat (trükipaberit) 10.METSAMATERJALIMÕÕDUD

Kalkulatsioon

11

docx

2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS

Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6 Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate inimeste hooned õnneks selle tagajärejel küll kannatada ei saanud, kuid piirdusid hoovide kahjustamistega. Seega kannatanuid oli mitmeid, kellel oli rohkem kahjustusi tekitatud, kellel vähem.

Ühiskond

62

pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

19. Päkapikupoisid ärkasid hommikul järgmiselt: Mikk kell 7.00,Jukk temast 13 min varem, Vikk 4 min hiljem kui Jukk ja Rikk 10 min hiljem kui Vikk. Järjesta päkapikupoiste nimed, kui nad seisavad tõusmise järjekorras kraanikausi juures. Vastus: Jukk ( 6.47), Vikk (6.51), Mikk ( 7.00), Rikk ( 7.01) 20. Mitu ristkülikut on joonisel? Vastus: 25 21. Mitu kolmnurka on joonisel? Vastus: 13 22. Tee ääres kasvab reas 3 puud. Esimese ja teise rea vahe on 9 m ning teise ja kolmanda vahe on 21 m. Samasse ritta kavatsetakse juurde istutada puid nii, et kõrvuti olevate puude vahed oleksid võrdsed. Leia vähim arv puid, mis tuleb juurde istutada. Vastus: 8 puud ( Võrdsed vahed saame, kui arvud 9 ja 21 mõlemad jaguvad selle arvuga. Saame, et puudevaheline kaugus peab olema 3 m. Sel juhul tuleb juurde istutada 8 puud) 23

Matemaatika

16

rtf

Harilik Mänd

Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Ökoloogilised omadused: Talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesised kehvi muldi.Tormi ja hiliskülmakindel.Noored taimed ja puud kannatavad seenhaiguste tõttu.Väga viljakal mullal on halb tüvi ja jämedad oksad.Puit tumedanna ja vastupidavam siseosa lülipuiduga.Väga hea konstruktsiooni ja tislerpuit. Nõudlused: Väga valgusnõdlik,tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus ei talu varjamist ja hõõrumist lehtpuude poolt.Vajab tihetat puistut heaks laasumiseks.Puidu välis tunnused.Malts puit on lai,lülipuit on punakas või punaakas pruun värvusega õhu käes tumeneb. 2.Puidu omadused:

Metsandus

10

doc

Must mänd

Puit kuivab hästi, on hea töödeldavusega ja ta kahanemine on kuivamisel väike. Mädanemiskindliselt on ta lähedane lehisele. Kuna musta männi puistuid on Euroopas vähe, siis pole tema puidu majanduslik tähtsus suur. 4 Musta männi puhul on peamine keskkonnakaitseline tähtsus mägedes ja haljastuslik tähtsus asulates, sest ta on tolerantne linnatingimuste suhtes. Parkides kasvatatakse seda puud üksikpuudena ja väiksemate või suurtemate gruppidena. Geograafiliselt on musta männi looduslik levimisulatus suur iseäranis lääne-ida suunaliselt, ulatudes 3o lp kuni 34o ip, põhjast lõunasse jääb areaal 49o-35o pl vahele. Sellise suure ulatuse juures esineb ka morfoloogilisi, anatoomilisi ja ökoloogilisi erinevusi. Must mänd on valgusnõudlik liik. Oksad on tugevad ja hea puidu saamiseks on vaja tüve laasida. Mustale mändile ei meeldi kevadised öökülmad

Dendroloogia

14

odt

Haavapuidu omadused

Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks. Meie metsade tavaline lehtpuu – harilik haab – kuulub papli perekonda. Niisiis on haab meie ainuke kodumaine pappel, kõigi teiste siin kasvatatavate papliliikide (neid on umbes paarkümmend) looduslik levila asub väljaspool Eestit, need puud on meile sisse toodud. Papli perekonna nimetuse (Populus) päritolu ei ole päris selge. Arvatakse, et see tuleneb kreekakeelsest sõnast paipallo – vabisema, värisema. Tõenäolisem tundub aga väide, et see pärineb väljendist arbor populi (lad.): arbor – puu , populus – rahvas, seega rahvapuud. Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse. Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt

Metsandus

Kommentaarid (0)