Pikkus (1)

Pikkus
Läbi aja.
Vist.
Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks
määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu
30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale
­ legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise
kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi
pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust
väljasirutatud käe sõrmede otsteni.
Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese
liigese ehk küünega osa pikkusküünar on
erinevatele kultuuridele olnud vast kõige
rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav
pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse
praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune,
kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni
0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit.
Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8
m).
Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112
meetrit pikk
Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba
antiikajast peale kasutatud miili. Rooma
miil oli umbes 1480 meetrit, ehk siis
üsnagi lähedane praegusele miilile, mis on
1609,344 m.
Küünar oli mõõtühikuks kogu Vana ­
Egiptuse riigis, et kõik mõõdetavad
maatükid saaksid võrdsed. Tegelikult võeti
aga kasutusele siiski kaks küünart ­
kuninglik küünar, mis oli veidi pikem ning
veidi lühem lihtrahva küünar.
Nimetus tulenes roomlaste sõjaväe
marsikorrast, kus sammuks loeti
paarissammu (vasak, vasak, ...). Nõnda
saame sõjamehe tegelikuks sammu
pikkuseks igati mõistuspärase 75 cm.
· Meetermõõdustik võeti kasutusele
Prantsuse kodanliku revolutsiooni ajal,
1791. aastal. Tollal jagati muide ka tund
sajaks minutiks, see uuendus aga ei
jäänud püsima.
· Tegelikult sündis meetermõõdustik
revolutsiooni ajal peata jäänud kuninga
Louis XVI tellimusel, kes laskis selleks
moodustada teadlaste komisjoni. Lõplikult
kinnitas meetersüsteemi kasutuselevõtu
Napoleon Bonaparte kuu aega pärast oma
võimupööret 1799. aastal.
· Meetermõõdustik levis tasapisi üle
maailma, asendades hulga kohalikke
mõõtühikuid. Pärast Teise maailmasõja
lõppu oli aga ikkagi veel hulk erinevaid
mõõtühikute süsteeme, millest osa
põhines meeter-, osa nn imperiaalsel
(Briti) või Ameerika mõõdustikul.
Nii otsustas 1948. aastal toimunud
9. vihtide ja mõõtude
peakonverents (CGPM) teha
rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude
komiteele ülesandeks korraldada
uuring teadus-, tehnika- ja
hariduskogukondade
mõõtmisvajaduste
väljaselgitamiseks.
· Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM
otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja
on kuut põhiühikut: meeter (pikkus),
kilogramm (mass), sekund (aeg), amper
(voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja
kandela (valgustugevus). 1970. aastal
lisandus neile ainehulga mõõtühik mool.
· Tulemuseks oli meetermõõdustiku
nüüdisaegne versioon, mis sai 1960.
aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI-
süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest
sõnadest Système international d'unités ­
rahvusvaheline mõõtühikute süsteem).
· Suurbritannias peaks üleminek SI-
süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s
kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina
enam, aga tavatarbijate seas ei ole see
seni erilist edu saavutanud. Lisaks
kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute
süsteeme veel Myanmar ja Libeeria.
Lisa info:
http://tsvihik.blogspot.com/2010/06/vanad-
mootuhikud.html
http://web.zone.ee/tiia_e_testid/matemaatika_I
%20kooliaste/pikkusuhikud.htm
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/02/?
headerID=1808
http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaard
id/7-1-1-2.htm
http://www.epl.ee/artikkel/379876