Antiikmütoloogia (2)

ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD.
Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine .
Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda
lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis . Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Veel üks niisugune võit ja mulle ei jää enam sõdureid!" (Siit ongi tulnud väljend "Pyrrhose võit".)

Gordioni sõlm

Gordioni linnas näidatud Aleksandrile vankrit, mille üksikuid osasid ühendanud imelik sõlm, mida keegi polnud suutnud lahti teha. Vanasti olla oraakel kuulutanud, et kes selle imesõlme lahti harutab, saab kogu Aasia valitsejaks. Aleksander otsustas ruttu: ta haaras mõõga, raius sõlme katki ja lausus: "Sõlm on lahti!" (Tähendus: rasket probleemi otsustavalt lahendama.)
Achilleuse kand.
Lapsena oli Achilleuse ema kastnud Achilleuse tervenisti allmaajõkke. Sellega muutus Achilleus haavamatuks. Haavatavaks kohaks jäi ainult kand, millest ema teda kinni hoidis. Achilleus tõttas lahingusse ja surmas palju troojalasi, ülejäänud põgenesid. Vaid Hektor astus Achilleusele otse vastu. Jumalanna Athena abiga surmas Achilleus Hektori ja lohistas ta laiba sõjavankri järel laagrisse .Varsti peale Patroklose ja Hektori matuseid lõi viimne tund Achilleuselegi. Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris.
Pandora laegas.
Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt
uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja
välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi
laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus
( Elpis ).
Maratoni jooks .
Leidub üks tänapäeva spordiala , mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka
atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton . Kui pärslased aastal 490 e.m.a
maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja
Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et
Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili
pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa
tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt
koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele,
et rivis oma kohta täita, jõudis täpselt õigeks ajaks pärale, võttis lahingust osa, jooksis
siis tagasi Ateenasse võitu kuulutama ja suri seal.
Kui 1896. aastal toimusid Ateenas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, siis peeti
sobivaks neid Ateena tipptunni jooksusaavutusi kuidagi kajastada. Seetõttu korraldati 24
miili 1500 jardi pikkune jooks Maratonist Ateenasse, kusjuures sündsal kombel võitis
selle jooksu kreeklane . Tollest ajast peale on maratoni joostud kõigil olümpiamängudel ja
sageli on see jooks olnud ka teiste võistluste kavas. Maratonidistantsi pikkus varieerus
varasematel olümpiamängudel olenevalt kohalikest tingimustest, alates 1924. aastast on
see standardiseeritud : nüüd jookstakse 26 miili 385 jardi nagu 1908. aasta Londoni
olümpiamängudel. Kreeklased ei ole sellist distantsi kunagi jooksnud. Nagu me nägime,
oskasid nad hinnata ponos'e väärtust atleetikas, kuid kõigil elualadel järgisid nad oma
suurepärast mõtet: "Ei millegagi liialdada."