Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väide ja kolm argumenti (0)

1 Hindamata
Punktid
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada?
Jaatus
  • ratsionaalne : riik saaks kasu
  • emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta
  • eetiline: meeleavaldajad
    Eitus
  • ratsionaalne : riik ei saa majanduslikku tulu
  • emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav
  • eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
  • Väide ja kolm argumenti #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kapsas546 Õppematerjali autor
    Nt: Kas väikese väina tamm tuleks/ ei tuleks maksustada?
    Jaatav
    1) ratsionaalne: ...
    2) emotsionaalne: ...
    3) eetiline: ...
    Eitav
    1) ratsionaalne: ...
    ...

    Sarnased õppematerjalid

    Sõda ja Saaremaa
    28
    doc

    Sõda ja Saaremaa

    pettemanöövri tegelik eesmärk jäi aga hoopis saavutamata, Nõukogude pool lihtsalt ei märganud seda (Loss of Ilmarinen; Unternehmen ,,Beowulf"). Muhu kaitseks oli moodustatud lahinguüksus polkovnik Nikolai Kljutsnikovi juhtimisel, kellel oli soomlaste vastu peetud Talvesõjast diviisikomandöri kogemus. Admiral Tributsi andmeil moodustasid selle üksuse kaks 79. polgu laskurpataljoni ja kaks ehitusvägede roodu, kuulipildujarood, mereväelasterood, miinirühm, 39. suurtükiväepolgu kolm patareid, õhutõrjepatarei ja 100 mm rannakaitsepatarei (suurim kaliiber Muhus). Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest. Tugevat kaitseabi võimaldas neile Kübassaare 130 mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther

    Ajalugu
    Ärieetilise konflikti lahendamine
    8
    docx

    Ärieetilise konflikti lahendamine

    Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Ärijuhtimise osakond Töös käsitleb autor Swedbanki ja Hanila valla elanike vahelist huvidekonflikti, mida saab rühmitada ka ärieetilise konflikti alla. Lisades 1, 2 ja 3 on ära toodud erinevate osapoolte mõtteavaldused ja otsused seoses antud teemaga, mida vahendavad erinevad uudisteportaalid. Kasutusel on artiklid Delfi uudisteportaalist ning ERR'i uudisteportaalist. Töö on jaotatud alapealkirjadena plokkideks. 1. Analüüs Swedbank otsustas Hanila vallast eemaldada valla ainukese sularahaautomaadi, mis asub Virtsus. Kuid probleem on laiapõhjalisem, kui esialgu paistab. Nimelt teisaldatakse sellel aastal 32 pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse.Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi aleviku on üsna märkimisväärne, ha

    Ärieetika
    Propaganda konspekt
    10
    docx

    Propaganda konspekt

    1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD ­ kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik

    Ühiskond
    Saaremaa referaat
    6
    doc

    Saaremaa referaat

    1 Sisukord Saaremaa üldinfo......................................................................................................................... 3 Kirev ajalugu................................................................................................................................ 4 Rikas loodus. ............................................................................................................................... 4 Palju vaatamisväärsusi................................................................................................................. 4 Õlu. .............................................................................................................................................. 5 Leib............................................................................................................................................... 5 Tuulikud..........................................................................................................

    Geograafia
    Referaat teemal-Kes peab maksma hariduse eest-
    12
    doc

    Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

    TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine

    Kutse-eetika
    Ärieetika eksamiküsimused
    9
    docx

    Ärieetika eksamiküsimused

    Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike rühm b)rahvuse lojaalsus: suur rühm 3)Post-konventsionaalne: universaalsed eetilised standardid a)õiglane, kui isik toob kasu kogu ühiskonnale

    Ärieetika
    Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas
    3
    odt

    Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas

    "Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas". Eesti,nagu pajud teised Euroopa riigid,püüdleb üha enam heaoluühiskonna staatuse poole. Meie riik pidavat olema rohkem heaoluühiskond,kui Soome, kuid sellegi poolest on meil veel palju probleeme, mis vajaksid rohkem tähelepanu. Mina võtan oma essees tähelepanu alla laste heaoluga seotud valupunktid meie vabariigis. Esiteks valin teemaks hariduse. Kõik kuni 17-aastased lapsed on kohustatud käima koolis aga on palju selliseid, kes sellega hakkama ei saa. Osadel puudub motivatsioon õppimiseks või ei saada aru koolis käimise vajadusest. Selliste laste peale vaadatakse viltu või lüüakse käega. Nii juhtub, et halbade hinnetega õpilased käivad küll koolis, kuid jäävad tihti istuma ja lihtsalt ootavad kuni 17 saavad, et siis tööle minna või niisama "loorberitel lõsutada". Miks selline olukord tekkinud on, võin ainult oletada. Vanematele ja õpetajatele tuleks õpetada, kuidas lapsi motiveerida ja neid tegutse

    Lapse areng
    Sissejuhatus avalikku haldusesse
    12
    docx

    Sissejuhatus avalikku haldusesse

    Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud ­ need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osa

    Arhiivindus ja inveteerimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun