Skriptikeeled (0)

KONTROLLTÖÖ
SKRIPTIKEELED . Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation 'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi

• Skriptikeele plussid
  

1.kiire loomistsükkel
2.lihtne õppida
3.platvormist sõltumatu
4.kompaktne ning suhteliselt kiire

• Skriptikeele miinused
  1.Piiratud funktsionaalsus
  2.kood avalikult nähtav
  3. Vähe töövahendeid
  

Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on :

• JavaScript
  
  • laialtlevinud (Netscape, internet Explorer)
    
  • Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt
    
• VBScript
  
  • vähem levinud ( peamiselt vaid Microsofti produktides)
    
  • loodus Visual Basic’u baasil microsofti firma poolt
    
• Vähemlevinud skriptikeeled on : TCL, python
  

JAVASCRIPT. Ajalugu. - JavaScript lasti turule aastal 1995 ning kandis algul nime LiveScript. Hetkel peaks olema versiooninumbriks Javascript 1.8.1, mis pärineb aastast 2008
Esmalt sai see nimeks LiveScript. Peale suuremaid levimisi on talle tehtud laiendusi eri firmade poolt. Microsofti firma pani oma variandile nimeks Jscript
Organisatsioon ECMA standardiseeris keele ning see on teatud nime alla ECMAScript. Praegusajal on suurem osa ECMAScriptiga kompatiiblid – sõltumata nende nimedest . Praeguseks mitmeid erinevaid versioone 1.0 , 1.1, 1.2, 1.3.
SÜNTAKS. Põhisüntaks. Plokid. Tõstutundlikkus. Erilise tähendusega märgid stringides.
Põhisüntaks
[ objekt. ] funktsioon ([parameetrid]);
N:
document .write („Hi There !“);
alert („Terekest“);
Plokid
Esimene plokk
Teine plokk
JavaScript on tõstutundlik
document.writeln („blaah“);
document.writeln („blaah“);
document.writeLN („blaah“);
Märgid stringides
\n Uus rida
t Tabulaator
\r Kursor tagasi rea algusesse
\f „Form Feed “ - lehe kerimine
\b Samma tagasi
\\ Kaldkriips
DIALOOGIAKNAD. Teated. Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine.
Teated
alert („Siin on üks veateade “);
alert („Tere tulemast meie leheküljele“);
Konfirmatsioonid
tulemus = confirm („Kas sobib?“);

• Avab dialoogiakna päringiu ja „Yes “ „No“ variantidega
  
• tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule
  

Informatsiooni pärimine
tulemus = propmpt („Mis on sinu nimi ? „ , „nipitiri“);

• tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses
  

ANDMETÜÜBID. Numbrid . Stringid . Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt " Hello World!".
JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul
Numbrid
7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3
– Stringid
”tekstijupp”
– Tõeväärtus (Boolean)
true, false
NULL
See väärtus näitab väärtuse puudumist
NaN

• NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus
  

MUUTUJAD JA TÜÜBID. Muutuja deklaratsioon . - Kui programmis töödeldavate andmete väärtus muutub, on tegemist muutujatega (variables). Muutujate nimed peavad algama tähe, $-märgiga või allkriipsuga. Muutujate nimes ei tohi olla.
Muutuja deklaratsioon
var example
var example = ”Näide”;
– Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk
peab olema täht või alakriips
– Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti
– Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks
esimest korda omistatava väärtuse järgi
– Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid –
üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse ; või esimese
muutuja tüübi järgi
– Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + ”10”) – selle
asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone
LITERAALID.
• Literaal on lihtne väärtuse definitsioon
– Täisarvud
• 8-nd süsteemis: 045, 02
• 10-nd süsteemis: 123, 8873
• 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC
– Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3
– Stringid: ”test”, ’124’, ””
– Boolean: true, false
– NULL
– NaN
OMISTAMINE . Lihtne omistamine. Tehtega omistamine.
Omistamine
– Lihtne omistamine (=)
– Tehetega omistamine
• Liida/lahuta ja omista: +=, -=
• Korruta/jaga ja omista: *=, /=
• Mooduli võtmine ja omistamine: %=
x = 5; x saab väärtuseks 5
x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20
x = -x; x saab väärtuseks -20
ARITMEETILISED TEHTED . Lihtaritmeetika. Unaararitmeetika.
• Aritmeetika
– Lihtaritmeetika
• Liitmine /lahutamine: +, -
• Korrutamine/jagamine: *, /
• Mooduli võtmine: %
– Unaararitmeetika
• Väärtuse suurendamine 1 võrra: ++
• Väärtsuse vähendamine 1 võrra: --
x = 5; x saab väärtuseks 5
y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6
y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7
LOOGIKATEHTED . Loogiline jaatus . Loogiline või. Loogiline eitus .
• Loogiline jah: &&
x && y
• Loogiline või: ||
x || y
• Loogiline eitus:
!x
x = true; y = false; z = true;
(x && y) | | (z && !y) Tulemuseks true
VÕRDLUSTEHTED. Võrdsus. Mittevõrdsus. Väiksem kui. Suurem kui. Väikem võrdne. Suurem võrdne.
• Võrdsus: ==
• Mittevõrdsus: !=
• Väiksem-kui/suurem-kui:
• Väiksem-võrdne: =
1 == 1 Tulemuseks true
5 >>
Võrdsus: ==, !=
Võrdlused:
Bitikaupa välistav või (XOR): ^
Bitikaupa VÕI (OR): |
Bitikaupa JA (AND): &
Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %=
Madalaim Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid)
SUHTLEMINE KASUTAJATEGA.
TINGIMUSLAUSE . IF-lause. Tingimuslik valik. - if-tingimuslauset kasutame siis, kui soovime , et kood käivitub ainult siis kui tingimus on täidetud.
• IF-lause
if (tingimus) else {
lause;
• Tingimuslik valik
(tingimus)? tõene_väärtus : väär_vastus
TSÜKLID. FOR-tsükkel. WHILE -tsükkel. FOR…IN lause. BREAK, CONTINUE – käsud. - while tsükkel käivitab koodi ning jätkab seda seni kuni määratud tingimus on õige.
• FOR-tsükkel
for (algväärtus; lõpu_tingimus; samm) {
lause;
• WHILE-tsükkel
while (tingimus) {
lause;
i = 0;
while (i document.write(”rida ”, i, ”\n”);
i++;
• FOR ... IN lause
for (muutuja in array_name) {
lause;
for (i in counters) {
document.write(counters[i], ”\n”);
• BREAK, CONTINUE käsud
while (i if (i == 2)
continue;
if (i == 7)
break;
i++;
FUNKTSIOONID. Deklareerimine . Kasutamine. Skoobireeglid. Muutuva argumentide arvuga funktsioonid.
• Deklareerimine
function funktsiooni_nimi(parameetrid, argumendid) {
käsublokk;
return tagastatav_väärtus;
function TrykiJaTagastaNimi ( Eesnimi , Perenimi ) {
var s = Eesnimi + ” ” + Perenimi;
document.print(S);
return s;
• Kasutamine
X = TrykiJaTagastaNimi(”Nipi”, ” Tiri ”);
alert(”Tagastatud nimi on”, X);
• Skoobireeglid
– Muutuja on nähtav vaid blokis või objektis kus ta deklareeriti