Mere-ja järvemuda (0)

Mere-ja järvemuda
 
Muda  tekke
  Mudad  on tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega 
järvedes ja varjatud merelahtedes.
 Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest 
ainest kujunenud mudad on üsna  mitmekesised .
 Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral 
veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide 
sisaldusest.
 Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte 
põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste 
veekogude muda ehk  meremuda .
 Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk 
tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja 
orgaanilise aine sisaldusest.
 
Järvemuda
 Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest  koosnevat  
magevee setendit.
 Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist.
 Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades 
järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. 
 Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt 
aktiivseid mikroelemente. 
 Värska lahes on järvemuda  paksuseks  mõõdetud kuni 12 meetrit ja  maardla  pindala on 
umbes 76 ha. 
 Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne 
tarbevaru ligikaudu miljon tonni.
 
 
Meremuda

Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis 
sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. 

Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt , kus umbes 
1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni.

Esimene  mudaravila  avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem 
Haapsalus , siis 1838.a Pärnus ja 1840.a Kuressaares. 

Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise  tuntuse  1920. aastate paiku.
 
Tahkestunud mattunud järvemuda Suur-
Tahkestunud mattunud järvemuda Suur-
Emajõe orust, pealtvaade
Emajõe orust, külgvaade
 
Järvemuda ja meremuda
Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on 
ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud 
merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes 
lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud 
mudad on üsna mitmekesised. Mudade 
füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel 
määral veekogu füto- ja zooplanktonist, 
mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. 
Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse 
mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda 
ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk 
meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, 
mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või 
põllumajanduses olenevalt mineraalide ja 
orgaanilise aine sisaldusest.
Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest 
või orgaanilisest ainest koosnevat magevee 
setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 
35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva 
massina enamikus järvedes, aga ka 
kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra 
tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab 
vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning 
bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska 
lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 
meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. 
Kasuliku kihi kekmine paksus on 4,6 m ja 60% 
niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru 
ligikaudu miljon tonni.
Järvemudasid on püütud kasutusele võtta 
väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on 
seegi rakendusvaldkond üsna piiratud, sest 
sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja 
tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes 
kompostiva lisandina väetisesegudes. Sültjat 
sapropeeli võib kasutada ka looma- ja 
linnusöödana.
Eesti merelahtede meremuda on paremini uuritud 
kui järvemuda ja ka sihikindlamat kasutamist 
leidnud. Meremudaks loetakse 
mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist 
setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% 
kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda 
kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 
1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla 
talumees endale koju mudavanni. Esimene 
mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal 
Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 
Pärnus ja 1840 Kuressaares. Eesti mudaravi 
saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate 
paiku.
Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on 
Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu-
Suurlaht) ja Käina laht (joonis), meremuda 
koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht 
lasub suhteliselt madalas vees 0,7 - 2 meetri 
paksuse kihina. Meremuda on sinakashall pehme 
ja kleepuv savitaoline mass, millel on 
väävelvesiniku lõhn. Meremudal on hinnatavad 
raviomadused, nende toime on pikaajalise 
kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. 
Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates 
perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike 
ravis .
2009. aastal ammutati 100 tonni järvemuda 
(raviks) Ermistu järvest ja 100 tonni meremuda 
(raviks) Haapsalu Tagalahest, põlluväetiseks 
järvemuda ei toodetud (Maa-amet).
Tahkestunud mattunud järvemuda Suur-Emajõe 
orust, pealtvaade
Täname kuulamast!
 

Document Outline

• Slide 1
• Muda tekke
• Järvemuda
• Slide 4
• Meremuda
• Slide 6
• Slide 7