Eesti geograafia 9. klass (7)

Geograafia 13.12.2007
EESTI
pindala 45 227 km²
rahvaarv 1 351 000 inimest km²-l
rahvastikutihedus 30 inimest
EV asub Euraasia loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.
Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht.
naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti
merepiir – 3800 km
Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20.
PÕHIKAART
Maa-amet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile
Põhikaart- kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart.
EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks.
aerofoto -> töötlemine -> kohanimed, reljeef
vektorkaart – koosneb punkt- ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga)
rasterkaart – objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid
Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa- ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km.
1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000
GEOLOOGILINE EHITUS
aluskord -> pealiskord -> aluspõhi-> pinnakate
Aluspõhi kõik pinnakatte all olevad kivimid, koonseb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast
kambrium – savid ja liivad (madal merijõesetted)
ordoviitsium ja silur – lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid )
devon – savid, liivad (lõpus lubjakivid)
devonist kvaternaarini maismaa kulutus ( Peipsi , Türi, Pärnu)
Pinnakate
moreen – kivimiosakeste suurus ja värvus
rändrahnud ja kivikülvid
mineraalsed ja elutekkelised setted
liustikujõed – kruus, jämedateraline liiv
jääjärved – peeneteraline liiv, viirsavi
jääajajärgsed- merelised-, uht-, tuule-, raskusjõu-, elu- ja inimtekkelised .
RELJEEF maakoore pealispinna kuju
pinnavormid - maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest.
reljeefi suurvormid – kõrgustikud, lavamaa , tasandikud, madalikud , nõod, orundid , Põhja –Eesti (Balti klint ) ja Lääne-E paekallas
kulutuskõrgustik – Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik ( Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud)
kuhjeline kõrgustik – Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi)
lavamaad – tasased , jõeorud, lubja/liiva
madalikud – hiljem vee alt vabanenud
nõod, orundid – lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised
MADALIKUD
Lääne-Eesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa ), Põhja-Eesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik)
NÕOD ja ORUNDID
Valga nõgu, Väike-Emajõe orund , Hargla nõgu, Võru orund
TASANDIKUD
Kesk-Eesti tasandik , Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa
LAVAMAAD
Põhja-Eesti ehk Harju, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa, Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa
PINNAMOE KUJUNEMINE
devonist kvaternaarini – suurvormide kujunemine
aluspõhja ürgorud
jääajad – 3 kuni 6- viimane 13 000-11 000.a. tagasi.
kulutus-kuhje-tasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted
MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID
kulutus- ja kuhjeprotsessid – negatiivsed, positiivsed pinnavormid
voored – saia kujulised , piklikud (Saadjärve voorestik ) hea põlde harida
moreentasandikud – tasane või lainjas pind (Kagu-Eesti lavamaal, K-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul)
otsamoreenid – piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik)
oosid – järsunõlvalised (Põhja-Eesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, Iisaku- Illuka oosistik)
mõhnad – ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas)
Põhja-/ Kesk-/ Lõuna-Eesti – Eesti pinnavormide geograafiline jaotus
MUUD PINNAVORMID
vooluveetekkelised pinnavormid – jõeorud ( sälk-, mold-, lammorg )
kaldavall, terrass – järsu astanguga piirnev tasand
meretekkelised pinnavormid –
rannabarrid- liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps)
maasääred – 2-3 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp)
rannavallid – kaarekujulised 1-2 m kõrgused pinnavormid
Karstivormid
salajõed – kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra )
Tuuletekkelised pinnavormid
luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse
Elutekkelised pinnavormid
sootasandikud – turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes
MAAVARAD
Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses.
Olulisimad põlevkivi ehk kukersiit , fosforiit , paekivi , kruus, liiv, savi, turvas , ravimuda , mineraalvesi .
vanim kivim sinisavi
Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse , Rakvere maardla .
Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi.
Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik – põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse Kirde-Eestis)
Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär.
Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde- Eestis Orul, L-Eestis Lavassaares, Lõuna-Eestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte)
Mere-, järvemuda – ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv)
toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal Mullutu-Suurlahe meremuda.