Eesti maavarad (0)

EESTI  MAAVARAD
MAAVARAD
Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat 
orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik 
tasuvalt kasutada. 
 Maavara  kaevandatakse maapõuest ja maavarade 
leiukohta nimetatakse maardlaks. 
MAAVARADE  KLASSIFIKATSIOON
(Reinsalu, 1998)
I. Põlevad maavarad ehk  energeetilised  maavarad
 Põlevkivi - kütus ja õlitoore
  Turvas  - kütteturvas
Põlevkivi 
II.  Ehitusmaterjalid
  Lubjakivi  - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi
 Dolomiit -  viimistlus , ehituskivi, klaasidolomiit
 Graniit - viimistlus- ja ehituskivi
 Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv
 Kruus - ehituskruus
 Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja 
keramsiidisavi
MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON
(Reinsalu, 1998)
III. Maagid
 Rauamaak - ei kasutata
IV. Keemiatoore
  Fosforiit  - ei kasutata
Lubjakivi 
 Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- 
jm tööstuses)
V. Muud maavarad
 Järvemuda - põlluväetis, söödalisand,  ravimuda
  Meremuda  - ravimuda
 Järvelubi - söödalisand
 Turvas - alusturvas
PÕLEVKIVI
Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti 
olulisemaks maavaraks.
 Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 
20% keemiatööstuses.
PÕLEVKIVI
Eesti 
Põhiline osa Eesti energiast toodetakse 
soojuselektrijaam
Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat 
põlevkivi baasil töötavat 
soojuselektrijaama. Seal on ka 
tõsisemad keskkonnaprobleemid.
Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid 
happesademeid  tekitavaid  ja 
kasvuhoonegaase. 
Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi 
Kohtla-Nõmme 
kasutamisest ümbruskonda ka kõrged 
aherainemägi
aheraine  mäed ja segipööratud 
pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid 
moodustavad ligi 80%veereostusest, 
mid
A a
h  E
eraeis
n t
e  io L
n käoä
osn
  e
mam
av e
ar r
a r
gae  s
kaeava
anda
dat b
av .ad kivimid ja  mineraalid , mis pole antud kaevanduse 
kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.
TURVAS 
Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus 
need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. 
Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. 
Tänapäeval kasutatakse turvast  väetisena 
taimekasvatuses  ja mulla lisana .
TURVAS
Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid
Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on 
turbarabad  tähtsaks  elupaigaks   paljudele  
loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, 
sood  ja muud märgalad taastuvad äärmiselt 
aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta.
LUBJAKIVI
Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara 
kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja 
kivistuvates segudes kasutatav 
ehitusmaterjal) tootmiseks, 
tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, 
paberitööstuses, metallurgias, ehitus- 
ja viimistluskivide ning killustiku 
valmistamiseks.
SAVI
Savi on keraamiliste 
materjalide, näiteks  telliste , 
katuse- ja voodrikivide, 
vooderdusplaatide, portselani ja 
fajansi põhitooraine.
    SINISAVI
Sinisavi kasutatakse peamiselt 
tsemendi tootmiseks.
Telliste valmistamine.
Paljanduv sinisavi Põhja-
Eesti klindi jalamil
JÄRVEMUDA JA MEREMUDA
JÄRVEMUDA
Põlluväetis
Lisasööt
Raviotstarbeline järvemuda
 MEREMUDA
Hinnatavad raviomadused
 Muda  kasutatakse sanatooriumides 
ja haiglates perifeerse 
närvisüsteemi haiguste ja põletike 
ravis .
ALLIKAD
 http://keskkonnakaitse.weebly.com/
 http://www.slideshare.net/
 http://et.wikipedia.org/
 http://www.ut.ee/BGGM/maavara/

Document Outline

• Slide 1
• MAAVARAD
• MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON
• MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON
• PÕLEVKIVI
• PÕLEVKIVI
• TURVAS
• TURVAS
• LUBJAKIVI
• SAVI
• JÄRVEMUDA JA MEREMUDA
• ALLIKAD